Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on üliõpilaste katusorganisatsioon, mille eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke ja sotsiaalmajanduslikke huve ning kaitsta tudengite õigusi.

Täispikk versioon 2020. aasta tegevuskavast asub SIIN.

Liikmete arengu ja pädevuse toetamine

Mida soovime saavutada?
Tagamaks EÜL-i kui huvikaitseorganisatsiooni edukas toimimine, on vajalik tõsta liikmeskonna pädevusi, arendada neis suutlikkust seista senisest tõhusamalt oma kõrgkooli üliõpilaste huvide eest ning kaasa rääkida riigiülestes kõrghariduspoliitilistes küsimustes. EÜL-i huvides on, et üliõpilasesindajad tunneksid ennast oma töös kindlalt ja mugavalt, mis aitab tagada üliõpilaste hääle tugevama esindatuse ning kvaliteetsema juhtimise kõrgharidusasutustes.
______________
Miks see on oluline?
Erinevate osapoolte kaasamine kõrghariduspoliitika kujundamisel aitab tagada, et loodud seisukohad on asjakohased ning peegeldavad mitmekesist üliõpilasliikumist. Tugev üliõpilasliikumine aitab kujundada kvaliteetset kõrgharidust ja mõistlikku kõrghariduskorraldust, mis suurendab kokkuvõttes Eesti konkurentsivõimelisust.

Mida soovime saavutada?
Soovime, et doktoriõppe reform teostatakse eelkõige lähtuvalt doktorantide huvist. Doktoriõppe reform on fookuses nii HTM-is kui ka esindatud näiteks Eesti 2035 arengustrateegias. Me soovime, et doktorante väärtustataks ühiskonnas seniselt kõrgemalt ning neil oleks võimalus täiskohaga keskenduda oma doktoritööle ja õpingutele, et seeläbi panustada ühiskonna arengusse.
______________
Miks see on oluline?
Eesti keskmine brutokuupalk aastal 2019 Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 1407 eurot. Kui Eesti riik soovib olla innovatiivne, teaduspõhisel juhtimisel baseeruv ning ettevõtlust soosiv keskkond, siis tuleb doktorante oluliselt rohkem väärtustada. Riiklik doktoranditoetus on täna 660€ kuus, millele võib lisanduda ülikoolidepoolne toetus või stipendium. Doktorandi nn kohustuste hulka kuulub nii iseseisva teadustöö tegemine koostöös juhendajatega, tudengite õpetamine, akadeemiline enesetäiendamine ning paratamatusest tulenevalt ka kõrvalt lisatöö tegemine. 660 eurose toetusega on võimatu ära elada, eriti kui tegemist on juba pere loonud isikuga. Seda näitab ka Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring, mille andmeil oli õppe ajal tööga hõivatud koguni 90% doktorantidest. TAI 2014‒2020 „Teadmistepõhine Eesti“ sihiks on seatud, et aastal 2020 kaitstakse Eestis õppeaasta jooksul 300 doktorikraadi. Hetkel jäädakse sellest eesmärgist selgelt maha kuna parimal juhul on doktorikraadi kaitsmiste arv ületanud 2017. aastal napilt 250 piiri, kuid pärast seda taas langenud. Oluline on siinkohal ka fakt, et praegu lõpetavad doktorandid, kes astusid doktoriõppesse vahemikus 2010‒2012, kui vastuvõtunäitajad olid rekordiliselt kõrged (2010/11. õa võeti vastu 574 doktoranti, 2011/12. õa 515 doktoranti ja 2012/13. õa 392 doktoranti).
______________
Kuidas seda teeme?
EÜL on aastaid rõhutanud doktoranditoetuste tõusu olulisust. Tugevalt kerkis teema päevakorda 2016.a detsembris-juulis 2017, mil EÜL hoidis teemat meedias päevakorras koostöös teiste valdkonna organisatsioonidega. Suurem väljaastumine avalikkuse ees oli Tudeng45 saates doktorantide olukorra käsitlemine. Teemaga jätkasime ka 2018. aastal, mil lobbistasime EÜL riigikogu platvormi raames doktorantide toetuse tõusu olulisust. 2020. aastal oleme eelkõige suhelnud Haridus- ja Teadusministeeriumiga uue süsteemse lahenduse teeemadel ning osalenud aktiivselt reformi tagasisidestamises ja väljatöötamises.
______________
Kuidas läheb?
2020. aastal oleme võtnud aktiivselt osa kolmel doktorantuurireformi kohtumisel 16.06, 30.06 ja 26.08. Oleme seisnud selle poolt, et doktorantidele tekiks tulevikus vähemalt Eesti keskmine töötasu ning tekiks ülemmäär doktoritööga otseselt mitte seotud ülesannete täitmiseks.

