Eesti Üliõpilaskondade Liit: kolm ettepanekut tudengkonna nimel

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) esitab Isamaa ja Respublica Liidule, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ning Keskerakonnale kolm olulist ettepanekut koalitsioonilepingu läbirääkimisteks.

“On selge, et uuel perioodil tuleb senisest enam pöörata tähelepanu üliõpilaste sotsiaalsetele garantiidele, mis võimaldavad tudengitel pühenduda rohkem õpingudele,” sõnab Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees Jaanus Müür . “Meil on siiralt hea meel, et erakondade esindajad peavad oluliseks majanduse hoogustamist ja seda läbi inimvarasse panustamise. Kompententsi tõstmiseks on oluline tõsta kõrghariduse kvaliteeti ning siinkohal tuleb selgelt läbi mõelda üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteem,” on Müür veendunud. 

Eesti Üliõpilaskondade Liidu hinnangul vajab tudengite vajaduspõhine õppetoetuste süsteem täielikku uuendamist. “Eestis eksisteerib olukord, kus kõrgharidussüsteem näeb tudengit kui iseseisvat ning iseenda eest hoolt kandvat täisealist inimest, samas kui õppetoetuste süsteem peab tudengit vanematest sõltuvaks osaks perekonnast. Kehtiv toetuste süsteem koos toetuse taotlemiseks kehtestatud sissetulekute piirangutega ei ole end õigustanud,” väidab EÜLi esimees. “Meie esimene ettepanek on üliõpilaste lahti sidumine leibkonnast ning lähtuda tudengi tegelikust leibkonnast ehk isikutest, kellega ta koos igapäevaselt majandab.” EÜL leiab, et õppetoetused süsteem vajab täielikku uuendamist ning siinkohal tuleb arvestada, et toetused peavad olema piisavad täitmaks sotsiaalsete garantiide süsteemi eesmärke – kindlustama kõigile ligipääsu kõrgharidusele ning võimaldama täielikult õpingutele pühenduda.

Teine ettepanek on doktorantide toetuse suurendamine iga aasta eelmise kalendriaasta keskmise palgani. “Doktoranditoetuse eesmärgiks on tagada doktorantidele piisav sissetulek õpingute lõpetamiseni, et vältida doktorantide vajadust õpingute ajal kõrvalise tööga tegeleda. 422€ suurune toetus ei saa katta täisajaga teadustööd tegeva doktorandi igapäevaseid kulutusi,” sõnab Müür. Vaadates praegust doktorantuuri alustajate, lõpetajate ja katkestajate arvu, on kindel, et madalad toetused toovad kaasa ressursside ebaefektiivse kasutamise. “Madala toetusmäära tagajärjeks on see, et igal aastal katkestab õpingud 2/3 doktorantidest ning vaid 1/3 õpinguid alustanutest jõuavad need ka edukalt lõpetada. Näiteks, 2014/2015 õppeaastal astus Eesti ülikoolidesse sisse 370 uut doktoranti; samal aastal katkestas oma õpingud 517 doktoranti ning kraadi omandas 208 tudengit,” ütleb Jaanur Müür. 

Kolmas ettepanek on õppelaenu süsteemi muutmine vastavalt kõrgharidusreformist tulenevatele vajadustele. “Kehtiv õppelaenu kord on pärit kõrgharidusreformi eelsest ajast. Laenusüsteem, mille eesmärk oli toetada riigieelarveliste ja -väliste kohtade süsteemi, ei saa toimida mõistlikult tasuta kõrghariduse süsteemis. Seetõttu on loomulik, et Eesti õppelaenude süsteem vajab sisulist ümberhindamist. Kahjuks ei ole isegi 5 aastat pärast kõrgharidusreformi toimumist alanud uue õppelaenusüsteemi loomise protsess, “ sõnab . “Seni aga kuni pole uus õppelaenusüsteem loodud ja käivitatud, tuleb ette võtta muudatused praeguse süsteemi sees.”

 “Inimene on suurim ressurss, mis ühel riigil on ning inimese suurim ressurss on tark pea. See ei elavda mitte ainult majandust, vaid tulevikus loob uus kõrge väärtusega töökohti, on julgeoleku aspektist oluline ning loomulikult väärindab ühiskonda laiemalt,” võtab Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees Jaanus Müür teema kokku. 

EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on seista üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest.
Leave a reply