Eesti Üliõpilaskondade Liidu ootused uuele valitsusele

Eesti Üliõpilaskondade Liit esitas Reformierakonnale ja Keskerakonnale 16. jaanuaril 2021 endapoolsed ootused kõrghariduse valdkonna edendamiseks. Avalikustame need seisukohad järgnevalt lühipunktidena ning ka pikemalt lahti kirjutatuna.

  • Et konkureerida rahvusvahelises kõrgharidusruumis ja tagada Eesti ühiskonna hariduse jätkumine, tuleb panustada sarnaselt teadusega riigi poolt riigieelarves vähemalt 1,5% SKT-st kõrgharidusse;
  • Ootame tulevaselt valitsuselt tegevusplaane ja konkreetseid samme haridusvaldkonna arengukava terviklikuks elluviimiseks;
  • Tungivalt soovitame üle vaadata toetusmeetmed üliõpilastele (nii vajaduspõhine toetus kui õppelaen) need ei ole käinud kaasas elukalliduse kasvuga, mis on koroonakriisist tingitud majanduskriisiga selgelt välja tulnud; 
  • Eesti vajab uut kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegilist visiooni, mis seaks järgnevaks kümnendiks ette ambitsioonikad eesmärgid maailmaklassi kõrgharidussüsteemi arendamiseks;
  • Koos kõrghariduse rahvusvahelistumisega tuleks arendada sobivad meetmed, mis võimaldaksid toetada ka ootamatult majanduslikesse raskustesse langenud Eestis õppivaid rahvusvahelisi üliõpilasi.

 


Kõrghariduse rahastamine ja kvaliteedi tagamine

Eesti majanduse ja ühiskonna vajadus kõrgharidusega spetsialistide osas kasvab järgmise kümnendi jooksul. Selle vajaduse täitmise eelduseks on kvaliteetne ning hästi rahastatud kõrgharidus. Hetkel on aga kõrgkoolid sunnitud ots otsaga kokku tulema ning see annab eriti valusalt tunda õppejõudude palganumbris ja üliõpilastele võimaldatud õppe mitmekesisuses. Kuid rahastamisest ei saa kasu pelgalt kõrgkool, vaid tegelikult nii majandus kui ka ühiskond tervikuna. Kõrgharidus ja seeläbi haritud inimesed on Eesti edu pant. Et konkureerida rahvusvahelises kõrgharidusruumis ja tagada Eesti ühiskonna haridusedu jätkumine, tuleb panustada riigi poolt riigieelarves vähemalt 1,5% SKT-st kõrgharidusse.

Rahastamisele lisaks on eduka õppetegevuse ja tulemuste aluseks planeeritus. Antud juhul on alates 2021. aastast lõppenud kehtiv elukestva õppe strateegia. Soovime tähelepanu pöörata haridusvaldkonna uue arengukava kinnitamise protsessi lõpuleviimisele ja sellest tulenevalt konkreetsetele sammudele, et püstitatud eesmärke saavutada. Üliõpilastena soovime, et tagatud oleks elukaare jooksul oskuste omandamise ja samuti uuenenud tööturu vajaduste mõistes täiendõppimise võimalused. Mainimist väärib ka õpetajate pealekasv, kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö ning praktika tasustamine. Kõrgkoolis õpitul võiks alati olla potentsiaal leida tööturul rakendust. Seetõttu ootame tulevaselt valitsuselt tegevusplaane ja konkreetseid samme haridusvaldkonna arengukava terviklikuks elluviimiseks.  

Üliõpilaste toetusmeetmed

(Kõrg)hariduse omandamise käigus tuleb peale õppimise nii süüa, kuskil elada kui ka õppevormist olenevalt mõnikord õpingute eest tasuda. See kõik nõuab raha, mis tuleb kas üliõpilase enda taskust (mille tarbeks ta peab tihti käima tööl), vanemate toetusest või riigi antud vajaduspõhisest toetusest. Kõigil üliõpilastel ei ole ligipääs samaväärsetele rahaallikatele ega vanemate hoolele ning riigipoolsed toetused üliõpilastele on suuresti jäänud pidama Jaak Aaviksoo 2011. aasta kõrgharidusreformi tasemele. Elukallidus on aga tõusnud, samamoodi ühiselamukohtade ja erapindade üürikulud nii Tartus, Tallinnas kui ka mitmes asumis, kus paiknevad regionaalsed kolledžid. Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et erivajadustega üliõpilased saaksid teistega võrdsetel tingimustel kõrgharidust omandada.

