Eesti Üliõpilaskondade Liit: viipekeelseid tudengeid ei päästa kõnetuvastustehnoloogia

Eesti Üliõpilaskondade Liitu ei rahulda haridus- ja teadusministri Mailis Repsi 15.oktoobri vastus Vabaerakonna arupärimisele viipekeeletõlkide väljaõppe lõpetamise kohta. Ministri vastusest võib välja lugeda, et antud olukorral peaks laskma loomulikult kulgeda ning kui see lahendusi ei too, siis ehk aitab tulevikus viipekeelseid kurte tehnoloogia areng.

Kõrghariduse seisukohast avab probleemi tuuma Riigikogu liige Monika Haukanõmm, kes toob välja, et toimimisviis, kus viipekeeletõlkide õppekava suletakse enne alternatiivsete lahenduste pakkumist, on lubamatu ja kummastav. Haukanõmm rõhutab, et näiliselt vaid väikest gruppi puudutav otsus on väga pikaajalise mõjuga.

Tänasel viipekeelsel kogukonnal on õigustatud ootus, et nende emakeelt ehk eesti viipekeelt tunnustatakse ja see võimaldab neil ühiskonnaelus osaleda ja haridust omandada. Viipekeelseid tudengeid ei päästa kõnetuvastustehnoloogia, seda isegi juhul kui täiuslikult töötav tehnoloogia hetkel olemas oleks. Esiteks on viipekeelse kurdi emakeeleks eesti viipekeel ja eesti keelt kõnelevad nad teise keelena. Teiseks võimaldab kõnetuvastus neil vaid kirjalikus eesti keeles sujuvalt orienteerudes teada saada, mida õppejõud loengus räägib.  Samal ajal ei võimalda kõnetuvastus osaleda ei diskussioonides ega grupitöödes, mis on nüüdisaegse õpikäsituse lahutamatu osa ja moodustab paljudel erialadel kõige olulisema ja mahult suurima kontaktõppe osa.

Kui minister toob oma vastuses välja, et Tallinn, Tartu ja Pärnu tellivad aastas vaid 600 tundi eesti viipekeele tõlketeenust, siis ei illustreeri see mitte vähest nõudlust vaid tugiteenuse pärsitud kättesaadavust. Raskesti kättesaadavad tugiteenused mõjutavad iga viipekeelse üliõpilase elu, kelle jaoks kõrghariduse omandamine on pidev viipekeele tõlketeenuse tellimise kadalipp. See omakorda takistab  õpingutele pühendumist, kuid võib tõlkide ja/või ressursside puudumisel olla takistuseks õpingutes osalemisel. Lisaks kohalikele omavalitsustele tellivad viipekeele tõlketeenust ka teised nii avaliku kui erasektori osapooled. Näiteks ei telli kõrghariduses osalemise eesmärgil tõlketeenust kohalik omavalitsus, vaid tõlgi tellimine on jäetud tudengi vastutuseks, mida finantseeritakse riikliku stipendiumiga. Seega  ei kajastu ministri esitatud numbrites isegi kõrghariduses osalemise eesmärgil kasutatud tõlketeenuse maht. Seetõttu ei saa õppekava sulgemist põhjendada vajaduse puudumisega, vaid ministri näide illustreerib ebapiisaval määral tagatud tugiteenuseid.

Antud teema on Eesti Üliõpilaskondade Liidule oluline, kuna kõrghariduse omandamine on põhiseadusjärgne põhiõigus, mille puudumine konkreetsele sotsiaalsele grupile ei puuduta mitte ainult sotsiaalset gruppi ennast, vaid kogu ühiskonna käekäiku.Eesti Üliõpilaskondade Liidu silmis on vaja kiiret tegevusplaani eesti viipekeeletõlkide jätkusuutliku pealekasvu tagamiseks, mille koostamise protsessi peab kaasama ka viipekeelset kogukonda.

10.oktoobril avaldas Eesti Üliõpilaskondade Liit video, kus seitse viipekeelset tudengit annavad ise edasi sõnumit eesti viipekeele tõlgi õppekava sulgemise probleemist. Videot saab vaadata SIIN.

#eestiviipekeelonemakeel
#terviklikuühiskonnaeest

Leave a reply