Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) soovitused tulevaseks õppeaastaks

Eesti Üliõpilaskondade Liidu katusorganisatsioon Euroopa Üliõpilasliit (ESU) on koostanud avaliku seisukoha saabuva õppeaasta korralduse osas, mille peamised punktid oleme EÜL-is kokkuvõtlikult ka eesti keelde seadnud. Põhjalikuma ülevaate saamiseks soovitame kindlasti lugeda seisukohta täies mahus ingliskeelsena ESU kodulehelt.

“Kõrgharidusmaastik on viimaste kuude jooksul nii Euroopas kui üleilmselt suuresti muutunud – seda teadmiste ja kompetentside pakkumise, hindamise ja ka tunnustamise osas. Ootamatud muudatused on paljude tudengite eludele laialdaselt mõju avaldanud ja praeguseks on juba globaalselt teadvustatud, et selline suund jätkub ka järgmisel õppeaastal, kui mitte kauem.

ESU on korraldanud erinevaid veebiseminare digiõppe võimaluste, kvaliteedi, tunnustamise ning tudengite hindamisprotsesside teemadel, et muutunud õpivorme paremini mõista. Kokkuvõtteks võib öelda, et kiirkorras pandeemiast tingituna sisse seatud veebipõhine õpe erineb oluliselt tavapärasest, strateegiliselt läbimõeldud digiõppest. Niisiis soovime vaadata pandeemiast kaugemale ning näha, millised on digiõppega kaasnevad väljakutsed ja võimalused, ning milliseid takistusi on vaja ületada, et järgnevaks õppeaastaks ja ka edasiulatuvalt toimuks digiõppe areng jätkusuutlikult. Siinkohal on rohkelt erinevaid asjaolusid, millega arvestada eduka digiõppe rakendumiseks: tudengid ja õppejõud peavad olema digipädevuste vallas välja koolitatud, silmas peab pidama privaatsuse ja isikuandmete turvamist, tagatud peab olema võrdne ligipääsetavus ning meetmed, kuidas luua tudengielule omane ühtsustunne veebipõhises keskkonnas.

Lisaks seab pandeemia ohtu hariduse rahvusvahelisuse. SchengenVisaInfo.com küsitluse tulemuste järgi loobuks 30% vastanud tudengitest oma õpingutest Euroopas, kui seda viidaks läbi veebis, ning 22,3% jätaks tõenäoliselt oma õpingud ära. Need numbrid viitavad, et rahvusvahelise õpikogemuse puhul vajavad tudengid füüsilist mobiilsust ning isegi keerulistel aegadel ei tohiks kõrghariduse rahvusvahelisus kannatada.

Alljärgnevalt toome välja kokkuvõtte olulisematest punktidest, millega arvestada jätkusuutliku ja toimiva digiõppesüsteemi loomisel tulevasteks semestriteks:

 

  • Selge kommunikatsioon: Infovahetus peab olema oluliste osapoolte vahel avatud ja pidev, et tagada ühisosa ja kõigile sobivad lahendused. 
  • Rõhk ligipääsetavusel: digiõpe peab olema kõigile tudengitele kättesaadav.
  • Tudengite kaasamine otsuste tegemisse: Oluliste osapoolte, eriti tudengite kaasamine juba planeerimis- ja poliitikaloome faasis võib luua suurema toetuspinna digiõppele.
  • Privaatsus ja isikuandmete kaitse: Privaatsus ja andmekaitse peavad olema tagatud ning läbipaistvalt kommunikeeritud.
  • Õppejõudude toetamine: Õppejõude tuleb koolitada ning toetada, et nad saaksid digikeskkonnas edukalt oma tööd teha.
  • Koosloome: Õpikeskkond peab olema elav ja avatud ning selle võimaldamisele tuleb pöörata erilist tähelepanu.
  • Interaktiivsus: Interaktiivsus on veebipõhises õppes tavapärasest veel olulisem.
  • Rõhk õpiväljunditel: Õpiväljundid tuleb vajadusel ümber töötada, et tagada nende vastavus tegelikkuses omandatuga. 
  • Mitmekesiste hindamismeetodite rakendamine: Veebipõhises õppes on võimalik rakendada erinevaid meetodeid, et tudengeid ja nende sooritust hinnata. Et tudengid omandaksid vajalikud õpiväljundid, tuleb kaasata mitmeid hindamisvariante.
  • Kvaliteedi hindamine: Kvaliteedi hindamine on eduka õppe alus ning peaks arvesse võtma digiõppe eripärasid.
  • Tunnustamine: Omandatavate õpitulemuste tunnustamise protseduurid peaks olema läbi mõeldud juba plaanide tegemisel, et tagada õppe sujuv läbimine.
  • Rahvusvahelised tudengid: Rahvusvahelistele üliõpilastele peaks olema tagatud võrdsed võimalused kõrgharidusasutuses õppida. Kuniks nad ei saa füüsiliselt ülikoolilinnakusse tulla, tuleb pakkuda veebipõhiseid alternatiive.
  • Kodustes tingimustes rahvusvaheline õpe: Rahvusvaheline õpe, mis toimub kodukeskkonnas, ei ole rahvusvaheline õpiränne. Õpirändega kaasnevad tudengile erinevad väljakutsed ja võimalused kui veebipõhises keskkonnas. Neid ei saa pidada võrdväärseks.
  • Tugiteenuste ettevalmistus: Tugistruktuurid on olulised interaktiivsuse edendamisel ja tuge vajavate olukordade kaardistamiseks.”
Leave a reply