2018 I.kvartali kokkuvõte – Britt

Kolme kuu vältel on olnud väga erinevat laadi tööd – nii bürokraatlikke, ettevalmistavaid, analüüsivaid, organiseerimist ning kiirreageerimist nõudvaid toimetusi. Sellesse perioodi jääb veel mitmeid kohtumisi ja tagasisidestamisi, mis parema struktureerituse eesmärgil aruandes ei kajastu.

Britt andis intervjuu Aktuaalsele Kaamerale tasuta kõrghariduse kaitseks. Intervjuu on järelvaadatav SIIN.

Tasuta kõrghariduse häirekellad

Vaieldamatult kõige elavamaks perioodiks oli märtsikuu algus, mil Rektorite Nõukogu avaldas soovi liikuda tagasi tasulise kõrghariduskorralduse juurde. Proovisime EÜL-iga reageerida võimalikult kiirelt, mobiliseerides nii liikmeid, volinikke, vilistlasi kui ka partnerorganisatsioone. Ausalt öeldes olime hullemaks valmis, kui juba mitmed osapooled hakkasid üliõpilasi avalikult toetama, sh nii haridusminister kui ka peaminister. Teema kulmineerus Rektorite Nõukogu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühise avaliku koosolekuga, kuhu oli ka EÜL kutsutud, mille eesmärgiks oli arutada kõrghariduse tuleviku üle Eestis. Kohalolijatest nõustusid kõik, et tasuta kõrgharidus peab säilima, lihtsalt on vaja riigilt lisarahastust. Teame, et teema pole veel lõppenud ning erinevatest kanalitest tõotab tulla veel ettepanekuid, mis soovitavad kõigile õppemaksude taastamist, kuid kavatseme selleks kõigeks valmis olla.

Noorteühingute aastatoetus

Aasta alguses esitasin ära Eesti Noorsootöö Keskusele noorteühingute aastatoetuse 2017. a aruande, mis sai positiivse vastukaja. Lisaks saime märtsikuus teada oma 2018. aastatoetuse summa, mis on sel korral 41 609 eurot ehk ~1000 eurot suurem kui möödunud aastal. Toetused jagatakse vastavalt taotlustele ja ühingu sätestatud eesmärkide ühituvsele Noortevaldkonna arengukavaga.

Rahvusvaheliste tudengite uuring

Jaanuari esimeses pooles valmis ka SA Archimedese tellitud ning EÜL-i poolt läbiviidud uuring “Rahvusvaheliste tudengite teadlikkus pakutavate tugiteenuste kohta”. Uuring keskendus peamiselt rahvusvahelistele tasemeõppe tudengitele ning see viidi läbi kahes etapis: juuni 2017 ja oktoober-november 2017. Kokku oli vastajaid 615 ehk 13% kõigist Eestis õppivatest tasemeõppe tudengitest. Uuringus tõstatunud probleemide lahendamiseks koostati ühe uuringu osana ka tegevuskava, mille olulistemateks eesmärkideks muuhulgas said karjäärivõimaluste ning meditsiiniteenuste kättesaadavause parendamine.

Kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühm

EÜL-i on kõrghariduse ja teaduse rahastamise ning korraldamise rakkerühma liige. Rakkerühm on ellu kutsutud eesmärgiga valmistada ette Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) raportis käsitletud kõrgkoolide ja teadusasutuste ning nende tugiteenuste konsolideerimine ning teaduse ja kõrghariduse rahastamist puudutavate soovituste rakendamine. Algse ajaplaani kohaselt pidi rakkerühma töö lõpema veebruaris, kuid rakkerühma juhi vahetumise tõttu toimus viimane kohtumine 21. märtsil. 2018. aasta tegevused rakkerühmas on olnud pigem varasemat materjali koondavad ja analüüsivad. Aprilli alguses peab valmima rakkerühma lõplik dokument, millele kogume ka esindajate tagasisidet.

Britt pidamas ESC avakõnet. Foto: Erkka Lehto

European Students’ Union’i (ESU) European Students’ Convention (ESC) 2018 korraldamine Tallinnas

13.-17. märtsil toimus Mektorys European Students’ Convention, mida käis avamas peaminister Jüri Ratas. Sündmuse peakorraldajaks oli EÜL-i avaliku poliitika spetsialist Renate Gross, kuid EÜL-i meeskonnana aitasime Renatet igakülgselt nii töötubade ettevalmistamisel ja läbiviimisel, osalejatega suhtlusel kui ka sündmustel abilistena. Kokku osales üle Euroopa ligikaudu 100 tudengiesindajat, kes tulid kokku selleks, et arutada rahvusvaheliste tudengite kaasatust üliõpilasliikumisse ning ühiskonda laiemalt.

