Eesti Üliõpilaskondade Liidu kriitika riigi 2018-2021 eelarve strateegia osas

MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit

14.04.2018

Eesti Üliõpilaskondade Liidu kriitika riigieelarve 2018-2021 strateegiale

 

Eesti Üliõpilaskondade Liit väljendab meelehärmi riigi eelarvestrateegia 2018-2021 osas. Kuigi on tervitatav, et Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on planeeritud teadus- ja arendustegevuse vahendite suurendamine ning doktoranditoetuse tõus, siis on kõrgharidusvaldkond tervikuna jäänud äärmiselt tahaplaanile.

Valitsus on pikemaajaliseks eesmärgiks seadnud erasektori TA kulude kasvu 2%- ni ja avaliku sektori TA kulude kasvu 1%-ni SKP-st. Lühemas perspektiivis on võetud sihiks, aastani 2021 kavandada rahastamise kasvu vähemalt SKP kasvuga samas tempos. Selleks eraldatakse alates 2018. aastast teadus- ja arendustegevusse täiendavalt 6,5 mln eurot. Olulise kohana märgitakse erasektori, ülikoolide ja teadusarenduse koostööd ning kasvavat vajadust erasektori poolt rakendusuuringuid toetada. Lisaks on mainitud tegevused doktorantuuri tulemuslikkuse tõstmiseks, sh doktoranditoetuse kasv 5 mln eurot.

Kõrgharidust puudutav on aga kokku võetud napisõnaliselt “jätkatakse perioodil 2018-2021 ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu korrastamise ja konsolideerimisega”. Eelnev viitab sellele, et kurikuulsa Gunnar Okki raportis visioneeritud kõrgharidusmaastik võimalikult väheste kõrgkoolidega saab üha rohkem reaalsuseks, mis oleks ohtlik nii kõrghariduse mitmekesisusele kui Eesti mõtteloo arengule.  Mis selle kõige valguses kõrgkoolide rahastusest saab, on ebaselge .

 

Ülikoolide (ala)rahastusega on tugevalt seotud ka õppejõudude, lektorite ja assistentide palgad. Akadeemilised töötajad on aga need, kes kujundavad kõrghariduse kvaliteeti ning muuhulgas koolitavad meie õpetajaskonda. Ei saa väita, et õpetajate palgad poleks probleem, kuid tuleb mõista, et õppejõudude palgad on saamaks veelgi kriipivamaks kitsaskohaks, sest nende suhteline alatasustatus süveneb. Üle-eelmisel aastal oli Tartu Ülikoolis täiskoormusega töötava lektori keskmine palk 1216 eurot, assistendil 1145 eurot ja õpetajal 949 eurot kuus. Tallinna Ülikoolis oli lektori keskmiseks palgaks 1047 eurot. Tallinna Tehnikaülikool maksis oma lektoritele 1325 euro, assistentidele 1267 euro ja õpetajatele 957 euro suurust keskmist palka. Samal ajal on õpetajate töötasu alammäär ehk miinimumpalk kasvanud 2012. aastast 644 eurolt 1050 euroni 2017. aasta septembris.

Õpetajate keskmine palk aga on kasvanud 2012. aastast 812 eurolt 1211 euroni (31.07.17 seisuga). See tähendab, et õpetajate palk on jõudnud samale tasemele, mis lektorite oma. Jällegi planeeritakse RES 2018-2021 vahenditest õpetajate keskmise palga tõusuks järgmisel 4 aastal kokku üle 246 mln euro (õpetajate palga tõusu toetamine 2018. a 35,9 mln eurot; 2019. a – 67,8 mln eurot, 2020.a. 70,8 mln eurot ja 2021.a. 70,8 mln eurot). Lektorite ja õppejõudude palkasid aga ei mainita.

EÜL taunib tugevalt nii seda, et õppejõudude palgad ei ole prioriteet, rääkimata sellest, et kõrgharidus tervikuna ei tundu olevat riigieelarve strateegias valguses enam Eestis väärustatud. EÜL kutsub ülesse kõrgharidusse suhtuma vastutustundlikumalt ja nägema kõrgharidusse tehtud investeeringute kasulikkust kogu ühiskonnale terviklikult ning rõhutab, et kõrghariduse rahastamise suurendamise küsimus on poliitilise valiku ja prioriteetide küsimus, mitte küsimus sellest, kas raha on või mitte.

EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on seista üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest.

Leave a reply