2020. a I kvartali kokkuvõte – Kristel Jakobson

Minu aasta EÜLis lõpeb ametlikult 19. aprillil, mil saab läbi minu ametiaeg EÜLi asejuhina. Viimased kuud aga tõotavad hoida mind kikivarvul veel viimaste tundidenigi. Üks on kindel – EÜLi elu mõjutab EÜLi sees toimuv, kuid ära ei tohiks unustada ka EÜList väljaspool toimuvat – riigis, rahvusvahelisel tasandil, maailma areenil toimuvaid muudatusi. Tundub, et tänavune kevad ja suvi saavad olema murrangulised nii EÜLile kui ka maailmale laiemalt.

EÜLis elu ei seisku!

2020. aasta esimene kvartal on liikunud muutuste tähe all: EÜLi kontori personalis on toimunud ning toimuvad ka edaspidi muutused. Kuna töötajaskond on olnud juhatusesiseselt minu vastutada, on läinud lisaks eelnõudele ja koosolekutele suur rõhk sellele, et tagada jätkusuutlikud valikud EÜLi personalis. See tähendab parimate võimalike tingimuste loomist töötajatele, aga ka õigete inimeste leidmist EÜLi poliitikate elluviimiseks. Jaanuarist märtsini oleme meeskonda vastu võtnud neli uut inimest ning soovinud edu edasistes tegemistes nüüdseks kolmele endisele töötajale. Triin, Paul-Henry, Heindrich Urmet ja Karl-Hendrik on sulandunud tormilistes tingimustes väga kiiresti meeskonda ning panustanud täies mahus EÜLi poliitikate elluviimisesse ja edukusse ka kriitilisematel aegadel, olgu see EÜLi sees toimuvate muudatuste valguses või ka riikliku eriolukorra tingimustes.

TÜÜE 2020 talvisel väljasõidul. Pildi autor Anette Kuuseorg.

Rääkides eelpool mainitud ajaperioodist, tuleb kindlasti tunnistada ülemaailmse pandeemia COVID-19 mõju kõikidele elualadele, nii majanduslikku kui ka sotsiaal-majanduslikku mõju. Puutumata ei jää (tõenäoliselt) ka EÜL. Sellegipoolest tunnen, et just COVID-19 valguses on EÜLil mängida olulisem roll kui kunagi varem. On saanud selgeks, et majanduslikult vähemkindlustatud ja/või vastselt iseseisvat elu alustavate (sh noorte) võimalused kõrghariduse omandamiseks peavad olema tagatud kõigile motiveeritutele. Täna majanduskriisi veerel seistes on selgelt välja joonistumas kõrgkoolide (riiklikku) rahastust mõjutavad faktorid, mille käekäiguga peab EÜL kursis olema. Et Eestis jätkuks erinevate elualade eksperte, on vajalik hoida kõrgharidus ligipääsetavana kõigile motiveeritutele ja andekatele ning mitte piirata erialade valikuvabadust rahaliste meetmetega.

Järgnevalt toon välja paar isiklikult eredamalt meelde jäänud hetke möödunud perioodist. EÜLi juhatuse liikme töö tõepoolest on suures osas koosolekust koosolekusse ja vestlusest vestlusesse liikumine, kuid ette tuleb ka teistsuguseid väljakutseid pakkuvaid tegemisi.

  • Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduste talvistel väljasõitudel koolitamine ja töötubade läbiviimine;
  • Kullamaa koolis ÖöKooli raames 3.-7. klassidele tundide andmine (aitäh kutsumast, ENL!);
  • Tartus tegutsevate paralmendierakondade noortekogude paneeli modereerimine;
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud transporditeemalisel seminaril osalemine;
  • TalveAkadeemia taastuvenergia teemadel kaasamõtlemine ning sisendi kogumine EÜLi keskkonnaseisukohtade koostamiseks (NB! Oma panuse saad anda siin);
  • Osalemine Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskuse korraldatud noortevaldkonna tunnustussündmusel Noorte Heaks Tänu, kus teiste hulgas pälvis rohkelt tunnustusi EÜLi partnerorganisatsioon ENL ja selle juht Roger Tibar.

