Eesti Üliõpilaskondade Liidu pöördumine haridus- ja teadusministrile

Eesti Üliõpilaskondade Liit saatis täna pöördumise haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, milles kutsub ministeeriumit näitama solidaarsust tudengite suhtes, kes on eriolukorrast tingituna raskes majanduslikus seisus. Avaldame pöördumise täies mahus.

Lp haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) kutsub kõiki osapooli üles solidaarsusele tudengkonnast majanduslikku abi vajava osa suhtes.

09.04. saadetud vastuses Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse arupärimisele õppetoetuste ning akadeemiliste puhkuste osas võttis Haridus- ja Teadusministeerium järgneva seisukoha:

Vastavalt kõrgharidusseadusele on aastas kümme õppekuud ning see jätab üliõpilasele võimaluse puhata õppetööst kaheksa nädalat ehk kaks kuud. Vajaduspõhist õppetoetust makstakse õppekuude eest ehk kokku kuni kümme kuud õppeaastas. On erialasid, kus nt praktika läbimise tõttu võib õppetöö lükkuda edasi, kuid ka sellisel juhul tuleb üliõpilasele tagada õppeaasta jooksul kaheksa nädalat puhkust õppetööst. Me ei näe võimalust laiendada vajaduspõhise õppetoetuse maksmise perioodi ka puhkamiseks ettenähtud ajale.” 

Eelnevast tulenevalt on oht, et välja toodud kaheksa nädalat puhkust õppetööst jääb eriolukorra ajale (EMTA juhtumi näitel neli nädalat). See tähendab, et tudeng saab õppetoetust eriolukorra vältel, mil ta ei õpi, kuid mil tal samuti puudub võimalus sissetulekuks töötamise näol (suur osa tudengkonnast leiab tööd just teenindavas sektoris, mida eriolukord on väga tugevalt mõjutanud). Hiljem oodatakse tudengilt, et näiteks juulis ja augustis oleks ta suuteline jätkama õppetööd täiskohaga. Kuna ministeeriumi praeguse seisukoha järgi sel ajal õppetoetust ei maksta ning tööga elatise teenimine on raskendatud täiskoormusega õppetöö tõttu, siis on vajalik maandada risk, et olulise toetuse maksmise lõppemisel ning järsult halvenenud majandusliku olukorra tulemusel jääks osadel tudengitel õpingud pooleli. EÜLi seisukoht on, et vajaduspõhise toetuse maksmise võimalus sellise juhtumi puhul tuleks siiski võimaldada ka kõigiks suvekuudeks. Samuti oleks vaja selgemat ülevaadet sellest, kuidas seaduse järgi on võimalik, et reaalselt toimuval õppekuul toetust ei maksta, kuid seda makstakse osades kõrgkoolides automatiseeritud korras sunnitud puhkuse ajal, mil tegelikkuses õpet ei toimu.

Eriolukorrast tingitud majandusliku olukorra halvenemine on kiire tööpuuduse kasvu näol ebaproportsionaalselt mõjutanud noori, kellel puuduvad tihti ka säästud iseseisvaks toimetulekuks kriisi ajal. EÜL teeb ettepaneku, et riik tasuks käesoleval aastal õppelaenu koormusega tudengite laenu intressimakse, seda nii juba võetud kui ka veel võetavate õppelaenude puhul. Õppelaenu intress Eestis on üks Euroopa kõrgemaid ning paljudele tudengitele, kelle leibkonna sissetulek on ootamatult vähenenud, võib selle tasumine põhjustada märkimisväärseid raskusi. Õppelaen peaks võimaldama tudengitel keskenduda õppimisele, kuid majanduskriisi ajal tekitab intressimaksete nõudmine juba õpingute perioodil selgelt vastupidist mõju.  

EÜL soovib ministeeriumilt näha selgemat kommunikatsiooni kõrghariduse osas. Puudub ühtne informatsioon näiteks eriolukorra veebilehel – kõik teised õppeastmed on kaetud, ent mitte kõrgharidus. Isegi ülikoolide autonoomsust arvesse võttes näeb EÜL, et kõikehõlmav kommunikatsioon on kriisi ajal vajalik ning tingib selgema arusaama praegustel ja ka tulevastel teemadel. Erilist tähelepanu vajab Erasmuse õpirände ühene kommunikatsioon, et tudengil ei jääks kahtluseid, millistel tingimustel vahetusprogramm hinnatakse sooritatuks või kas esineb ohtu, et tudengilt nõutakse juba välja makstud stipendiumi tagastamist.

Eriolukorrast tulenevad õppekorralduslikud muutused on kahtlemata vajalikud. Samas on oluline tagada väljundipõhisus ehk õppe läbiviimine ja hindamine lähtuvalt seatud eesmärkidest ja õpiväljunditest. Kui varasemast on teada, et Eesti kõrghariduses on õpiväljundid olnud peamiselt teadmiste reprodutseerimise tasemel, siis näeme ohtu, et e-õppe võimalustega kohanemise perioodil võib see süveneda. Samavõrd oluline on, et hindamisvahendist (nt õpimapp, praktikapäevik) ei saaks omaette eesmärk, vaid fookuses püsiksid õppe ja praktika õpiväljundid ja nende sisuline täitmine. 

EÜL mõistab, et tegemist on riiklikult keerulise olukorraga. 

Kutsume kõiki osapooli üles teineteisemõistmisele ja koostööle!

Leave a reply