2019. aasta kokkuvõte – Kristel Jakobson

2019. aastat võib kindlasti nimetada ülemineku aastaks ning seda nii riiklikul kui ka EÜLi tasandil. Muutuste tuuled on justkui samaaegselt puhunud nii kõrgkoolide, kõrgharidusvaldkonna kui ka EÜLi igapäevaste toimetuste tasandil. Kuhu kõik muutuste alged välja jõuavad, saab ehk näha juba käesoleva 2020. aasta jooksul või veelgi kaugemal tulevikus. Üks on aga kindel – haridusmaastik on hakanud elama ning elavneb kahtlemata veelgi tuleval aastal. Rahu ja vaikust silmapiiril ei paista.

Pulbitsev elu EÜLis ja Eesti haridusmaastikul

2019. aastal toimus EÜLi juhatuses asejuhi vahetus lausa kaks korda. Siiski oleks patt väita, nagu möödunud aasta õnnestumised oleksid toimunud vaid viimase kuue kuu jooksul, mil olen ise EÜLis asejuhi rolli kandnud.  Suured tänusõnad tuleb saata ka eelnevatele asejuhtidele Tambet Anjale ja Joonatan Nõgistole. Õnneks möödus üleandmisperiood sujuvalt ning kokkuvõtlikult on EÜL suutnud üliõpilasi edukalt haridusmaastikul esindada ja oma häält kuuldavaks teha (kes, kus, millal saab lugeda siin).

Uue juhatuse eestvedamisel on EÜL läbi viimas sisemist restruktureerimist meeskonnas, et viia organisatsioonile seatud eesmärgid ning kontoris aset leidvad igapäevatoimetused paremini kooskõlla. See tähendab personalipoliitikale keskmisest suuremat tähelepanu pööramist, aga ka liikmeskonnaga aktiivse suhtluse hoidmist.

Möödunud aastal leidsid aset Riigikogu valimised, mis tähendas aasta esimeses pooles keskmisest suuremat koormust tihedamalt meedias figureerimise nimel ning  taktikalist lobitööd otsustajatega. Torm ei vaibunud ka peale valimisi – vastupidi. Juba kevadel Tartu Ülikoolist alguse saanud ülikoolide rahastamise teema pöördus kiirelt tudengite vastu, mis tähendas sügisel rohkelt sõnavõtte nii kirjas kui kõnes tänase süsteemi kaitseks, ikka selleks, et tagada ligipääsetav kõrgharidus kõigile võimekatele (nagu on ka EÜLi strateegias sõnastatud). Tudengkonna seisukoht on püsinud vankumatuna läbi aastate – EÜL ei toeta kõrgharidusrahastuse suurendamist üliõpilaste rahakottide arvelt.

Tormilised ajad ka rahvusvahelisel tasandil

Eesti delegatsioon Maltal

Viimase kuue kuu jooksul olen saanud erinevatel rahvusvahelistel sündmustel osaledes end aktiivselt kurssi viia ka EÜLi katuseorganisatsiooni ESU hingeeluga. Poole aasta sees leidsid aset nii Baltimaade üliõpilaskondade liidu kohtumine, ESU 38. üliõpilaskonverents, Põhjamaade üliõpilaskondade liidu kohtumine ning ESU 77. üldkoosolek.

Rahvusvahelisel tasandi suhete arendamisel on EÜLile suureks abiks olnud ka möödunud novembris EÜLi hõbemärgiga tunnustatud Martin Paluoja, kes on uutele esindajatele ESU maastikule sisseelamise teinud oluliselt sujuvamaks kui oleks võinud arvata. Samuti väärib tänamist  ka EÜLi nõukogu liige Katrina Koppel – tema teadlikkus ESU sisemiste protsesside toimimisest just juhtival tasandil ja töökogemus antud organisatsioonis on olnud uutele EÜLi esindajatele hindamatu väärtusega.

Kuigi juhatuse valimised toimusid ESUs justkui eile, räägitakse juba ka uutest valimistest, sest sealne juhatus vahetub igal kevadel. Kuna ESU näol on tegemist suure organisatsiooniga, mis pidevalt laieneb (just eelmisel üldkoosolekul liitus organisatsiooniga Gruusia esindust GSOA), on sealsete teemadega kursis olemine ning aktiivselt kaasarääkimine kahtlemata pidevat panustamist vajav tegevus, sest oma kogemuste põhjal julgen väita, et EÜLil on ESUst ja ESUlt palju õppida.

Uuel aastal juba uued väljakutsed

Möödunud aasta kokku võetud, on paslik ka uueks aastaks seada eesmärgid ning ootused. EÜLi asejuhina annan endast jätkuvalt maksimumi, et toetada meie liikmesesindusi oma tudengite õiguste ja huvide eest seismisel. Samuti et Eesti üliõpilased saaksid omandada kõrgharidust hoolimata nende sotsiaal-majanduslikust taustast ning et EÜL organisatsioonina jätkaks arengute tuules – sest kui ühiskond meie ümber on pidevas muutuses, tuleb ka meil muutustega sammu pidada!

2020 saab olema  kindlasti teguderohke ja põnev aasta, seda on võimalik ennustada juba aasta alguspäevil. Ennekõike ootan 2020. aastalt:

  • suhtluse tihendamist üliõpilaskondade esindustega, meenutades meie liikmetele, et EÜL on organisatsioon, kuhu panustades ning sisendit andes kujundame ka organisatsiooni olemust ning nägu. Vaid nii saab olla meie organisatsioon kõikide üliõpilaste ühine jõud.
  • Kui 2019. aasta möödus vaimse tervise tähe all, siis 2020. aasta keskendub keskkonnale. Loodetavasti jõuab EÜL aasta lõpuks ka samal teemal seisukohtade vastuvõtmiseni.
  • Põhjamaade üliõpilaskondade liidu 79. kohtumine toimub sügisel Eestis, Tallinnas. Olen väga põnevil, et saame meie lähiriikide tudengiesindustele tutvustada EÜLi ning siinset tudengimaastikku. 
  • Viimasena, kuid mitte vähem olulisena, ootan Eesti kõrgharidusmaastiku edasisis arenguid. Põhjendust selleks ei ole tarvis kaugelt otsida, sest meelsus tasuta-/tasulise kõrghariduse teemal on meie poliitmaastikul muutunud väga segadustekitavalt kirjuks. Kuidas kõik antud teemasse puudutav laheneb, on aja küsimus. Loodetavasti 2020. aasta oskab sellele vastata.
Leave a reply