2018. aasta kokkuvõte – Britt

2018. aasta möödus strateegiate ja seisukohtade kujundamise tähe all. EÜL-il valmisid nii platvorm 2019. aasta Riigikogu valimisteks, uuring “Rahvusvaheliste tudengite teadlikkus pakutavate tugiteenuste kohta” kui ka EÜL avaliku poliitika seisukohtade dokument. Avalikkuse ees sai figureeritud nii arvamusartiklite kui ka teleintervjuude näol.

Rahvusvaheliste tudengite uuring koostöös SA Archimedesega
Jaanuari keskpaigas valmis SA Archimedese tellimusel EÜL-i läbiviidud uuring “Rahvusvaheliste tudengite teadlikkus pakutavate tugiteenuste kohta”. Uuring keskendus peamiselt rahvusvahelistele tasemeõppe tudengitele ning see viidi läbi kahes etapis: juuni 2017 ja oktoober-november 2017. Kokku oli vastajaid 615 ehk 13% kõigist Eestis õppivatest rahvusvahelistest tasemeõppe tudengitest. Uuringus tõstatunud probleemide lahendamiseks koostati tegevuskava, mille olulisemateks eesmärkideks muuhulgas said karjäärivõimaluste ning meditsiiniteenuste kättesaadavuse parendamine. Tutvustasin uuringut ka Eesti Maaülikooli poolt korraldatud rahvusvahelistumise ümarlaual, kus osalesid kõikide kõrgkoolide rahvusvaheliste tudengitega tegelevad spetsialistid.

Britt andmas intervjuud ERR uudistele

Tasuta kõrghariduse häirekellad
Vaieldamatult kõige elavamaks perioodiks oli märtsikuu algus, mil Rektorite Nõukogu avaldas soovi liikuda tagasi tasulise kõrghariduse korralduse juurde. Proovisime EÜL-iga reageerida võimalikult kiirelt, mobiliseerides nii liikmeid, volinikke, vilistlasi kui ka partnerorganisatsioone. Ausalt öeldes olime hullemaks valmis, kui juba mitmed osapooled hakkasid üliõpilasi avalikult toetama, sh haridusminister kui ka peaminister.
Teema kulmineerus Rektorite Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ühise avaliku koosolekuga, kuhu oli ka EÜL kutsutud, mille eesmärgiks oli arutada kõrghariduse tuleviku üle Eestis. Kohalolijatest nõustusid kõik, et tasuta kõrgharidus peab säilima, lihtsalt on vaja riigilt lisarahastust. Teema pole veel kindlasti lõppenud, kuna tasulise kõrghariduse taastamist on soovinud mitmed osapooled. Olenemata mitmetest rasketest debattidest, mis meid ees ootavad, kaitseme põhimõtet, et kõrgharidus ei saa olla ainult rikaste privileeg.

Jaanuari baasseminari esineja Robbiie Young koos seminaril osalejatega.

Üliõpilasesindajate eestkostevõimekuse koolitusprogramm
Mais toimus viimane koolitus KÜSK-i finantseeritud “Üliõpilasesindajate eestkostevõimekuse koolitusprogrammist”. Programm, millega alustasime 2017. aasta aprillis keskendus teemadele nagu näiteks: kõrghariduse struktuur ja selle osapooled, huvikaitse olulisus, kõrghariduspoliitika kujundamine, kõrgkoolide kvaliteedi edendamine, vähemuste kaasamine kõrghariduses, üliõpilasesinduse eesmärkide sidusus laiemate ühiskondlike protsessidega jne. Lisaks valmis projekti raames käsiraamat üliõpilasesindajatele, mis muudab sisseelamisprotsessi uute üliõpilasesindajate jaoks lihtsamaks. Kogu projekti raames toimus 7 seminari, kus osales kokku 178 osalejat – seega võime projekti edukaks lugeda!

Kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühm + Eesti 2035
EÜL osales aktiivselt Vabariigi Valitsuse kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühma töös. Rakkerühma eesmärkideks oli: anda hinnang Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõime praegusele olukorrale ja arengupotentsiaalile; töötada välja avalik-õiguslike ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide edasise konsolideerimise põhimõtted ja kriteeriumid; esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekud Eesti konkurentsivõime eesmärkide saavutamiseks vajaliku teaduse ja kõrghariduse pikaajalise rahastamise kava kohta. Rakkerühma lõppraportiga saab tutvuda siin. Lisaks on EÜL tänaseni aktiivselt osalemas nii Haridus- ja Teadusstrateegia 2035 kui ka laiemalt Eesti 2035 strateegia loomise töörühmades, mille tulemustega saab tutvuda alles 2019. aasta jooksul.

Eesti delegatsioon Euroopa kõrgharidusruumi ministrite kohtumisel Pariisis.

EHEA ministrite kohtumine Pariisis
Mais õnnestus mul osaleda osana Eesti delegatsioonist Euroopa kõrgharidusruumi ministrite kohtumisel Pariisis, mille peamiseks teemaks oli Pariisi kommünikee allkirjastamine. Pariisi kommünikee järgi pööravad selle allkirjastanud riigid erilist tähelepanu nn Bologna protsessi alustalade lõplikule elluviimisele – kolme-astmelise kõrgharidussüsteemi, ühtsete kvaliteedi kindlustamise põhimõtete ja kvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi rakendamisele. Pea kakskümmend aastat tagasi alanud Bologna protsess on muutnud riikide haridussüsteemid avatumaks, aidanud kaasa üliõpilaste mobiilsuse kasvule ja heade praktikate levikule. Samas ei ole kõik riigid jõudnud kõiki kokkulepitud tegevusi ellu viia, mistõttu leppisid ministrid kokku, et lähiaastatel pööratakse Bologna protsessi elluviimisele erilist tähelepanu.

Riigikogu platvorm ja EÜL-i koondseisukohad
2019. aasta Riigikogu valimiste tarbeks töötasime välja platvormi, mis sisaldab kõiki meile olulisi kõrgharidusküsimusi, millele ootame poliitikutelt vastuseid ja lahendusi. Platvormi tutvustamiseks kohtusime kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajatega. Analüüs, millised punktid erakondade platvormides kajastust leidsid ootab alles ees.
Lisaks saime uuendatud oma avaliku poliitika seisukohad, mis oli terve aasta pikkune töö, hõlmates kümneid koosolekuid. Suur tänu kõigile volinikele, liikmetele ja vilistlastele, kes aruteludesse panustasid!

Noorte Nõukogu
2018. aastal sai ka jõudsalt hoo sisse haridus- ja teadusministri ellu kutsutud Noorte Nõukogu, mille eesmärgiks on regulaarselt omavahel kohtuda ning noorte esindusorganisatsioonidele oluliste teemade üle arutada. Nii tõstatas ka EÜL mitmeid olulisi küsimusi sotsiaalsete garantiide süsteemi terviklikkuse, erivajadustega tudengite ligipääsu kõrgharidusele, õppejõudude pealekasvu ja tasuta kõrghariduse säilimise teemal.

SA Innove tulevikutegijate koolitusprogrammis osalejad.

Hariduse tulevikutegijad koolitusprogramm
Liitusin SA Innove tulevikutegijate koolitusprogrammiga, et saada detailsemat aimdust õpetajatele ja õppejõududele nö kehtestatud nõudmistest ja kompetentsidest ning haridusinnovatsiooni tulemuslikkusest Hollandis. Kuigi koolituse eesmärk on suunata osalejaid mõtlema õpetaja karjäärile, siis on minu eesmärk eelkõige seal saada sissevaade pedagoogika hingeellu, et olla teadlikum EÜL-i erinevate seisukohtade loomisel ja haridusmaastiku visioneerimisel.
Jaanuarist maini toimus mitmeid koolitusi ja vaatlusi erinevates Eesti paikades, mis andis hea ülevaate sellest, mis Eesti haridusmaastikul tervikuna toimub ning kuhu on meil veel areneda. Hollandist võtsin endale mõttena kaasa mobiilsusakna võimaluse õppekavades, et suurendada üliõpilaste lühiajalist mobiilsust välisriikidesse, mida minu suureks rõõmuks juba osades ülikoolides praktiseeritakse või planeeritakse.

