2019. aasta kokkuvõte – avaliku poliitika valdkond

Kui 2019. aasta tööplaan keskendus peamiselt arenduse, kaasatuse ja kvaliteedi tõstmise valdkondadele (lisaks muidugi Riigikogu ja Europarlamendi valimistega seonduvale), siis tuleb möödunud aastat kokku võttes tõdeda, et planeeritud tegevused jäid paljuski Eesti kõrghariduse ja teaduse ellujäämise küsimustega tegelemise varju. Kui kõrghariduse rahastamise skeemi arutelu võib valimiste raames pidada tavaliseks ideoloogilise debati osaks, siis pärast valimisi tõstatunud ettepanekud ja rahastusuudised riigieelarve strateegia raames olid niivõrd muret tekitavad, et korraldasime ja osalesime aasta jooksul mitmetel meeleavaldustel ja erinevates aktsioonides. Kahjuks ei ole n-ö “rahastuskriis” veel möödas ning järgmise aasta tegevuskava koostades oleme seda ka silmas pidanud. Lisaks ilmestasid aastat näitekshobusevarga-skandaal ja sügisel tekkinud olukord, kus pidime koostöös teiste noorteorganisatsioonidega tegema pöördumise tuletamaks meelde, mida tähendab noorsootöö, demokraatia ja inimlikkus.

Kõrghariduse ja teaduse rahastuse debatt

20. märtsil käisime Toompeal meelt avaldamas, et koalitsiooniläbirääkimistel üliõpilased ikka meeles püsiksid – vormiliselt võib aktsiooni küll edukaks pidada, sest koalitsioonileping näeb ette mitmeid meile olulisi teemasid, samas tuleb tõdeda, et reaalsusesse need ei tundu jõudvat. Valitsus taganes 2018. aasta detsembris allkirjastatud teadusrahastuse kokkuleppest ja nii üliõpilased, kõrgharidus- kui ka teadustöötajad väljendasid muret tekkinud olukorra üle järgneva paari kuu jooksul lausa kolmel meeleavaldusel. 4. mail toimus juba pisut traditsiooniline Teadusmarss, 30. mail Teadusematus ja 5. juunil ülikoolide hoiatusstreik. Pärast teadusrahastuse lubadusest taganemist ei osanud me olukorra absurdsuse tõttu ei nutta ega naerda ja selle tulemusel tegime oma kõigi aegade populaarsema Facebooki postituse – meemi, mis illustreerib, kuidas poliitikud eelistavad alkoholi teadusele.

Teadusematus 30. mail 2019

Sügisel alustasime aktsioonidega uuesti 19. septembril, kui toimus meeleavaldus Eesti kõrghariduse ja teaduse toetuseks. 20. novembril korraldasid Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus ja Maaülikooli Üliõpilasesindus õppejõudude toetusaktsiooni, et juhtida tähelepanu õppejõudude palga küsimusele.

Meeleavalduste, artiklite avaldamisega ja muude aktsioonidega ei saavutanud me aga oma eesmärke, kuigi minimaalset rahastuse tõusu näeb 2020. aasta riigieelarve siiski ette. Samas ei lahenda see kindlasti kõrghariduse ega teaduse juba struktuurseks muutunud probleeme ning olukorra tõsidust tuleb igal järgmisel võimalusel tõstatada – seda nii tänaval, meedias kui ka otsustajatega kohtudes. Täbaras olukorras on paranenud meie koostöö akadeemiliste ametiühingutega, ühiselt peetud meeleavalduste kõrval võib välja tuua näiteks ühispöördumise. Loodetavasti saame tuleval aastal näha Toompeal (ja ka mujal), kui paljusid inimesi teadus- ja kõrgharidusrahastus puudutab.

Eelnõude tagasisidestamine ja saavutatud (või saavutamata) seadusemuudatused

2019. aasta veebruaris võeti Riigikogus vastu uus kõrgharidusseadus. Kuigi tegemist oli eelkõige regulatsioone korrastava ettevõtmisega, tõi uus seadus positiivse poole pealt kaasa võimaluse kõrgkoolidel lubada akadeemilise puhkuse ajal EAP-de sooritamist  ja eemaldas piirangu VÕTA-ga kogutud punktide arvestamisel õppekulude hüvitamise kontekstis. Negatiivse poole pealt muutus nelja ülikooli juhtimisstruktuur tudengeid vähem kaasavaks – 2020. aastast on kõikides avalik-õiguslikes ülikoolides nõukogu ja senat – ning kui senatis on nõutav tudengite osalus vähemalt koosseisu ühe viiendiku raames, siis nõukogus tudengite arv seadusega tagatud pole. Teise negatiivse aspektina võib välja tuua eksternide õiguste piiramise – uue seaduse järgi võib ekstern sooritada kuni 15 EAP-d semestris. Täpsemalt saab uuest kõrgharidusseadusest lugeda meie eelmise juhatuse poolt avaldatud artiklist siit.

