2021. a I kvartali kokkuvõte – avaliku poliitika valdkond

EÜL-i avaliku poliitika pere kasvas!

EÜL-i avaliku poliitika valdkond sai aasta alguses pärituult tiibadesse lausa kolme uue meeskonnaliikme näol. Avaliku poliitika nõunikuna alustas aastat meie varasem volikogu liige Allan Aksiim, käimasolevate projektidega hakkas tegelema projektijuht Renate Gross ning soolise ja seksuaalse ahistamise kõrghariduses (SSAK) teemapakett jõudis mahult nii suureks, et otsustasime ka selle tarbeks eraldi projektijuhi, EÜL-i vilistlase Martin Paluoja protsessi vedama võtta. 

Volikogu koosolek 06.02.2021

EÜL-i volikogu puhul toimus muutuseid peamiselt liikmete koosseisus, kuid ka töövorm kujunes veidi teistsuguseks. Kristel Jakobson valiti EÜL-i katuseorganisatsiooni ESU laiendatud juhatusse (executive committee), Johanna Viik tegi koroonaajastule vastavalt sisselülitusi kaugtöö korras Ameerikamaalt ning Allan suundus volikogu koosseisust EÜL-i büroo kollektiivi. Koosseisu suuruse muutusega (kirjutamise hetkel seitse liiget) on küll kvoorumi saavutamine keerukam, kuid oleme neile väljakutsetele siiani edukalt vastu astunud.

Kontaktid riigiga

Oleme nii video- kui kirjaplatvormide teel olnud pidevas mõttevahetuses Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM). Lisaks kohtusime minister Kersnaga Noorte Nõukogu formaadis, oleme suhelnud eraldi kõrgharidusosakonna ametnikega ning tutvunud HTM-i analüüsiosakonna plaanidega. Varasemast on ühe suurema teemana üle kandunud doktorantuurireformi eelnõu (eelmisel aastal oli laual sama reformi väljatöötamiskavatsus), millele ka EÜL oma sisendi ja ettepanekud esitas. Eelnõu on küll venima jäänud, kuid loodame peatsele edasiminekule, et doktorandid saaksid pikisilmi oodatud kindlama ja väärilise sissetuleku. 

Uus haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Oleme tagasisidestanud ka mitmeid muid dokumente, mille puhul meilt arvamust on küsitud: näiteks kommenteerisime COVID-19 kriisist väljumise kava, mis on nüüdseks HTM-i sulest avalikkuse ette jõudnud. Muidugi oli selle taustal oluline ka ministrite (Mailis Reps asendus Jaak Aabiga asendus Liina Kersnaga) ning valitsuse vahetus, mis pani meid hoolsalt kunagisi valimisprogramme ja riigi strateegiadokumente üle lugema, sekka ka vastavate kontaktisikutega suhtlemine. Uuele valitsusele saatsime EÜL-i poolt ka omapoolsed ootused. Veel napilt kvartali lõpus jõudsime end ka kursis hoida Euroopa struktuurifondide tulevase rahajaotuse esmaste piirjoontega (täpsemad kokkulepped tulevad hiljem), et oleks kindlam teadmine kuidas euroraha kõrgharidust, teadust ja täiendõpet mõjutama hakkab. 

Kontaktid Euroopaga

15.–17. märtsil toimus Euroopa Üliõpilasliidu konverents, millest on Allani ja Joonatani meenutused leitavad siit. Peale üleeuroopaliste sõprade on meil ka kohalikum võrgustik ehk EÜL-i Põhja- ja Baltimaade partnerid. Lisaks tavapärasele suhtlusele kohtume nendega juba peatselt EÜL-i korraldataval kahepäevasel Põhjamaade üliõpilasliitude (NOM) veebikoosolekul, mida oleme terve kvartali vaikselt planeerinud ja mille kohta saab samuti meie kodulehelt lähemalt lugeda.

Töömesilased EÜL-i sees

Kas Sina tead kedagi, kes saab oma kõrgkoolilt vajaduspõhist eritoetust? Tõenäoliselt ei tea, sest tudengite arv, kes selle info ning avalduseni üldse jõuab, on terve Eesti peale üsna väike. Kuna üleval on olnud küsimus, et võib-olla peaks süsteemi ühel või teisel moel täiendama, siis hakkasime koostama ülevaadet vajaduspõhise eritoetuse hetkeseisust (kellel on õigus seda saada, kuidas tegelikult vastavat infot kõrgkoolide sees jagatakse ning kes ja mismoodi otsuseid teeb).

