Millega EÜL tegeleb?

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on üliõpilaste katusorganisatsioon, mille eesmärk on seista üliõpilaste õiguste, vajaduste ja huvide eest riiklikul tasandil ning toetada üliõpilasesindusi nende töös. Loe lähemalt →

Visioon

Eestis on võimestatud üliõpilaskonnad, mis seisavad kõrge õppekvaliteediga, õiglaselt ligipääsetava ja üliõpilassõbraliku Eesti kõrgharidussüsteemi eest.

Missioon

Seista üliõpilaste õiguste, vajaduste ja huvide eest riiklikul tasandil ning toetada üliõpilasesindusi nende töös.

Meie seisukohad

Eesti Üliõpilaskondade  Liit lähtub oma tegevuses demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest ning väärtustab nende säilimist ja arendamist. EÜL kinnitab oma usku inimeste väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse. Kõrgharidus on avalik hüve.

  • EÜL-i põhiväärtused ja -seisukohad

    Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on üliõpilaste katusorganisatsioon, mille eesmärk on seista üliõpilaste õiguste, vajaduste ja huvide eest riiklikul tasandil ning toetada üliõpilasesindusi nende töös. EÜL osaleb üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötamises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumite, kõrgkoolide ja sotsiaalsete partnerite suunal. Seetõttu on tegevusaastate jooksul kujundatud mitmeid poliitilisi seisukohti, millest organisatsioon oma tegevustes juhindub. Seisukohtade rohkus on tinginud vajaduse koostada koonddokument, mis sisaldab peamisi EÜL-i poliitilisi vaateid.

    Eesti Üliõpilaskondade  Liit lähtub oma tegevuses demokraatia ja õigusriigi põhimõtetest ning väärtustab nende säilimist ja arendamist. EÜL kinnitab oma usku inimeste väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse. Kõrgharidus on avalik hüve. See soodustab ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kannab endas kultuurilist pärandit ning kaitseb riikluse ja demokraatia väärtusi, mistõttu peab kõigil olema võrdne õigus ja võimalus seda ka omandada.

  • EÜL-i poliitilised seisukohad

    EÜL on koostanud ühtse poliitikadokumendi, koondades kõik EÜL-i varasemad seisukohad, sh uuendades ning ajakohastades neid. Dokument jääb EÜL-i ainukeseks poliitiliste seisukohtade dokumendiks, mida muudab ning uuendab jooksvalt EÜL-i volikogu. Antud dokument lähtub EÜL-i strateegilistest eesmärkidest, sh missioonist ja visioonist, ning EÜL-i põhiväärtuste dokumendist, mille üle otsustab EÜLi üldkoosolek.

    EÜL poliitilisi seisukohti peegeldavad dokumendid:

  • EÜLi platvorm Riigikogu valimisteks 2019. aastal

    EÜL platvorm Riigikogu valimisteks 2019. aastal (vastu võetud üldkoosoleku poolt 10.06.2018)

Ajalugu

EÜL asutati 23.11.1991 üheksa üliõpilasesinduse poolt. Esimesse EÜL-i juhatusse kuulusid Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand (vt EÜL-i juhatuse liikmed läbi aegade).

Kolm silmapaistvamat juhti on olnud Lauri Kööp (esimees 1996-1998) – organisatsiooni majandusaluse looja, Leif Kalev (esimees 1998-99, 2000) – organisatsiooni poliitilise aluse looja ja Piret Hartman (aseesimees 2001, esimees 2002).

Üliõpilaspoliitikaga on tudengipäevil aktiivselt tegelenud näiteks Kaarel Tarand, Sulev Alajõe, Hannes Võrno, Lemo (Laur-Leho Kaljumets), Mailis Rand (Reps), Maris Jesse, Leif Kalev jpt ühiskonnas tunnustatud inimesed.

Aastast 1993 on EÜL andnud välja rahvusvahelist üliõpilaskaarti ISIC Student. Alates 1999. a septembrist hakati Eestis esimesena maailmas väljastama liitkaarte ISIC Student Maestro, milles on ühendatud ISIC kaart ja pangatoiminguid võimaldav rahvusvaheline deebetkaart Maestro.

Juhtimine

EÜL-i kõrgeim otsustuskogu on 2 korda aastas kogunev üldkoosolek, kus liikmesüliõpilaskonnad on esindatud vastavalt tudengite arvule.  Üldkoosoleku liikmed valitakse iga üliõpilaskonna esinduse poolt.

Üldkoosoleku pädevuses on liidu põhikirja ja eesmärkide, sealhulgas strateegia muutmine, töökorra vastuvõtmine, liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, eelarve kinnitamine, juhatuse valimine ja tagasikutsumine, tegevuskava kinnitamine, volikogu liikmete valimine, järelevalvekomisjoni liikmete valimine, majandusaasta aruande kinnitamine ning komisjonide moodustamine. Üldkoosoleku otsustusalasse kuuluvad ka muud seaduses ettenähtud pädevused, mida pole delegeeritud juhatusele või teistele kogudele.

EÜL-i poliitilisi seisukohti võtab vastu üldkoosoleku poolt valitud 9-liikmeline volikogu. EÜL-i igapäevast tööd juhib iga kahe aasta tagant valitav kaheliikmeline juhatus. Juhatuse liikmed valib ametisse üldkoosolek. Muuhulgas nimetab juhatus üliõpilaste esindajad riiklikesse kogudesse.

EÜL järgib oma tegevuses vabaühenduste tegevuse eetilisi põhimõtteid, mis on leitavad SIIT.