Kõrgharidusseaduse vastuvõtmine

Täna, teaduse toetuspäeval, toimus Riigikogus Kõrgharidusseaduse ja ülikoolide seaduste III lugemine, mille kahe punktiga keerati tudengitele tõsine käkk.
Esmalt luuakse avalik-õiguslikesse ülikoolidesse strateegilised nõukogud, kes hakkavad vastutama ülikooli arengu ja seatud eesmärkide saavutamise eest (sama mudel toimib juba Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis).

Viieaastase mandaadiga nõukogu vastutusalasse hakkaksid kuuluma nii ülikooli põhikirja (v.a TLÜs, kus on nõukogul õigus vaid põhikirja ühekordselt vetostada), arengukava, finantsplaani kui ka eelarve kinnitamine. Fakt on see, et kõik seadusloome protsessi kaasatud osalised soovisid jätta üliõpilased nõukogudest välja. See on selge signaal, et otsustajad ei pea üliõpilasi piisavalt võimekateks, et strateegilises otsustusprotsessides kaasa lüüa. Ei tasu unustada, et need samad üliõpilased juhivad 10-20 aasta pärast meie riiki. Üliõpilaste järsk eraldamine juhtimisprotsessist toob kahju eelkõige ülikoolidele endale. Üliõpilasesindajate süstemaatiline kaasamine otsustusprotsessidesse tagab kvaliteetsema sisendi, mis saab tuleneda ainult üliõpilaste kui sidusgrupi võimustumisest.

Teiseks piiratakse edaspidi eksternide õppekoormust selliselt, et see peab olema väiksem kui osakoormusõppes, mis ei lähe mitte kuidagi kokku elukestva õppe põhimõtetega. Tulevikus on eksternõppes õppijale reeglina keelatud võtta rohkem kui 14 EAP-d, mis tähendab õppekavades aina levinumate 6 või 5 EAPliste ainete puhul naeruväärset piirangut. Eksternõppesse astuja teeb teadliku otsuse mitte siduda end kõrgkooliga samasuguste kohustustega, nagu seda teeb üliõpilane, kelle õppimine on raamistatud kindlate ajaliste piirangute ja kohustustega. Miks me piirame seaduse tasemel võimalust eksternina aineid sooritada?

EÜL-i jaoks on see teema õhus olnud pikalt ning on hõlmanud mitmeid diskussioone. Varasemate kohtumiste raames avaldasid fraktsioonide esindajad meile antud teemades poolthoidu – hääletustulemused näitasid vastupidist. Kohalolijaid oli 78, poolthääli 53. Uskumatu, et meie kõrghariduse teemad kõnetavad riigikogulasi nii vähe, et 53 saadikut vaevub nii olulise teema puhul hääletada.

Leave a reply