Koondasime I kvartalis vajaminevad andmed ning kaasasime teema arutamisse kõrgkoolideülese üliõpilasesindajate töörühma. Töörühma arutelude tulemusena valmisid soovitused riigile ja kõrgkoolidele, mis muuhulgas hõlmasid toetuse määramise põhimõtteid, otsustamise süsteemi ja olulisemaid kitsaskohti näiteks seoses rahvusvaheliste tudengitega ning toitjakaotuspensioni saajatega. 

Kohtumine EKKA esindajatega 22.02.2021

Lisaks vajaduspõhisele eritoetusele on mitu aastat üleval olnud ka erivajadustega tudengite toetussüsteemi reform ning aeg-ajalt on kas HTM-ile või Sotsiaalministeeriumile see teema taas meenunud. Aasta algul asusime valdkonda kaardistama (milliseid teenuseid pakub riik, milliseid kohalik omavalitsus, milliseid kõrgkool) ning püüdsime õigusruumist paremini aru saada. Kui selgem pilt ees, saatsime ülikoolide ja kõrgkoolide nõustamiskeskustele ning erivajadustega tudengite nõustajatele küsimused. Töö jätkub aga ka II kvartalil.

Aasta alguses alustas oma tegevust töörühm, mis tegeleb soolise ja seksuaalse ahistamise probleemiga kõrghariduses (SSAK) ja mida juhib Martin Paluoja. Töörühmaga liitusid mitme kõrgkooli üliõpilasaktivistid, kelle töö tulemusel on valminud ettepanekud soolise ja seksuaalse ahistamise teemaga tegelemiseks nii ülikooli kui ka sektoriülesel tasandil. Ettepanekuid on II kvartali alguses juba tutvustatud soolise võrdõiguslikkuse nõukogule ning EÜL hoolitseb selle eest, et protsessi käimas hoida.  

Kõige muu kõrvalt korraldasime veebruaris Eestis asuvatele rahvusvahelistele tudengitele huvikaitsekoolituse. Eleri, Joonatan ja Allan rääkisid rahvusvahelistele tudengitele, kuidas enda huvide eest saab Eestis seista ning sekka ka huvikaitseteooriat. Seda koolitust plaanime ka veel kevadel korrata. 

Vestlused veebis

EÜL Live rahvusvaheliste tudengitega 30.03.2021

Zoomiajastule kohaselt pidasime maha ka mitu huvitavat vestlust EÜL Live formaadis – Andi Hektori ja Õpilasliidu juhi Kristin Pintsoniga rääkisime erialavalikutest ning arutasime mitme rahvusvahelise tudengiga nende kogemusi õppimisest Eesti kõrgkoolides praegustes erakordsetes oludes. Koolitasime ka EÜL-i enda liikmeid: märtsis sai tarkuseteri jätkusuutlikust juhtimisest ning veebruaris laiemalt organisatsiooni juhtimisest.

EÜL30 ja brändi värskendamine

EÜL saab sel aastal 30! Juubeliaasta tähistamise korraldamine globaalse pandeemia tingimustes on paras katsumus (piirangute prognoosimine mitu kuud ette on ennustuskunst omaette), kuid oleme oma parima andnud. Kevadel, täpsemalt 11. juunil on kavas kõrghariduskonverents Tartus ning sügisel tähistame 26. novembril Tallinnas EÜL-i pidulikku sünnipäeva. 

Kuna EÜL on jõudmas organisatsiooni mõistes üsna väärikasse vanusesse (ikkagi lausa 30!), leidsime, et on aeg väikeseks iluoperatsiooniks. Oleme kogunud meie liikmete tagasisidet ja kasutanud seda juhtnööridena, et värskendada EÜL-i brändi. Alustasime koostöös loovagentuuriga VUHT protsessi uue visuaalse identiteedi kallal ning tulemusi näeb juba loetud kuude jooksul. Fun fact – ajalugu uurides saime teada, et praeguse EÜL-i logo tellis tollane EÜL-i avalike suhete juht Liina Lepik, kes on nüüdseks vahetanud nii perekonnanime kui ametit, olles tänasel päeval meie haridus- ja teadusministri positsioonil

Loe ka ettevõtlusvaldkonna kokkuvõtet!

 

Leave a reply