Millega EÜL tegeleb?

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on üliõpilaste katusorganisatsioon, mille eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke ja sotsiaalmajanduslikke huve ning kaitsta tudengite õigusi. Loe lähemalt

Visioon

Eesti on haritud inimeste ühiskond, mida iseloomustavad algatusvõimelised ja vastutustundlikud kodanikud ning kus kõrghariduse omandamine on soodustatud norm.

Missioon

Seista üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest.

Meie seisukohad

Eesti Üliõpilaskondade  Liit lähtub oma tegevuses demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest ning väärtustab nende säilimist ja arendamist. EÜL kinnitab oma usku inimeste väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse. Kõrgharidus on avalik hüve.

  • EÜLi põhiväärtused ja -seisukohad

    Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on üliõpilaste katusorganisatsioon, mille eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke ja sotsiaalmajajanduslikke huve ning kaitsta tudengite õigusi. EÜL osaleb üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötamises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, kõrgkoolide ja sotsiaalsete partnerite suunal. Seetõttu on tegevusaastate jooksul kujundatud mitmeid poliitilisi seisukohti, millest organisatsioon oma tegevustes juhindub. Seisukohtade rohkus on tinginud vajaduse koostada koonddokument, mis sisaldab peamisi EÜLi poliitilisi vaateid.

    Eesti Üliõpilaskondade  Liit lähtub oma tegevuses demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest ning väärtustab nende säilimist ja arendamist. EÜL kinnitab oma usku inimeste väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse. Kõrgharidus on avalik hüve. See soodustab ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kannab endas kultuurilist pärandit ning kaitseb riikluse ja demokraatia väärtusi, mistõttu peab kõigil olema võrdne õigus ja võimalus seda ka omandada.

  • EÜLi poliitilised seisukohad

    EÜL on koostanud ühtse poliitikadokumendi, koondades kõik EÜLi varasemad seisukohad, sh uuendades ning ajakohastades neid. Dokument jääb EÜLi ainukeseks poliitiliste seisukohtade dokumendiks, mida muudab ning uuendab jooksvalt EÜLi volikogu. Antud dokument lähtub EÜLi strateegilistest eesmärkides, sh missioonist ja visioonist, ning EÜLi põhiväärtuste dokumendist, mille üle otsustab EÜLi üldkoosolek.

    EÜLi põhiväärtuste dokument “EÜLi poliitiliste seisukohtade koonddokument” (vastu võetud 16.02.2014, muudetud 24.09.2016).

    Sügisel aastal 2016 lõi EÜL kõrghariduse ja teaduse rahastamise rakkerühmale ülevaate ning ettepanekutega dokumendi, milles seletati lahti hetkeolukord õppejõudude täiendõppes ning pakuti lahendusi õppekvaliteedi parandamiseks eestis. Loodud dokument esindab EÜLi nägemust õppejõudude täiendõppest ning õpetamisoskuse arendamisest Eestis.

    EÜLi ettepanekud Haldus-ja-tulemuslepingute-muudatusettepanekud-4.09.15.

    Tagasiside Eesti kõrgkoolides.

  • EÜLi 2015. aasta Riigikogu valimiste platvorm

Ajalugu

EÜL on asutatud 23.11.1991 aastal üheksa üliõpilasesinduse poolt. Esimesse EÜLi juhatusse kuulusid Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand (vt EÜLi juhatuse liikmed läbi aegade).

Kolm silmapaistvamat juhti on olnud Lauri Kööp (esimees 1996-1998) – organisatsiooni majandusaluse looja, Leif Kalev (esimees 1998-99, 2000) – organisatsiooni poliitilise aluse looja ja Piret Hartman (aseesimees 2001, esimees 2002).

Üliõpilaspoliitikaga on tudengipäevil aktiivselt tegelenud näiteks Kaarel Tarand, Sulev Alajõe, Hannes Võrno, Lemo, Mailis Rand, Maris Jesse, Leif Kalev jpt ühiskonnas tunnustatud inimesed.

Aastast 1993 on EÜL andnud välja rahvusvahelist üliõpilaskaarti ISIC Student. Alates 1999. a septembrist hakati Eestis, esimesena maailmas, väljastama liitkaarte ISIC Student Maestro, milles on ühendatud ISIC-kaart ja pangatoiminguid võimaldav rahvusvaheline deebetkaart Maestro.

Juhtimine

EÜLi kõrgeim otsustuskogu on 4-6 korda aastas kogunev üldkoosolek, kus liikmesüliõpilaskonnad on esindatud vastavalt tudengite arvule. Üldkoosoleku liikmed valitakse iga üliõpilaskonna esinduse poolt reeglina igal kevadel.

Üldkoosoleku pädevuses on liidu põhikirja ja eesmärkide, sh strateegia, muutmine, töökorra vastuvõtmine, liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, eelarve kinnitamine, juhatuse valimine ja tagasikutsumine, tegevuskava kinnitamine, volikogu valimine, järelevalve komisjoni liikmete valimine, majandusaasta aruande kinnitamine ning komisjonide moodustamine jm seaduses ettenähtud pädevused, mida pole delegeeritud juhatusele või teistele kogudele.

EÜLi poliitilisi seisukohti võtab vastu üldkoosoleku poolt valitud 9-liikmeline volikogu. EÜLi igapäevast tööd juhib iga 2 aasta tagant valitav kaheliikmeline juhatus. Juhatuse valib ametisse üldkoosolek. Muuhulgas nimetab juhatus üliõpilaste esindajad riiklikesse kogudesse.

EÜL järgib oma tegevuses vabaühenduste tegevuse eetilisi põhimõtteid, mis on leitavad SIIT.