2020. aasta kokkuvõte – avaliku poliitika valdkond

2020. aasta oli meie jaoks paratamatult ootamatuseid täis. Kevadel kolis kogu haridussüsteem mõne päevaga üle digi- ja kaugõppe meetoditele, samuti toimus koroonast tingituna riigis järsk prioriteetide ümberseadmine, mis sundis osaliselt ka meid kurssi muutma. Loodame, et nüüdseks on erinevate digivahendite kasutamisest saanud kõigi osapoolte jaoks harjumuspärane õppetöö osa, kuid igaks juhuks oleme oma kodulehel avaldanud digiõppe kümme käsku, et uue semestri eel mälu värskendada. 

Nüüd aga eelmise aasta tähtsamate teemade juurde!


Kõrgharidusrahastus

Kõrghariduse ja teaduse alarahastamine on kahjuks teema, millega EÜL on pidanud tegelema juba aastaid. 2020. aasta oli valdkonnas aga märkimisväärselt sündmusterohke. Märtsi alguses algatas EÜL koos partneritega Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogust ning mujalt rahvaalgatuse kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamiseks, mis kogus vaid kahe päevaga Riigikokku saatmiseks vajalikud 1000 allkirja. Rahvaalgatus nõudis kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse määrade sidumist siseriikliku kogutoodanguga, et tagada vajalik jätkusuutlikkus rahastamises.

Septembris kogunes Riigikogu uueks istungjärguks ning algas uue riigieelarve menetlemise protsess, seega oli rahvaalgatus väärtuslik tööriist teemale tähelepanu suunamiseks. 14. septembril andsime Toompeal korraldatud avalikul koosolekul rahvaalgatuse Riigikogule tseremoniaalselt üle. Värske riigieelarve nägigi ette rahastuse tõusu, seda eriti teadus- ja arendustegevusele, mis jõuab lõpuks pikalt lubatud tasemini 1% siseriiklikust kogutoodangust. Ka kõrgharidus sai lisarahastust, kuid mitte piisavalt, et probleemi pikemaks ajaks lahendada. Seega tuleb kõrghariduse rahastamise nimel järjepidevalt seista ka tulevikus. 


Sooline võrdõiguslikkus

Möödunud aasta tõi meie jaoks suuri arenguid soolise võrdõiguslikkuse teemadel. EÜL sai selles valdkonnas tehtud töö eest olulise tunnustuse osaliseks: Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) omistas meile tiitli “parim sooteadlik MTÜ 2020”. Tööd selle nimel on tehtud juba pikemalt, kuid aasta alguses valmis lõplikult EÜL-i eestvedamisel läbi viidud uuring “Sooline ja seksuaalne ahistame kõrghariduses”. Uuringust on nüüdseks saanud oluline tööriist kõrgkoolidele ja poliitikakujundajatele probleemi mõtestamisel ja sellega tegelemisel.

Liitusime augustis vabaühendustest koosneva võrdse kohtlemise võrgustikuga, mille eesmärgiks on toetada üksteist sihtgruppide üleselt võrdsete õiguste tagamisel. Samuti tuli suvel üle mitme aasta kokku Sotsiaalministeeriumi hallatav soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, kus on esindatud ka EÜL – nüüdseks on sooline ja seksuaalne ahistamine kõrghariduses kesksel kohal nõukogu tööplaanis, ning loodame juba sel aastal näha esimesi olulisi samme ühtsete sektoriüleste standardite vastuvõtmise suunas.


Rahvusvahelised üliõpilased

Eelmisel aastal võttis nüüdseks juba ametist lahkuv valitsus töökavasse mitmeid kõrgharidust ning üliõpilaste käekäiku puudutavaid muudatusettepanekuid – osad positiivsed, osad tõsiseid murekohti valmistavad. Vaieldamatult tekitas kõige rohkem muret ja meediatormi Siseministeeriumi kavandatud eelnõu välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ja õppetoetuste- ning õppelaenuseaduse muutmiseks, mis oleks muuhulgas oluliselt piiranud kolmandatest riikidest pärit rahvusvaheliste üliõpilaste õigusi Eestis õppida ja töötada. Terav kriitika nii meie, teiste huvirühmade kui ka poliitikute poolt oli õnneks piisav, et seaduseelnõu menetlemist oluliselt aeglustada.

Uue valitsuse tingimustes on kavandatud eelnõu edasine saatus veel hägune, kuid on kaheldav, et uues koalitsioonis oleks ennekõike EKRE väljapakutud piirangutel enam märkimisväärset kandepinda. Jääme lootma, et uus koalitsioon näeb rahvusvahelistumises ennekõike võimalust arenguhüppeks Eesti kõrghariduses, mitte ohtu.  


Doktoriõppe reform

Positiivsemal noodil saame esile tuua kavandatavaid muudatusi doktoriõppes. EÜL-i esindajad võtsid suvel osa Haridus- ja Teadusministeeriumi doktorantuurireformi töörühmast, mis aitas ette valmistada doktoriõppe reformi põhimõtteid. Huvirühmad ja poliitikakujundajad on üpris üksmeelselt jõudnud järelduseni, et ülikoolides tuleb tagada doktorantidele positsioon nooremteaduritena, millega kaasneks elamiskõlbulik palk. Selleks, et doktorant saaks ennekõike keskenduda enda doktoriõppele, on vajalik reguleeritud töösuhe ülikooliga. Loodame, et tehtud töö ei jää valitsusvahetuse tõttu kappi seisma, vaid viiakse juba käesoleval aastal lõpuni.


Tehtud sai kindlasti palju-palju rohkem ja kel huvi, saab möödunud aasta toimetusi täpsemalt meenutada meie sotsiaalmeedia ja kodulehe kaudu. On hea meel, et saime suvel, koroonaviiruse madalperioodil oma volikogu, nõukogu ja üldkoosoleku liikmete, tudengiesindajate ning partneritega ka päriselt kohtuda ja eriti hea meel, et üle pika aja täienes 2020. aasta sügisel EÜL-i liikmeskond! Rõõm on EÜL-i peresse tervitada Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilasi! 

Kergel sammul ja naerusuiselt uue aasta väljakutsetele vastu!

 

Leave a reply