Aasta jooksul oleme tagasisidestanud veel mitmeid määruseid (näiteks “Tulemusrahastamisel arvesse võetavate tulemusnäitajate täpsustused, nende osakaalud ja tulemusrahastamise arvestamise alused ning doktoriõppe tulemustasu määr ja arvutamise kord”, “Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord” ja “Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused”), õppelaenu ja toetuste eelnõud ning osalenud doktoriõppe korralduse muutmise eelnõu ettevalmistaval koosolekul. Jaanuaris kooskõlastusringil olnud õppelaenu muutmise eelnõu on tänaseks endiselt sahtlis ootamas valitsuse suuniseid ja suve hakul kooskõlastamisele pidanud tulema doktorantuurikorralduse muutmise kavatsus pole veel tänaseni meieni jõudnud. Lisaks on nii EÜLi avaliku poliitika meeskond kui ka volikogu liikmed panustanud Eesti 2035 haridusstrateegia ja noortevaldkonna strateegia koostamise aruteludesse ning eelnõude tagasisidestamisesse, mille valmimine on planeeritud 2020. aasta kevadeks.

Detsembris, vahetult enne jõule, laekus Siseministeeriumi poolt kooskõlastusringile eelnõu, mis piirab oluliselt rahvusvaheliste üliõpilaste õigusi (sealjuures ei peetud Eesti Üliõpilaskondade Liitu piisavalt oluliseks sidusrühmaks, et eelnõud meile tagasisidestamiseks ega ka teadmiseks võtmiseks saata, mis muidugi ei takista meil oma tagasisidet siiski andmast).

Traditsioonilised liikmeskonna üritused: üldkoosolekud ja suveülikool + muudatused töökorras

EÜLi liikmeskonnale sai läbi viidud korralised üldkoosolekud ja suveülikool. Üldkoosolekud toimuvad alates 2019. aastast kahepäevaste üritustena. Üldkoosolekul keskendume esimesel päeval üliõpilaskondade omavahelisele tutvumisele ja esindajate koolitamisele ning teisel päeval toimub üldkoosolek. Üldkoosolekutel sai valitud uus juhatus, volikogu, revisjonikomisjon. Lisaks muudeti EÜLi töökorda ja sellega volikogu valimiste korda.

Suveülikool oli 2019. aastal vaimse tervise teemaline. Osalenud esindajad õppisid nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil vaimse tervise heaolu eest hoolt kandma. Vaimse tervise ekspertidega ühise arutelu tulemusel tõdesime, et kõrgharidussüsteemis peab vaimse tervise heaolu toetamise fookusesse seadma. Toimunud arutelude põhjal on koostamisel EÜLi vaimse tervise seisukohad, mis on hetkel volikogu ja ekspertide poolt tagasisidestamisel. 

Uuel aastal on plaanis lisaks üldkoosolekutele ja suveülikoolile korraldada baaskoolitusi, mis toetavad üliõpilasesinduste juhte ja aktiviste tudengite huvide esindamisel. Aasta lõpus taotlesime nende läbiviimiseks ka projektirahastust. 

Soolise ja seksuaalse ahistamise uuring

2019. aasta aprillis alustasime projektiga “Soolise ja seksuaalse ahistamise uuring Eesti kõrghariduses”. Uuringu raames viisime läbi veebiküsitluse, tegime individuaal- ja fookusgrupi intervjuusid ning analüüsisime Eesti ülikoolide ja rahvusvahelisi praktikaid. Uuringu veebiküsitluste tulemuste kohta saab lugeda näiteks siit. Uuringu raporti esitlus toimub lähiajal ja jaanuari-veebruari Vikerkaare numbris saab lugeda Piret Karro sissevaadet meie uuringu lugudele.

Kaasava organisatsiooni juhendmaterjal

Jaanuaris valmis pool aastat töös olnud Kaasava organsatsiooni juhendmaterjal, mis on kättesaadav nii eesti– kui ingliskeelsena. Materjal on mõeldud eeskätt üliõpilasorganisatsioonidele, kuid on kasutatav ka mujal, ja selle eesmärgiks on teadvustada erinevate inimrühmade kaasamise vajadust ning panna meid märkama erinevaid asjaolusid, mis muudavad meie organisatsioonid, üritused ja kommunikatsioonikanalid ligipääsetavaks.

Olulisemad raportid

2019. aastal ilmus esmakordselt läbi viidud temaatilise hindamise raport (kõrgharidusseadusega sisse viidud uus hindamisinstrument kvaliteedihindamisel) – esimene hindamine keskendus rahvusvaheliste üliõpilaste õppimisele ja õpetamisele ning asetus laiemasse debatti rahvusvaheliste tudengite olukorra üle Eestis. Hindamise aruannet saab lugeda siit.

2019. aasta sügisel ilmus Riigikontrolli läbiviidud kõrgharidusreformi raport, mis käsitles kõrgharidusreformi eelnõus seatud eesmärkide täitmist. Kuigi raporti metodoloogia ja uurimisküsimused said palju kriitikat, tõstatas raport mitmeid olulisi küsimusi nagu kõrgharidusrahastamise jätkusuutlikkus ja üliõpilaste toetusskeemide koherentsus. Raporti tulemusi käisime arutamas ka Riigikogu komisjonides.

Muudest teemadest võib veel mainida EÜLi tegevust välistudengite tööturuga sidustamisel, erivajadustega tudengite stipendiumi tagasisideringi korraldamist ja erivajadusega tudengite spetsialistide ümarlauale uue hoo sisse andmist.

2020. aastal on oodata tulist võitlust tasuta kõrghariduse kaitsmiseks, õppejõudude palkade ja teadusrahastuse eest. Loodame, et suudame koos teiste sidusrühmade ja institutsioonidega nii valitsusele kui ka avalikkusele näidata, kuivõrd oluline on ligipääsetav kvaliteetne kõrgharidus, samuti tugev ning kindel teadus ja teadlaskond, kes tunneb end väärtustatuna.

Leave a reply