2018 III kvartali kokkuvõte – Britt

Ülikoolide seadused ja õppelaenusüsteem

Juuli esimese nädala jooksul lõppes ülikoolide seaduste eelnõude avaliku kooskõlastamise tähtaeg, mis tähendab seda, et kõik 6 avalik-õiguslikku ülikooli said endale nii-öelda oma  seaduste kavandid, mis liiguvad aegamisi edasi Riigikogu kultuurikomisjoni suunas. Kogu protsess on toimunud paralleelselt uue kõrgharidusseaduse loomisega, millele eelnõule andsime tagasisidet juuni alguses. Tagasiside, mis seaduste eelnõudele läksid valmisid koostöös vastava ülikooli üliõpilaskonna esindajatega. Üldjoontes oli peamiseks küsimuseks, kuidas ja kas üliõpilasesindajad soovivad lahendada tõsiasja, et ülikoolidesse loodavatesse nõukogude töösse, mis hakkab otsustama ülikooli strateegiliste eesmärkide ja eelarve üle, ei planeerita kaasata ametlike liikmetena üliõpilasesindajaid. Kuna kõrgharidussüsteemi ümberkorraldamise valguses liigub ka mitmeid müüte tänase kõrghariduskorralduse kohta, siis mängisime EÜL-ina müüdimurdjaid ning kirjutasin sel teemal ka artikli.

Britt andmas kommentaari ERR uudistele õppelaenu süsteemi kohta.

Lisaks oli juulis ka õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine, mille tarbeks visioneeriti varasemalt koostöös volikoguga terviklik sotsiaalsete garantiide süsteem, mis annaks üliõpilasele võimaluse keskenduda õpingutele. Kavandatavad õppelaenu seaduse muudatused küll nii mastaapselt süsteemi muuta ei planeerinud, kuid mõningates aspektides liigutakse kavatsusega õiges suunas – nt soovitakse vähendada õppelaenu käendajate arvu ning kõrget laenuintressi (tänasest 5%-st allapoole). Õppelaenu süsteemi kohta andsin ka kommentaari ERR-le.

Riigikogu platvormi lobitöö

Kevadel üldkoosoleku poolt kinnitatud EÜL-i platvorm 2019. aasta Riigikogu valimisteks andis hulgaliselt pinnast erakondadega kohtumiseks ning neile meie platvormi tutvustamiseks. Pakkumine kohtumiseks saadeti kõikidele suurematele erakondadele ning nende noortekogudele. Kui juuni jooksul kohtusime juba Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajatega, siis juuli-septembri vahemikku jäid kohtumised Keskerakonna, Eestimaa Rohelistega, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga ning Erakond Isamaaga. Seda, millised konkreetsed EÜL-i platvormi punktid leiavad kajastust erakondade platvormides saame analüüsima hakata siis, kui erakonnad on oma platvormid avalikustanud.

Arvamusfestival

Britt osalemas arutelul “Noored VS otsustajad – noorte ootused uuele Riigikogu koosseisule”

2019. aasta kevadel toimuvad valimised andsid ka ideestiku Arvamusfestivaliks, kus korraldasime koostöös E3-ga (Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Üliõpilaskondade Liit) fishbowl meetodil baseeruva arutelu “Noored VS otsustajad – noorte ootused uuele Riigikogu koosseisule”. Arutelu keskmeks oli E3 platvormide ühisosa: õpingute ja töö ühildamine; ettevõtlikkus ning kodanikuks kasvamine. Arutelus osalesid Marcus Ehasoo (EÕEL), Roger Tibar (ENL), Britt Järvet (EÜL), Liina Kersna (REF), Viktoria Ladõnskaja-Kubits (IRL), Lauri Läänemets (SDE), Vladimir Svet (KESK) ning arutelu modereeris šarmantne Karl Andreas Sprenk ENL-ist. Üldiselt hindasid osalejad arutelu ja selle formaati väga õnnestunuks, sest arutelu liikus formaadi tõttu väga rutakas tempos edasi ning andis vaheldust tavalistele paneeli stiilis toimuvatele aruteludele.

