2020. a I kvartali kokkuvõte – avaliku poliitika valdkond

2020. aasta esimesed kuud on olnud tormilised. Omajagu organisatsioonisiseseid arusaamatusi tekitas asejuhi otsus tagasi astuda. Segast olukorda lahendades saime üsna hea ülevaate erinevatest kitsaskohtadest, kus edaspidi teadlikum olla nii liikmete informeerimisel kui üldisel suhtlemisel. Info efektiivsema liikumise eesmärgil algatasime märtsis EÜLi liikmetele sisekirja saatmise projekti. Siiani on tagasiside olnud positiivne ja loodame lähikuudel ka sobiliku formaadi täpsemalt paika saada, et sisu oleks võimalikult kompaktne, põnev ja ülevaatlik.

EÜLi avaliku poliitika valdkond alustas uut kümnendit küllaltki suure kaadrivahetusega: uuest aastast liitus kollektiiviga kommunikatsioonijuht Triin Peterson, veebruaris ja märtsis lahkusid kollektiivist pikaajalised avaliku poliitika spetsialistid Eva Liina Kliiman ja Joanna Kurvits ning meeskonnaga liitusid avaliku poliitika nõunikud Paul-Henry Sereda ja Karl Hendrik Pallo. Ametinimetuste muutmise puhul oli tegemist ennekõike semantilise muudatusega, sest tööülesannete jaotus on jäänud AP meeskonnas laias plaanis siiski samaks. 

Visioonipaber Eesti 2035

2018. aastast töös olnud Eesti 2035 strateegia kavandamine jõudis 2019. aasta lõpuks lõppfaasi. Protsessi raames on EÜL saanud tutvuda eelnõu mustandiga ning seda tagasisidestada. 11. märtsil toimunud üritusel, kus kogunesid poliitikud ja huvirühmade esindajad, saime põgusa ülevaate eelnõus kajastatud valdkondadest ja EL uue toetusperioodi ettevalmistustest. Eelduste kohaselt on juba aprillikuus kõigil võimalik eelnõuga tutvuda, kui dokument pannakse välja ametlikule konsultatsioonile ja kooskõlastusele.

Et riigieelarve arutelus püsiks meeles kõrghariduse ja teaduse rahastamise olulisus, avas EÜL märtsis koostöös Akadeemiliste Ametiühingute ja Eesti Teaduskojaga akadeemilise rahvaalgatuse “Kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamine”. Oma allkiri on võimalik anda 12. aprillini rahvaalgatuse lehel (siin). Kõrghariduse rahastuse teemal oleme avaldanud ka mitu artiklit, mis on leitavad meie meediakajastuste alt.

Projektid eile ja täna

Veebruaris lõppes meie pikaajaline projekt “Sooline ja seksuaalne ahistamine kõrghariduses”, mis uuris ahistamist avalik-õiguslikes kõrgharidusasutustes. EÜL pälvis laiemat tähelepanu uuringu tulemuste esitlusega veebruari alguses ja ka sellele eelnenud avalike artiklitega. Esitlusüritust kandis otse üle Delfi TV (järelevaadatav siin) ning paneelis osales esindajaid nii rektoraadist kui tipp-poliitikast, lisaks loomulikult  tudengkonnast. Jääb üle vaid loota, et põhjalik teemakajastus viib ka uuringutulemuste reaalse ja läbimõeldud rakendamiseni kõrgkoolides. Uuringu tulemustega saab tutvuda EÜLi trükiste ja raportite alalehel.

EÜLi juhatus, büroo, volikogu ja nõukogu jaanuaris toimunud arengupäevadel. Pildi autor Elis Tootsman.

Täna on EÜL alustanud järjekordse projektiga üliõpilasesinduste huvikaitse võimekuse arendamiseks Aktiivsete Kodanike Fondi toetusel. Ennekõike on projekt suunatud üldkoosoleku liikmetele, kuid soovi korral võimaldame osaleda ka volikogu ja nõukogu liikmetel. Projekti eesmärgiks on arendada Eesti ülikoolide üliõpilasesinduste võimekust täita oma põhilist eesmärki – esindada demokraatlikult ning läbipaistvalt üliõpilaste huve ja kaasata üliõpilasi kõrgkoolide otsustusprotsessidesse. Lähemalt on projekti kohta võimalik leida infot EÜLi käimasolevate projektide alalehelt.