Vasakult: Lauri Läänemets (SDE), Vladimir Svet (KESK), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL) ja Britt Järvet (EÜL) E3 poolt korraldatud arutelul.

Arvamusfestival
2019. aasta kevadel toimuvad valimised andsid ka ideestiku Arvamusfestivaliks, kus korraldasime koostöös E3-ga (Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit) fishbowl meetodil baseeruva arutelu “Noored VS otsustajad – noorte ootused uuele Riigikogu koosseisule”. Arutelu keskmeks oli E3 platvormide ühisosa: õpingute ja töö ühildamine; ettevõtlikkus ning kodanikuks kasvamine. Arutelus osalesid Marcus Ehasoo (EÕEL), Roger Tibar (ENL), Britt Järvet (EÜL), Liina Kersna (REF), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL), Lauri Läänemets (SDE), Vladimir Svet (KESK) ning arutelu modereeris šarmantne Karl Andreas Sprenk ENL-ist. Üldiselt hindasid osalejad arutelu ja selle formaati väga õnnestunuks, sest arutelu liikus formaadi tõttu väga rutakas tempos edasi ning andis vaheldust tavalistele paneeli stiilis toimuvatele aruteludele.
Lisaks sellele modereerisin EÕEL-i arutelu “Kes peaks otsustama, mida peaks õppima?”, mis keskendus planeeritu ja rakenduva kokkusobitamisele, muutuvale koolikeskkonnale ning hariduse kokkusobitamisele tööturu vajadustega. Arutelus osalesid Priit Kruus, Andrei Korobeinik, Marcus Ehasoo ja Mihkel Rebane.

Kõrgharidusseadus ja ülikoolide seadused
2018. aastale oli kindlasti omane Kõrgharidusseaduse eelnõu ja ülikoolide seaduste eelnõude valimine, mille loomise töögrupis oleme osalenud ning mida oleme meeskonnaga mitmeid kordi tagasisidestanud. Endiselt on meie suurimaks probleemiks see, et ülikoolide kõige kõrgematest strateegilistest nõukogudest soovitakse üliõpilased välja kirjutada. EÜL soovib aga, et kõikidest kõrgkooli otsustuskogudest moodustaksid üliõpilased 20%. Meie diskussioon poliitikutega jätkub juba 14.01.2019 Riigikogu kultuurikomisjoni istungil.

Arutelu “Kuhu lähed Eesti (rakendus)kõrgharidus”

Debatid ja arutelud
Viimaks, ei saa mainimata jätta mitmeid arutelusid, mis 2018. aastal toimusid. Näiteks oli aasta peale kokku 4 üldkoosolekut, 8 volikogu koosolekut, ca 24 avaliku poliitika koosolekut, mitmeid kohtumisi vahvate kõrgkoolide ja ülikoolide esindajatega, töörühmade koosolekuid ja palju muud.
Kaheks meeldejäävaks paneeliks olid Leedu üliõpilaskondade liidu Assambleel sotsiaalsete garantiide süsteemi üle arutamine ning arutelu “Kuhu lähed Eesti (rakendus)kõrgharidus”, kus osalesid lisaks minule nt TalTech’i rektor Jaak Aaviksoo ning HTM-i kantsler Tea Varrak. Suur tänu kõigile, kellega sai 2018. aastal moel või teisel häid mõtteid vahetada!

 

 

Leave a reply