    EÜLi, ENLi ja EÕELi juhatuste liikmete ühispilt. Pildi autor Ardo Kaljuvee.

Rahvusvaheline tasand teadmatuses

Küllaltki sarnaselt Eesti tudengiliikumisele on segadust rohkelt ka piiride taga. Kuna COVID-19 näol on tegemist rahvusvahelise pandeemiaga, mõjutab see nii ESU liikmete eraldiseisvat tööd, kuid ka Brüsselis asuva peakontori igapäevaseid toimetusi ja ürituskorraldust, muu hulgas ESU üldkoosolekuid.

Tänaseks on selge, et ESUs ei toimu korralisi valimisi aprillikuu lõpus Horvaatias. Kuidas edasi, ei ole hetkel selge, sest ka interneti vahendusel hääletamine ei ole ESUs põhikirjaliselt lubatud. Seega seisab EÜLi katuseorganisatsioonil lähikuudel ees väljakutse, kuidas korraldada oma tegevust distantsilt, kusjuures võimalik ei ole füüsiliselt kohtuda ei kandidaatidel ega hääletajatel endil. Seega, kuidas legitiimselt valida ametisse uus ESU juhatus, on keeruline ja palju nuputamist nõudev küsimus.*

Sellegipoolest püsib lootus nii ESUs kui ka laiemalt ühiskonnas, et suve lõpuks / sügise alguseks on pandeemia seljatatud ning võimalik on tagasi liikuda tavapärase elurütmi juurde. Suve lõppu on planeeritud juba aprilli alguses toimuma pidanud Põhjamaade tudengiorganisatsioonide katuste kohtumine Oslos ning sügise alguses toimuv ESU tudengikonverents saab loodetavasti olema taaskohtumine (füüsiliselt) ESU liikmete vahel. Hetkel ei ole ka EÜL tühistanud 14.-18.10.20 toimuvat 78. Põhjamaade tudengiorganisatsioonide katuste kohtumist Eestis. Kui rahvusvaheline pandeemia laheneb sügiseks, on võimalus Põhjamaade tudengitel Eesti kõrgharidusmaastikuga tutvuda.

*Õnneks EÜL antud küsimuse ees ei seisa, sest EÜLis ei ole e-hääletamine keelatud.

Mis saab edasi?

Kuigi elu Eesti ühiskonnas on ajutiselt aeglasemaks muutunud ning paljud on olnud sunnitud aega maha võtma, ei ole kõrgharidusmaastik hoolimata distantsõppest seisma jäänud. Seega on ainult loogiline, et ka EÜL hoolimata kodukontoritest töötamisest vaatab tulevikku.

Teaduse- ja kõrgharidusrahastuse toetuseks, Postimees 2019

Jaanuaris toimunud EÜLi arengupäevadel sai alustatud arengukava loomise protsessiga, mida koordineerin EÜLi büroo poolt Karl-Hendrikuga (varasemalt aitas Joanna Kurvits) ning appi on tõttanud meie nõukogu liikme Ivo Visaku soovitusel ka Maris Jõgeva, endine Vabaühenduste Liidu juht. See tähendab, et EÜLi siseselt suuname pilgud juba täna kaugemale kui käesolev kriis. Mõistan, et nii Eestis kui ka laiemalt kogu kõrgharidusmaastikul on toimumas laiaulatuslikud muudatused, mille tõttu tuleb ümber korraldada mitmed EÜLi tegemised, sest muutuvad meie esindused, aga ka kõrgkoolid ise. Kuid kõigest hoolimata on EÜLi pilk suunatud perioodile 2021-2025, tagamaks läbimõeldud ja mõtestatud tegevused ka tulevastel aastatel.

Hindan EÜLi juhatuses töötatud aega kõrgelt ning võtan sellest endaga kaasa tohutu teadmistepagasi ja rohkelt tutvusi maailma muutvate inimestega. Armastan EÜLi juhatuse liikme tööülesandeid ning olen veendunud, et EÜLi võimuses on muuta Eesti kõrgharidusmaastikku paremaks kohaks kui see juba täna on.

Leave a reply