2019 I kvartali kokkuvõte – Britt

Peaministriga kohtumine

30. jaanuaril kohtusid noorteorganisatsioonide esindusorganisatsioonid peaministriga, et arutada noortevaldkonnas muret tekitavate valdkondade üle. Aruteluteemade alla kuulusid nii haldusreformijärgne noorte regionaalne kaasatus, noorteühenduste jätkusuutlik rahastusmudel, riiklik vaimse tervise poliitika ning riiklik toetus õpirändele põhi- ja keskhariduse tasemel.

Valimised, valimised ja valimised

Nagu ka ülejäänud Eestit, mõjutasid valimised suuresti ka EÜL-i. Pärast pingelist valimisprotsessile kaasa elamist ning Facebooki videokampaaniat üliõpilaste valima kutsumiseks, asusime teostama lobitööd erakondade suunal, kes Riigikogu valimiskünnise ületasid ning koalitsiooni moodustama hakkasid. Kogu protsessile panime i-le täpi rahumeelse aktsiooniga 20. märtsil “Ühiselt kõrghariduse tuleviku nimel!” Stenbocki maja juures, kuhu üliõpilased kogunesid väljendama oma ootusi uuele valitsusele. Ennetavale meeleavaldusele tuli kokku ligi 40 üliõpilast, kes kõik soovisid meelde tuletada kõrghariduse valukohti, milleks on: kõrgharidus on alarahastatud, sotsiaalsete garantiide ja õppelaenusüsteem on tudengivaenulik ning doktoranditoetus ei küündi siiani määrani, mis täidaks toetuse eesmärki.

Noorteühingute aastatoetused

2018. aasta lõpust alustas Haridus- ja Teadusministeerium oma seniste partneritega, sh noorteühingute aastatoetuse saajatega läbirääkimisi, et luua aluspinnas strateegiliseks koostööks. 4 kuu jooksul toimus mitu kohtumist ning alates 2019. aastast on Eesti Üliõpilaskondade Liit üheks Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliseks partneriks, mis tähendab, et 3 aastaks lepitakse kokku igaks aastaks saadavates toetustes ning toetuse kasutamise eesmärkides. 3-aastane periood annab organisatsioonidele parema võimaluse oma tööd strateegilisemalt planeerida. Lisaks suurenes EÜL-i aastatoetus ning 2019. aastal saame tavapärase 40 tuhande euro asemel 60 000 eurot. Summa hõlmab ka hasartmängumaksu laekumistest kaetavat summat, mis on planeeritud kasutada soolise ja seksuaalse ahistamise uuringu teostamiseks.

EÜL strateegiate loomises

Alates 2018. aasta viimasest kvartalist on toimunud pidev strateegia protsessides osalemine. Loomisel on nii Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitud Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035 (HT2035) kui ka Riigikantselei koordineeritud Eesti 2035 strateegia dokumendid. Eesti 2035 strateegias oleme jooksvalt osalenud erinevates aruteludes. HT2035 strateegia protsess on EÜL “Sidusus ja heaolu” (liikmeks volikogu juhataja Eleri Pilliroog) ning “Väärtused ja vastutus” (liikmeks EÜL juht Britt Järvet) ekspertkomisjonide liige. Strateegia protsessi käigus oleme korduvalt töögruppide visioonipaberitele tagasisidet andnud ning teeme seda ka edaspidi. 15. aprillil toimub visioonidokumente käsitlev visioonikonverents “Tark ja tegus Eesti 2035“, kus jätkub arutelu strateegia üle.

Kvaliteedivõrgustiku toimetused
Paar aastat tagasi loodi koostöös Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuriga (EKKA) tudengite kvaliteedivõrgustik, mille eesmärgiks on kaasata rohkemaid tudengeid kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise protsessi.
Jaanuarikuus toimunud kohtumisel otsustas kvaliteedivõrgustik keskenduda järgmistele teemadele:
a) esmakursuslaste õpioskuste parandamine
b) üliõpilaste kaasatuse suurendamine õppeprotsessi ja ülikooliellu
c) üliõpilaste piisava informeerituse tagamine probleemidele lahenduste otsimisel
d) üliõpilaste õppekvaliteedialase teadlikkuse suurendamine
e) kõrgkoolides rakendatavate heade praktikate leviku soodustamine. Eesmärkidest saab täpsemalt lugeda
siin.
Samuti kohtusime kvaliteedivõrgustiku juhi Jekaterina Masenkoga märtsis
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga, et arutada võimalikke koostööpunkte ning valmistuda 2019. aasta sügisel toimuvaks meditsiini õppekavade hindamiseks ning tervishoiu kõrgkoolide institutsionaalseks akrediteerimiseks. Aitäh EAÜS-ile sooja vastuvõtu eest!

Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides

Märtsikuus valmis ka lõplik EKKA hindamisaruanne teemal “Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides”, mille esitlemine toimus 21. märtsil Eesti Kunstiakadeemias. EÜL oli esindatud nii lähteülesande koostamise protsessis kui ka Britt Järveti näol üliõpilasena kaasatud hindamise läbiviimisesse. Korraldasime koostöös Kultuuriministeeriumiga ka 9. jaanuaril aruandega seonduva arutelu, kus arutlesime efektiivsemate meetodite üle, kuidas välistudengeid tööturuga sidustada, sh ka praktikakorralduse üle.

Uus kõrgharidusseadus ja avalik-õiguslike ülikoolide seadused

20. veebruaril lõppes mitmeid aastaid kestnud uue Kõrgharidusseaduse loomise protsess, kui Riigikogu kinnitas uue seaduse ning Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia seadused. 2018. aasta lõpus ning esimestel kuudel toimus tagasisidestamise protsess, mis kulmineerus 14. jaanuaril kultuurikomisjoni istungiga.

EÜLi jaoks jäid seadusesse ka mõned “hapud kohad” sisse. Esmalt eksisteerib meil sisuliselt 6 samasugust seadust, mis muudab seadusandluses orienteerumise keerulisemaks. Teiseks luuakse avalik-õiguslikesse ülikoolidesse strateegilised nõukogud, kes hakkavad vastutama ülikooli arengu ja seatud eesmärkide saavutamise eest (sama mudel toimib juba Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis), kust jäetakse üliõpilased välja. Saatsime ka Vabariigi Presidendile pöördumise, et seadus jäetaks välja kuulutamata, kuna see piirab üliõpilaste võimalusi ülikooli sisestes demokraatlikes protsessides osaleda. Riigipea leidis, et üliõpilaste osalemise võimalused ülikoolide juhtorganites pigem paranevad, kuna nende osalus ülikoolide senati tasandil on tagatud 1/5 liikmete ulatuses (kuigi see sama punkt oli ka Ülikooliseaduses sees). Kust selline arvamus kujunes, on raske mõista.
Teiseks piiratakse edaspidi eksternide õppekoormust selliselt, et see peab olema väiksem kui osakoormusõppes, mis ei lähe mitte kuidagi kokku elukestva õppe põhimõtetega. Tulevikus on eksternõppes õppijale reeglina keelatud võtta rohkem kui 14 EAP-d, mis tähendab õppekavades aina levinumate 6 või 5 EAPliste ainete puhul naeruväärset piirangut. Eksternõppesse astuja teeb teadliku otsuse mitte siduda end kõrgkooliga samasuguste kohustustega, nagu seda teeb üliõpilane, kelle õppimine on raamistatud kindlate ajaliste piirangute ja kohustustega.

Sama seadusega taastati ka võimalus akadeemilise puhkuse ajal õppeaineid sooritada, kuid sooritamise kord jäeti ülikoolide otsustada. EÜL on tegutsenud selle nimel, et kõikide kordade loomise protsessi oleks üliõpilasesindajad kaasatud ning et loodavad protsessid oleksid paindlikud kõigile õppijatele. Ühtlasi kaotati ka üliõpilaspileti määrus, mis tähendab, et alates 2019. aasta septembrist pole kõrgkoolid kohustatud üliõpilastele tasuta üliõpilaspiletit tagama. Oleme Haridus- ja Teadusministeeriumiga sel teemal pidevalt kontaktis olnud, kuid mis täpsemalt seoses üliõpilaspiletiga saama hakkab selgub lähikuudel.

Brüssel calling  – Civil Society Review on Youth Challenges

12. märtsil toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni kohtumine, kus kodanikuühiskonna esindajad kutsuti Euroopa Semestri Eesti raportit tagasisidestama. Tegemist oli esmakordse praktikaga, kus Euroopa Komisjon vabaühendusi kaasas, kuid kohtumise käigus otsustati üksmeelselt, et sellise formaadi jätkumine on vajalik ka edaspidi. Eestit esindasid lisaks Britile EÜList ka Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees Aivar Haller ja Eesti Lastekaitse Liidu nõunik Mart Valner.

ESU vaimse tervise töögrupp

Uuest aastast alustas taaskord tööd EÜL katuseorganisatsiooni European Students’ Union’i vaimse tervise töögrupp, kus EÜL hoogsalt kaasa lööb. Töögrupp on kohtunud juba 2 korda ning eesmärgiks ei ole mitte ainult vaimse tervisega seotud stigmasid vähendada, vaid ka viia läbi küsimustik Euroopa üliõpilaste seas, et kaardistada vaimse tervisega seotud probleeme ning olemasolevaid tugimehhanisme.

Leave a reply