Mida soovime saavutada?
EÜL on endiselt seisukohal, et tark rändepoliitika hõlmab endas ka motiveeritud ja võimekate välistudengite integreerimist tööturule, pakkudes nõnda lisandväärtust kogu Eesti ühiskonnale.
______________
Miks see on oluline?
22. mail 2020 andis Siseministeerium teada kavatsusest jätkata aasta alguses avalikustatud seaduseelnõu menetlemist, mis oluliselt piiraks kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste õigusi Eestis töötada ja õppida.
______________
Kuidas seda teeme?
Kuna EÜL esindab kõikide Eestis õppivate üliõpilaste huve, on antud kontekstis meie selgeks eesmärgiks kujunenud: 1) avalikkuses rahvusvaheliste tudengite üldise maine kõrgel hoidmine; 2) poliitikakujundajate mõjutamine kavandatud välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse praeguste ettepanekute vastu.
______________
Kuidas läheb?
Eesti Üliõpilaskondade Liit on aktiivselt võidelnud vastu Siseministeeriumi “Välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise” seaduse eelnõule. Väljendasime rahulolematust eelnõu koostamisprotsessiga, kus ei võetud arvesse hea kaasamise tavasid. Siseministeeriumi koostatud eelnõus jäeti arvamus küsimata nii Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogult kui ka kõigi Eestis õppivate üliõpilaste huve ja õigusi esindava Eesti Üliõpilaskondade Liidu käest. Kuna Siseministeerium otsustas jätta EÜL-i arutelust kõrvale, võtsime ise antud teemal sõna. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Allan Aksiim ja EÜL-i avaliku poliitika spetsialist Joanna Kurvits kirjutasid sel teemal artikli (leitav siin), kus pöörasid tähelepanu asjaolule, et Siseministeeriumi välismaalaste seaduse eelnõu piirab jõudsalt välisüliõpilaste õiguseid. Eelnõu põhjenduseks antud argumendid olid aga nõrgad ega tõestanud kuidagi, et välisüliõpilased on Eestile julgeolekurisk ega ka seda, et Siseministeeriumi pakutavad uued meetmed midagi probleemkohtade osas lahendaksid.

EÜL-i juhi Eleri Pilliroo artikkel “Välistudengite võrdne kohtlemine siseministeeriumi moodi” jõuti avaldada ERR-is kohe kui teema laiema avalikkuse silme alla jõudis ja see aitas järgnenud avalikus arutelus esiplaanil hoida ka tudengite perspektiivi. Pingeline olukord tekitas inspiratsiooni katsetada uusi lahendusi: 26.06 nägi ilmavalgust EÜL Live arutelusaade, mille raames vestles asejuht Joonatan Nõgisto “International Student Barometer 2019: Välisüliõpilased Eestis ja Maailmas” uuringutulemuste valguses Archimedese välisturunduse peaspetsialisti Eero Loonurmega rahvusvaheliste tudengite olukorrast ja poliitikast.
Juuni alguses kohtusime Isamaa fraktsiooniga, et esitada meiepoolset kriitikat siseministeeriumi kavandatud eelnõu osas ja arutada õpirändepoliitika eesmärkide ja meetmete üle. Loodame kohe uue Riigikogu tööperioodi alguses kohtuda ka teiste fraktsioonidega, et üliõpilaste perspektiiv jõuaks otse nendeni, kes lõpuks eelnõu osas lõpliku otse langetama peavad.