Rahvusvahelised tudengid ja Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumine

Eesti Üliõpilaskondade Liit ei avaldanud toetust Siseministeeriumi “Välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise” seaduse eelnõule. Väljendasime rahulolematust eelnõu koostamisprotsessiga, kus ei võetud arvesse hea kaasamise tavasid. Siseministeeriumi koostatud eelnõus jäeti arvamus küsimata nii Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogult kui ka kõigi Eestis õppivate üliõpilaste huve ja õigusi esindava Eesti Üliõpilaskondade Liidu käest.

Kuna Siseministeerium otsustas jätta EÜLi arutelust kõrvale, võtsime ise antud teemal sõna (muu hulgas ka meedias). Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Allan Aksiim ja EÜLi avaliku poliitika spetsialist Joanna Kurvits kirjutasid sel teemal artikli (leitav siin), kus pöörasid tähelepanu asjaolule, et Siseministeeriumi välismaalaste seaduse eelnõu piirab jõudsalt välisüliõpilaste õiguseid. Eelnõu põhjenduseks antud argumendid olid aga nõrgad ega tõestanud kuidagi, et välisüliõpilased on Eestile julgeolekurisk ega ka seda, et Siseministeeriumi pakutavad uued meetmed midagi probleemkohtade osas lahendaksid. EÜL on endiselt seisukohal, et tark rändepoliitika hõlmab endas ka edukat välistudengi integreerimist tööturule, pakkudes nõnda lisandväärtust kogu Eesti ühiskonnale.

Koostöös E3 partneritega (pildil) jätkab EÜL strateegilise partneri HTMi ja ka SiMiga suhtluse pidevat arendamist.

Nii nagu riiklikul tasandil tervikuna, nõnda on ka Haridus- ja Teadusministeeriumil töös rahvusvahelistumise põhimõtete ülevaatamine ja uute koondamine. Kuna eelmine periood sai läbi, on aeg riiklikult ja valdkondlikult pöörata pilgud eelseisvatesse aastatesse ning jõuda kavandatavates arengutes Eesti kõrgharidusmaastikul konsensusele. Millises mahus on oodatud välismaalastest tudengid Eestisse õppima? Kui tihedalt peaksid omavahel koostööd tegema Siseministeerium ja kõrgharidusasutused? Milline peaks olema riiklik välistudengite värbamispoliitika? Kuna EÜL seisab kõikide (Eestis õppivate) tudengite eest, peame oluliseks aktiivset kaasarääkimist antud teemal. Panustamine antud eesmärkide koondamisse jätkub ka peale 2020. aasta esimest kvartalit.

Nurgakivi aastateks 2021-2025

EÜLi avaliku poliitika seisukohtade muutmine on saanud hoogsa alguse. Dokument sai avatud kõigile huvilistele muudatusettepanekute esitamiseks. Lisaks juhatuse ja AP meeskonna ettepanekutele andis EÜLi volikogu poolt seisukohtadele põhjalikud kommentaarid volinik Marge Vaikjärv. Peale sisendi saamist töötab büroo usinalt edasi, et AP seisukohtade dokument saaks vastavalt ajakohastatud ja redigeeritud.  

Tõeline väljakutse on peitunud märtsikuus ülemaailmse COVID-19 leviku ja riikliku eriolukorraga kohanemisel. Oleme tänulikud, et EÜL saab kaugtöö vormis edasi toimetada võrdlemisi edukalt, kuid tõdeda tuleb, et kõrgharidusmaastik on igaveseks muutunud. Sellest lähtuvalt peame kriitilise pilguga üle vaatama EÜLi senised plaanid eelolevaks aastaks ning ajakohastama need tänasele seisule vastavaks. Tunneme uhkust, et Eesti kõrgharidus suutis sisuliselt ühe nädalavahetusega liikuda üle veebiõppele ning selle edu taga on kahtlemata võimekate akadeemiliste töötajate vaev ja pühendumus. Küll aga peame pingsalt jälgima, et ühegi tudengi haridustee ümberkorralduste hammasrataste vahele ei jääks ja et muudatused saaks tehtud üliõpilaste õiguseid austades. 

Leave a reply