Kõigest sellest tulenevalt palume uuel koalitsioonil analüüsida vajaduspõhiste toetuste, stipendiumite ja õppelaenu praegust rolli, mahtu ja potentsiaali, et tagada kõikidele üliõpilastele (ka tagasihoidlikuma sotsiaalmajandusliku taustaga) head võimalused kõrghariduse omandamiseks ja õpingutele pühendumiseks. 

On muret tekitav, et Eestis on – erinevalt mitmest muust Euroopa riigist – nõnda suur osakaal üliõpilaskonnast sunnitud õpingutega kaasnevate kulude katteks töötama, sageli madalapalgalisel ja erialaga mitteseonduval ametikohal. See osa üliõpilaskonnast on koroonakriisist tingitud majandusolukorra muutumise tõttu keerulises olukorras, kuna tööturg on tõmbunud ahtamaks, aga elamiskulud vajavad maksmist. Olukorra parandamine nõuab vajaduspõhiste õppetoetuste tõusu ja õppelaenu reforme (praegu on ebapiisav nii maksimumsumma kui ka koormavalt kõrge intress). Investeering üliõpilaste võimalusse segamatult õpingutele keskenduda on investeering Eesti majanduse ja ühiskonna tulevikku.

Kõrghariduse rahvusvahelistumine

Kõrghariduse rahvusvahelistumine on olnud Eesti riigi üks kõige edukamaid strateegilisi ettevõtmisi. Eestis õppivate rahvusvaheliste üliõpilaste osakaal on viimase 15 aasta jooksul rohkem kui neljakordistunud, parandades Eesti kõrghariduse kvaliteeti ning tuues riigile nüüdseks iga aasta kümnetes miljonites lisanduvat maksutulu ning kvalifitseeritud tööjõudu. Riiklikust platvormist „Study in Estonia“ on rahvusvahelises võrdluses saanud üks mõjukamaid edulugusid. Samas lõppes 2020. aastaga kehtivuse viimane valdkonna suurem strateegiadokument. Loodame, et uus valitsus näeb kõrghariduse rahvusvahelistumises ennekõike võimalust arendada maailmatasemel kvaliteediga ning konkurentsivõimelist kõrgharidussüsteemi, mitte ohtu. Eesti vajab uut kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegilist visiooni, mis seaks järgnevaks kümnendiks ette ambitsioonikad eesmärgid maailmaklassi kõrgharidussüsteemi arendamiseks.

Reformierakond ja Keskerakond on mõlemad enda programmides väljendanud, et kõrgharidusega spetsialistide puuduse tingimustes on vajalik soodustada Eestis õppivate rahvusvaheliste üliõpilaste Eestisse tööle jäämist. Selleks on vajalik luua nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed tingimused, mis võimaldaksid rahvusvaheliste üliõpilaste võimalikult edukat lõimumist Eesti ühiskonnaga. Rahvusvahelise üliõpilase majanduslik olukord võib keset õpinguid temast sõltumatutel põhjustel järsult halveneda, kuid praegune vajaduspõhine sotsiaalsete tagatiste süsteem on suunatud eelkõige kohalikule üliõpilaskonnale ning tekitab rahvusvaheliste üliõpilaste puhul suurt õiguslikku segadust. Kuna rahvusvaheliste üliõpilaste majanduslik kasu Eestile on märkimisväärne, aga avaldub pikaajaliselt, on Eesti riigi huvides veenduda, et andekal üliõpilasel ei jääks Eestis õpingud pooleli ajutiste majanduslike raskuste tõttu. Seetõttu tuleks arendada sobivad meetmed, mis võimaldaksid toetada äkiliselt majanduslikesse raskustesse langenud rahvusvahelisi üliõpilasi.

 

Leave a reply