Kokkuvõte 70. NOM kohtumisest Helsingis – Jaanuse mõtted

4.-6. novembrini leidis aset traditsiooniline NOM kohtumine, mis seekord toimus Helsingis. Kohtumine oli eriline, kuna oli järjekorras seitsmekümnes. See tähendab seda, et tegemist on ilmselt vanima taolise koostöövõrgustikuga, mis on koos käinud alates 1946. aastast. Kui Tartus toimunud kohtumise teemaks oli õpetamis- ja õppimisoskus, siis Helsingi kohtumine keskendus huvikaitsetegevusele Euroopa tasandil.

Esimesel päeval toimusid ettekanded. SYL-i kunagine rahvusvaheliste suhete juht Susanna Kärki juhatas bloki sisse ülevaatliku ettekandega sellest, milline on olnud NOM-i toimimisloogika ja kuidas on NOM toimetanud ESU-s. Samuti puudutas ettekanne seda, kuidas toimus Baltimaade üliõpilaskondade liitumine NOM-iga. Teise ettekande tegi Skype’i vahendusel Euroopa Parlamendi liige Sirpa Pietikäinen, kes rääkis hariduspoliitikast Euroopa Liidu tasandil. Üheks tema põhisõnumiks oli see, et Euroopa Parlamendi liikmed ootavad MTÜ-delt vägagi sisendit ja liikmetega on võrdlemisi lihtne kontakti saada. Õhtu veetsime me Meripotti puhkemajas, mis kuulub Soome riiklikule hasartmängumonopolile RAY, kus paralleelselt õhtusöögiga tegid oma ettekande RAY ja Veikkausi, mis on Soome teine riiklik hasartmängumonopol, esindajad Hannu Kareinen ja Jarmo Kumpulainen. Ettekanne keskendus lobby-tegevusele Euroopa Liidu tasandil ja kui väga on see seotud riiklikul tasandil lobby-tegevusega. Nagu Hannu ütles, oluline on hoida lahti võimalikult palju suhtluskanaleid ka siis, kui neid otseselt vaja ei lähe, sest kui juhtub midagi ja sul pole eelnevalt suhtlust olnud, jääd sa kindlasti rongist maha.

Teine päev algas ettekandega, mille tegid ESU juhatuse liikmed Liva Vikmane ja Blazhe Todorovski. Ettekanne keskendus ESU tuleva aasta eelarvele, järgmise üldkoosoleku teemadele ja Euroopa Üliõpilaskaardile. Viimasel teemal peatun ka veidi hiljem. Teisena tegi ettekande European Youth Forum’i endine huvikaitsekoordinaator Anna Ranki, kes hetkel tegeleb igapäevaselt lobby-tööga. Tema ettekanne keskendus sellele, kui oluline on jälgida, kellega, millal, ja kuidas suhelda. Näitena kasutas ta EYF tööd selle nimel, et Erasmus+ rahastust suurendataks. Ettekande tegid ka EYF praegune president Johanna Nyman, kes rääkis noorte õiguste eest seismisest, ja Noora Löfström Allianssist, kes puudutas NOM riikide esindatust EL-is.

Viimasel päeval toimus NOM kohtumise ametlik osa. Kuigi plaanis oli vastu võtta avaldus, millega toetada Euroopa Parlamendi nõudmist suurendada noorte tööpuuduse vähendamisele suunatud rahastust, seda siiski ei tehtud. Kuigi ideed iseenesest toetati, ütlesid mitmed liidud välja, et nad on tudengitele, mitte noortele suunatud organisatsioon ja seetõttu nad seda dokumenti ei kasuta. Kohtumisel lepiti kokku, et edaspidi püütakse avaldusi rohkem seostada Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja liikmesesinduste jaoks oluliste teemadega. Pühapäev lõppes õhtusöögiga Löylys, mille raames sai teiste riikide esindajatega üliõpilaselust muljetada.

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et Euroopa Liidu tasandil huvikaitse on EÜL-i jaoks hetkel võrdlemisi tundmatu maa, kuid see tuleb lähiajal ette võtta. See ei tähenda igapäevast aktiivset huvikaitset EL-i tasandil, kuid me peame looma kanalid, mida vajadusel kasutada saame. Näiteks puuduvad meil kontaktid meie Euroopa Parlamendi liikmete kui ka alalise esindusega Brüsselis. Samas on tunnetada seda, et kuigi haridusküsimused on hetkel liikmesriikide pärusmaa, kasvab Brüsseli mõju antud küsimuses pidevalt. See toimub otseselt kas läbi kõrghariduse rahvusvahelistumise teemade või läbi muude seotud valdkondade nagu tööturg või digitaalturg. Heaks näiteks siinkohal on Euroopa Üliõpilaskaart, mida soovivad Euroopa tasandil liikmesriigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Iirimaa rakendada. Eriti tugevalt toetab ideed Prantsusmaa. Idee seisneb selles, et Euroopas kehtestataks universaalne üliõpilaskaart, mida hakaksid väljastama ülikoolid ja mille andmed jookseksid tsentraalsesse süsteemi kokku. Peamine eesmärk on lihtsustada ainepunktide ülekandmist riikide vahel ja ligipääsu üliõpilassoodustele ning neile suunatud teenustele.

Idee võib olla õilis, kuid see tekitab väga palju küsimusi ja mõjutab ka üliõpilaskondade toimimist. Esiteks, kas ühtne kaart on parim lahendus ainete ülekandmise lihtsustamiseks? Küsimus on pigem selles, et aineid saab küll üle kanda, kuid neid on keeruline erinevatesse moodulitesse panna. Teiseks, kuidas on tagatud üliõpilaste andmete privaatsus? Tsentraalne süsteem väga suure hulga andmetega võimaldab üliõpilaste lihtsat jälgimist. Arvestades viimase aasta sündmusi Prantsusmaal ja Brüsselis, siis Prantsusmaa toetus taolisele tsentraalsele süsteemile on küllaltki kahtlust äratav. Kolmandaks, taoline süsteem mõjutab otseselt väga paljude üliõpilaskondade toimimist ja üliõpilaste esindamist, kuna väga paljud esindused, k.a EÜL teenivad suure osa oma tulust ISIC kaartide või muude üliõpilaskaartide väljastamisest. Tsentraalne süsteem halvab otseselt üliõpilaste esindatuse ja paneb löögi alla kodanikuühiskonna ühe kõige aktiivsema osapoole. Seega peame tegema endast kõik, et antud idee läbi ei läheks. Tegemist võib olla meie jaoks ühe esimese proovikiviga Euroopa Liidu tasandil otsustusprotsesse mõjutada. Õnneks ei ole me üksi ja meie taga on ka mitmed teised üliõpilaskondade liidud, kes samamoodi on sellest mõjutatud.

Leave a reply