Lisaks sellele modereeris Britt EÕEL-i arutelu “Kes peaks otsustama, mida peaks õppima?”, mis keskendus planeeritu ja rakenduva kokkusobitamisele, muutuvale koolikeskkonnale ning hariduse kokkusobitamisele tööturu vajadustega. Arutelus osalesid Priit Kruus, Andrei Korobeinik, Marcus Ehasoo ja Mihkel Rebane.

Uue tegevusaasta planeerimine

Alates juulist oleme meeskonnaga tegelenud uue aasta tegevuste ja eelarve planeerimisega. See, milliseks tegevuskava lõplikult kujuneb, otsustab küll üldkoosolek, kuid meie omalt poolt oleme tegevused sidunud 2017. aasta lõpus kinnitatud strateegiliste eesmärkidega. Tegevuskavaga saab tutvuda siin. Tegevuste ja eelarve varajane planeerimine on ettevalmistus Noorteühingute aastatoetuse taotluseks, millega saame Eesti Noorsootöö Keskuselt taotleda iga-aastast tegevustoetust.

Arenguvestlused

Septembrikuu jooksul toimusid kõigi meeskonna liikmetega arenguvestlused. Vestluste eesmärgiks oli anda ja saada tagasisidet senisele tööle, reflekteerida enda tegevust, anda panus organisatsiooni arendamisse ning kaardistada arenguvajadusi ja võimalusi eneserealiseerimiseks. Üldiselt on meeskond rahul ning hindab tööd asjaliku ja nooruslikuna.

Arengud ettevõtlusvaldkonnas

ISIC brändi ametlik esindaja Eestis on Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), mis on valdkonnaga tegelenud juba alates 1993. aastast. EÜL-i ja pankade koostöö suhe on üles ehitatud selliselt, et EÜL müüb Swedbankile ja SEB-le ISIC/ITIC kaardi väljastamise litsentsi. Täna ja üldiselt poole aasta jooksul on töös pankadega uute koostöölepingute sõlmimine, et panna paika koostöö põhimõtted ning arendada ISIC/ITIC kaarte meie klientidele soovidele ja vajadustele vastavalt.

Lisaks toimus juulis Tallinnas ka ISIC summit, kus peamiselt Põhjamaade ISIC-u väljastajad said kokku, et arutada ISIC äppi, sotsiaalmeedia turundust ning muud põnevat.

Suvised toimetused ja seminarid

Britt osalemas ENL-i suvekoolis

Nagu ikka tähendab suvi noorteorganisatsioonide jaoks mitmeid suvekoole. Nii ka EÜL-is! Juuli lõpus väisasime ENL-i suvekooli, et rääkida kaasa noorte kaasamise ja tulevikutöö teemadel.

Augustis toimusid ka EÜL-i korraldatud Baltic Organizational Meeting ning Suveülikool, mis keskendusid etniliste rahvusvähemuste kaasamisele kõrghariduses ning kaasavale juhtimisele laiemalt.

Britt osalemas Leedus toimunud paneeldiskussioonis.

Lisaks toimus Leedu üliõpilaskondade liiu Assamblee, kus osalesin paneelis, mis keskendus kõrghariduse sotsiaalsele dimensioonile ning selle puudustele nii Leedus kui ka Põhjamaades laiemalt. Osalusmaratoni lõpetasin Instari korraldatud atraktiivse tööandjate infopäeva paneeliga, kus andsime tudengitena tööandjatele edasi omapoolsed ootused töökeskkonna loomiseks.

 

Riiklikud strateegiad

EÜL osaleb nii Haridus- ja Teadusstrateegia 2035 kui ka laiemalt Eesti 2035 strateegia loomise töörühmades. Helena ja Britt kuuluvad “Sidusus ja heaolu” ning “Väärtused ja vastutus” töögruppidesse, mida juhivad Marju Lauristin ning Margit Sutrop. Haridus- ja Teadusstrateegia töögruppide suurema tööga soovitakse selle aastanumbri sees lõpule jõuda. Eesti 2035 strateegia loomise raames oleme osalenud kahel seminaril, kus kaardistatakse Eesti võimalusi ja ohte valdkonnas: majandus, keskkond, geopoliitika ja inimene. Töörühma senistel tulemustel saab silma peal hoida siin. Noortepoolse sisendi andmiseks korraldas ENL ka eraldi arutelufoorumi, milles juhtisin hariduslaudkonna arutelusid.

Leave a reply