2020. a III kvartali kokkuvõte – Joonatan Nõgisto

Nagu iga aasta, ärgitab septembris algav poliitikahooaeg ja uus akadeemiline aasta kiiremas korras suvistelt meeleoludelt tõsisemale töölainele ümber seadmist. Suvel tehtud ettevalmistused võimaldasid Eesti Üliõpilaskondade Liidul aga väljakutsetele enesekindlusega vastu minna ning viimane kvartal on seetõttu olnud äärmiselt sündmusterohke. Nagu ikka sellisel perioodil kombeks, on laual olevaid teemasid rohkem, kui ressursse nende kõigiga täiel määral tegelemiseks, kuid piiratud vahendite tingimustes on EÜL-i tegevuste tulemuslikkus viimases kvartalis olnud igati positiivne.

Töövõit kõrghariduse ja teaduse rahastamises

Aasta alguses alustas EÜL aktiivsemat lobitööd kõrgharidus- ja teadusrahastuse eelarveliste programmide mahu suurendamise eest.  Märtsis tõsisemad mõõtmed võtnud koroonakriis tekitas esialgu suuri takistusi tegevuste läbiviimisel – avalikkuse tähelepanu oli suunatud mujale, avalike koosolekute korraldamine oli keelatud, ning valitsus otsustas lükata riigieelarve strateegia koostamise protsessi sügisesse.

Avalik koosolek Riigikogu ees, 14.09.2020

 Kevadel ja suvel tehtud ettevalmistused ei läinud siiski aia taha, aidates sügise tulekul kiiremas korras mobiliseerida jõude, et teema avalikkuses uuesti päevakorda tõstatada. 14.09 oli Riigikogu uue istungjärgu esimene tööpäev ning uue poliitikahooaja sisseõnnistamiseks korraldas Eesti Üliõpilaskondade Liit partneritega koostöös Toompeal avaliku koosoleku „Ühiselt teaduse ja kõrghariduse eest!“. Tegemist oli kulminatsiooniga protsessile, mis hoomas lisaks avalikkusele nähtavatele tegevusi ka pidevat suhtlust ja kohtumisi teiste vabaühenduste, ametnike kui ka poliitikutega.

Suur rõõm on öelda, et praeguseks Riigikogus menetlemisel olev riigieelarve näeb ette olulist rahastuse tõusu nii teaduses kui ka kõrghariduses. Teadusele antav 56 miljoniline lisa tõstab ootuste kohaselt lõpuks teadusrahastuse osakaalu kaua nõutud ühe protsendini siseriiklikust kogutoodangust. Kõrgharidusele antav 10 miljoniline lisa aitab leevendada kõige suuremaid murekohti, kuid pikemas perspektiivis tuleb teema eest veel jõuliselt seista. Loodame, et nüüd, kus teadusrahastuse probleem on lühiajalises vaates lahendatud, pööratakse rohkem tähelepanu kõrghariduse olukorrale. Tähistame tänast töövõitu, kuid oleme valvsad ja jätkame tööd ka tulevikus!

Suured tänud meie liikmesesindustele, kes aitasid üliõpilaskonda kiiremas korras kokku tuua! Samuti tänud meie partneritele ametiühingute ja teiste vabaühenduste hulgas ning kõikidele, kes tulid avalikule koosolekule sõna võtma või lihtsalt toetust avaldama.

Avalik koosolek Riigikogu ees, 14.09.2020

 

Rahvusvaheliste tudengite staatus ning kohtumised Riigikogu fraktsioonidega

Juuli alguses teatas valitsus uutest kokkulepetest seoses kavatsustega rakendada kolmandatest riikidest pärit rahvusvaheliste tudengite õpirändele rangemaid piiranguid. Ebakonkreetne sõnastus ning arusaamatused ka valitsuse enda siseselt tekitasid järsku meediatormi – EÜL pidi sel perioodil rahvusvaheliste tudengite kaitseks aktiivselt sõna võtma: 08.07 ilmus minu sulest Äripäevas artikkel ning arutasin valitsuse kokkulepet Delfi erisaates. Samal teemal andsin 10.07 intervjuu ka Aktuaalsele Kaamerale. Kuigi õpirändepoliitika üle peetavad arutelud puudutavad otseselt Eestis õppivaid rahvusvahelisi tudengeid, on keelebarjääri tõttu neil tihti raske arengutega kaasas püsida ning enda sõna sekka anda –  augusti viimasel päeval korraldasime seetõttu koostöös Estonishing Evenings meeskonnaga ingliskeelse aruteluõhtu „International Students in Estonia – IN or OUT?“

Estonishing Evenings aruteluõhtu

Praeguseks Riigikokku saadetud „Välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse, ning õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seadus“ on oluliselt leebem kui esialgne Siseministeeriumi poolt kavandatud eelnõu – välja on jäetud on kõik rahvusvahelistele tudengitele suunatud tööpiirangud. Samas on eelnõus jätkuvalt EÜL-i perspektiivist problemaatilisi punkte, mis puudutavad näiteks pererännet, kohustuslikke õppekulude hüvitamist ning Eestis õppimiseks veedetud aja mittearvestamist alalise elamisloa taotlemisel.

Suve alguses otsustasime laiendada EÜL-i suhteid Riigikogu poliitikutega. Oktoobri alguseks sai kõikidele Riigikogu fraktsioonidele tutvustatud EÜL-i kriitikat valminud eelnõu suunal ning hea meel on tõdeda, et Riigikogus suhtutakse valminud eelnõu detailidesse siiski kriitilise hoolega. Jääme põhjendatud optimismiga lootma, et isegi kui eelnõu läbi ei kuku, muutub see Riigikogus menetlemise käigus veelgi leebemaks ning siin mängivad olulist rolli ka EÜL-i esitatud kriitilised märkused ja ettepanekud.

Suveülikool

22.–23. augustil Põltsamaal toimunud Suveülikool oli hea võimalus nii sidemete hoidmiseks liikmetega kui ka uute teadmiste ja tegevuste tekkeks. Seekord keskkonnateemadele keskenduvas Suveülikoolis vaatasime koos tõsisemalt otsa kliimakriisile ning EÜL-i ja tudengite vastutusele sellega tegelemisel. EÜL sai olulist liikmetepoolset sisendit peatselt valmivate keskkonnaseisukohtade ja ka alusdokumentide reformi tarbeks.  

Sooline ja seksuaalne ahistamine

Aasta alguses tutvustatud uuring “Sooline ja seksuaalne ahistamine kõrghariduses” tekitas laineid nii kõrgkoolide siseselt kui ka laiemas avalikkuses. Teema päevakajalisena hoidmiseks korraldasime Paides toimunud Arvamusfestivali raames Eesti Inimõiguste Keskuse Võrdse kohtlemise alal arutelupaneeli „Ahistamine kõrghariduses – erandjuhtum või normaalsus?“ Teema olulisust näitab kindlasti ka suur huvi poliitikakujundajate seas teemaga tegelemiseks – paneelist võttis teiste hulgas osa ka sotsiaalminister Tanel Kiik ja TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas.

Arvamusfestivali järgselt tõstatas EÜL soolise ja seksuaalse ahistamise teema üle pika aja uuesti kokku tulnud Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse nõukogus. Hea meel on tõdeda, et teema olulisust näevad kõik nõukogus esindatud osapooled ning edasi liigutakse juba eraldi töörühma formaadis, kus loodame konkreetsemate sektoriüleste poliitikasoovituste osas kokkuleppeni jõuda.

Joonatan Nõgisto

 

 

Leave a reply