ESU BM 70 ja Global Student Voice

8. kuni 15. mail käisime mina ja Anni Norras, Bergenis European Student Unioni ehk ESU üldkoosolekul ja sellele eelnenud seminaril. Kirjutan nüüd pikemalt, millest seminaril juttu oli, mida üldkoosolekul tegime ja otsustasime ja kuidas edasi.

Iga kord eelneb ESU üldkoosolekule mõnepäevane seminar, mille jooksul räägitakse mõnest hetkel olulisest teemast. Seekordse seminari teemaks oli “Global Student Voice”. Selle jooksul toimus ka paneel teemal “Student Victories”, milles osalesin mina ja rääkisin tasuta kõrgharidusest Eestis ja meie tegevusest seoses ülikoolide haldus- ja tulemuslepingutega.

Tegelikult pühendatakse enamus ajast seminaril üldkoosolekuks ette valmistumiseks. Kuna ESU süsteemid on keerulised ja bürokraatia suur, nõuab kõigi muudatusettepanekute ja muude sammude tegemine suurt koordineerimist ja mõttevahetust teiste delegatsioonidega nii võrgustike sees kui ka vahel. Perspektiivi pakkumiseks – EÜL tegi kokku 3 muudatusettepanekut ning valmistas ette veel 2, mis lõpuks teiste delegatsioonide ettepanekutega kokku panime. Nende viie ettepaneku tegemine ja EÜLi poolt sekundeeritavate ettepanekute välja panemine võttis kahelt inimeselt mitmepäevase ettevalmistuse Eestis ja ka kohapeal Norras. Lisaks pidime nii mina kui Anni olema pidevalt koosolekul kohal, kusjuures need kolm päeva algasid tavaliselt 10-11 vahel ning kestsid ühel juhul kella ühe ja teisel juhul kella poole kolmeni öösel.

EÜLi ettepanekutest üks oli ESU jaoks vastuoluline, aga minu ja Anni ning ka teiste delegaatide arvates määrava tähtsusega. Tegu oli sõnaliselt väikese, aga sisult suure muudatusega. Pärast Bergeni üldkoosolekut seisab ESU poliitikadokumentides lause asemel “ESU pole vastu kõrghariduse ja erasektori vahelisele koostööle,” hoopis lause “ESU pooldab kõrghariduse ja erasektori vahelist koostööd.” Muudetud lõik keskendub eelkõige praktikatele, aga suureks töövõiduks võime seda pidada igal juhul. Kõrvalpõikena, meie ettepanekut toetanud 9-dat koosolekut kohal olev Soome delegatsiooni liige ütles, et võime ju sellist ettepanekut teha proovida, aga see ei lähe kunagi läbi. Suur oli kõigi üllatus, kui pärast mitut päeva tööd selline lause nüüd dokumentides ikkagi seisab.

Olulisemad teemad koosolekul olid kaks poliitikapaberit, millest üks rääkis avaliku sektori  vastutusest kõrghariduses ja teine pani kokku mitu seni eraldi seisnud seisukohta üheks “sissejuhatuse” nimeliseks dokumendiks. Lisaks kahele poliitikapaberi ja liikmete strateegia arutamisele valiti ära ka uus kolmeliikmeline presiidium ja 7-liikmeline juhatus.

Mäletan, kuidas kunagi arutlesime EÜLi volikogus ja üldkoosolekul eelarve vastuvõtmisel, kas EÜLi delegatsioon ESU koosolekul võiks olla vaid 1 inimene. Siis olin ka mina delegatsiooni suuruse suhtes kriitiline. Suur osa sellest, miks ei mina ega EÜLi liikmed ESUst midagi ei teadnud, oli tegelikult kommunikatsioonilünk. EÜList, kes kuulub Põhja- ja Baltimaade üliõpilaskondade võrgustikku, oodatakse tegelikult palju ja meil oleks teadmiste kohalt kindlasti võimekust vastavalt panustada. EÜL peaks oma rolli ESUs suurendama ning järgmise aasta jooksul sellega ka tegeleda plaanin. Loodetavasti olete teie minuga nõus, kui ESU tegemised teile tuttavamaks ja arusaadavamaks muutuvad.

Olles nüüd ise selle kadalipu läbi teinud, ütleksin, et isegi 2 inimese suurune delegatsioon on liiga väike, aga peame selle teema juures arvestama oma võimekusi. Kui aga tulevikuks selleks eelarves ruumi leidub, soovitaksin kindlasti EÜLil kaaluda neile kohtumistele saadetavate inimeste arvu suurendamist. Näiteks meie kõrval oli Soomest kohal 5 inimest, Taanist 4 jne.

P.S. Mida veel teada saime? Nägime lähedalt, kuidas toimuvad Norras streigid ja kui ebamugavaks need elu teha võivad – 8 Bergenis oldud päeva jooksul kolisime Anniga hotellist hotelli kokku 4 korda.

Leave a reply