Kõrgharidusseadustiku loomine

2018.aastal on toimunud 3 juhtrühma kohtumist, mis on keskendunud seaduse ülesehitusele – EÜL-ile vastumeelselt luuakse igale ülikoolile oma seadus, mis täiendavad üldist kõrghariduseseadustikku – akadeemilistele töötajatele ning kõrghariduse õigusele, sh üliõpilased ja üliõpilasesindused. Viimase kohtumise olulisemateks märksõnadeks olid üliõpilaste esindajate osalemine kõikide juhtorganite/otsustuskogude töös, üliõpilaste laialdaste õiguste säilimine ning õigus tasuta üliõpilasstaatust tõendavale dokumendile. Järgmine kohtumine toimub 11. aprillil.

EÜL koondseisukohtade täiendamine

Jaanuaris alustasime tegevuskavasse püstitatud koondseisukohtade täiendamist, et põhjalikult süveneda sellesse, kas mõned seisukohad on aegunud ja vajaksid uuendamist – peamise suunitlusega sotsiaalsete garantiide süsteem – või on hoopis dubleerivaid seisukohti erinevate alapeatükkide all. Tänaseks oleme avaliku poliitika meeskonnaga jõudnud kogu dokumendi läbi töötada ning peatselt saadame selle ka liikmetele tagasisidestamiseks. Eesmärk on uuendused hilisemalt kinnitada 16.12.18 toimuval üldkoosolekul.

Hariduse tulevikutegijad koolitusprogramm

Liitusin Innove tulevikutegijate koolitusprogrammiga, et saada detailsemat aimdust õpetajatele ja õppejõududele nö kehtestatud nõudmistest ja kompetentsidest. Kuigi koolituse eesmärk on suunata osalejaid mõtlema õpetaja karjäärile, siis on minu eesmärk eelkõige seal saada sissevaade pedagoogika hingeellu, et olla teadlikum EÜL-i erinevate seisukohtade loomisel ja haridusmaastiku visioneerimisel. Alates jaanuarist on toimunud 3 koolitust, mis on keskendunud muutunud õpikäsitusele, õppima õppimisele, õppeprotsessi disainimisele ning läbipõlemise ennetamisele.

2019.aasta Riigikogu valimistega seotud EÜL-i platvormi koostamine

25.märtsi üldkoosolek. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Avaliku poliitika peaspetsialist Helena Veldre juhtimisel töötasime eelnevate aastakäikude platvormid läbi, et analüüsida varasemalt püstitatud eesmärkide realiseerumist. Seejärel koostasime platvormi nö kondikava, mida oleme volikgouga arutanud. Veebruari keskpaigas intervjueerisime EÜL-i vilistlasi Leif Kalevit, Tõnis Saartsi ja Eimar Veldret, et saada nende nägemust kõrgharidusmaastikust järngevaks 5 aastaks. Erinevate mõtete ja ideede koonddokumenti arutas üldkoosolek 25. märtsil, kes lisas omalt poolt olulisi teemasid, millele platvormis keskenduda tuleks.

Arvamusfestival

4.veebruaril oli Arvamusfestivali ideede esitamise tähtaeg, kuhu EÜL esitas omalt poolt E3 (Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit) ühise ettepaneku “noored vs otsustajad – noorte ootused uuele riigikogu koosseisule”. Plaan on kutsuda riigikogu kandidaate (ja miks ka mitte Euroopa Parlamendi kandidaate) koos noortega arutama praktiliste lahenduste üle, näiteks: kuidas mõistlikult ühendada õpingud ja töö ning kas neid üldse peab rangelt lahus hoidma? Kuidas reaalselt võtta arvesse noorte varasemat kogemust nii formaalhariduses, vabatahtlikkuna kui ka ettevõttes? Kuidas on tagatud erinevad sotsiaalsed garantiid nii praktikantidel või nendel noortel, kes välismaal mingi perioodi soovivad töötada? Kuidas pensionisüsteem korraldada nii, et see võtaks arvesse kõiki eelnimetatud komponente/nüansse?

 

Leave a reply