Kuidas muuta kõrgharidussüsteemi? Lõpetame tasuta hariduse andmise ja jätame alles ainult kolm ülikooli

Eile avalikustatud teadus- ja arendusnõukogu kõrghariduse raporti järgi tuleks lõpetada tasuta kõrghariduse jagamine ja asendada see riikliku laenuga, mis kustutatakse ainult siis, kui ülikoolilõpetaja jääb kindlaks ajaks Eestisse tööle. Enamik ülikoole ja teadusasutusi tuleks ühendada, et nende kvaliteet paraneks ja ressursid jaguneksid mõistlikumalt. Vabariigi valitsuse juures tegutsev teadus- ja arendusnõukogu on valmis saanud Eesti kõrgharidussüsteemi analüüsiva raporti, mille koostas eksperdihinnangute põhjal nõukogu liige Gunnar Okk. Raport on tekitanud palju arutelu, sest soovitab mitut kardinaalset muudatust.

Tudengitele võiks kõige rohkem huvi pakkuda raporti osa, mis puudutab praegust, alles käima saadud tasuta kõrghariduse süsteemi. Nimelt ruttaks Okk seda jälle muutma. Tema hinnangul tuleks viia sisse laenudel põhinev koolituslepingute süsteem: noor võtab õppimiseks riigilt laenu, mida ei pea tagasi maksma, kui ta lõpetab õpingud nominaalaja jooksul ja töötab pärast seda mingi aja Eestis. Millal ja kui pika aja peaks kindlasti Eestis veetma, pole raportis täpsustatud.

Üliõpilaste sundseis

Okk ei soovi tasuta kõrgharidust kaotada, vaid siduda otseselt Eestisse jäämisega, sest õppemahu täitmisest sõltub tasuta õppimine juba praegu. Pakutud muudatuse mõte on selles, et maksumaksja raha eest kõrghariduse saanud noored teeniksid raha Eestile tagasi. Kuigi süsteem paneb vast lõpetanud tudengid mõneti sundseisu, on välisriiki jäädes tõenäoliselt palk suurem ja Eesti elatustaset arvestades vähemalt lähiaastatel laenu tagasimaksmine lihtsam.

Oki lahendus ei vaimusta ei haridus- ja teadusministeeriumit ega ka üliõpilasi. „Kõrghariduse saamise sidumine kindlas riigis töötamisega on sisuliselt sunnismaisuse tekitamine. See pole kuidagi kooskõlas rahvusvahelistumise suunaga, mille nii Eesti ülikoolid kui ka ülejäänud raport võtnud on,” põhjendas Eesti üliõpilaskondade liidu juht Jaanus Müür. Tema sõnul poleks sellise süsteemi tõttu mitut Eesti edulugu, näiteks idufirmat GrabCAD. „Kõrgharidusega inimeste Eestis hoidmiseks peaks sundimisest olulisem olema atraktiivse keskkonna loomine,” ütles ta.

Ligi: praegust tasuta kõrghariduse süsteemi on vara hinnata, sel tuleb lasta toimida. Sama meelt on ka haridusminister Jürgen Ligi, kelle arvates ei vastaks kõnealune lahendus vaba liikumise põhimõttele. Ligi sõnul on praegust tasuta kõrghariduse süsteemi veel vara hinnata ja sel tuleb lasta toimida. Seda enam et nominaalajaga lõpetamist premeerib ka praegune süsteem. Ent Ligi tõdes, et Oki põhiprobleemi – Eesti riigi raha eest omandatud kõrgharidusega inimesed loovad väärtust teistele riikidele – lahendaks varem kehtinud osalise õppemaksuga kõrgharidus.

Kõrgharitute Eestis hoidmiseks tuleks neid siiski meelitada, mitte sundida. „Kui õppija oleks hariduse eest natuke maksnud, ei peaks me sellisest asjast rääkima. Kõrgharidusega kaasneb suurem sissetulek ja maksevõime. Praegune süsteem paneb riigieelarve kaudu võrdselt maksma nii temast ilma jääjad kui ka suurimad kasusaajad,” selgitas Ligi ja rõhutas, et praegu süsteemi muutmist kavas pole. Tasuta kõrghariduse idee eestvedajalt, endiselt haridusministrilt ja praeguselt TTÜ rektorilt Jaak Aaviksoolt Eesti Päevaleht eile kommentaari ei saanud.

Meelitame välistudengeid

Okk soovitas raportis, et peale Eestis olevate tudengite õppemaksude ja -laenude tuleks üle vaadata ka välismaalt tulevate ning välismaale õppima läinud üliõpilaste maksude ja laenude kord. Ka neil puhkudel paneks ta rahastuse sõltuma tudengite Eestiga seotusest. Ta soovitab süsteemi, kus siia tööle jäänud välisüliõpilaste Eestis maksustatava tulu järgi arvatakse igal aastal maha nende tasutud õppemaks.

Teiseks tuleks vähemalt sajale riigile olulisele erialal õppivale Eesti tudengile pakkuda laenu, mis kataks nende õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis. Juhul kui üliõpilane töötab järgneva kümne aasta jooksul Eestis, tema õppelaen kustutatakse.

Müüri sõnul on need sammud väga tervitatavad, sest kõrghariduse rahvusvahelistumine on tähtis, aga kõrgharitud inimeste Eestis hoidmiseks peaks siiski meelitama, mitte sundima.

Okk ei soovi tasuta kõrgharidust kaotada, vaid siduda otseselt Eestisse jäämisega. Aga Okk meelitaks Eestisse just välisüliõpilasi. Praegu on neid Eesti tudengite hulgas ainult 3,7%, kellest enamik õpib Tallinna tehnikaülikoolis. Enamik välisüliõpilasi pärineb Soomest, Türgist, Gruusiast, Venemaalt, Hiinast, Nigeeriast ja Indiast. Maailma tippülikoolidega võrreldes on Eesti seis nutune, sest mujal on välistudengeid õpilaste hulgas enamasti 18–23%. Rahvusvahelistest hinnangutest nähtub, et suur välistudengite osakaal parandab igal juhul õppe kvaliteeti.

Võib-olla tuleks hoopis alustada akadeemilise fookusega „Talendid koju” kampaaniat? Et välistudengeid juurde saada, soovitab Okk kõikjal, kus võimalik, muuta ingliskeelseks doktoriõpe ning ka tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna magistriõpe. Tartu ülikooli majandusteaduskonna dekaani Raul Eametsa sõnul pole selle ettepaneku mõistlikkuses kahtlust, sest eesti keeles doktoriõppe läbinud pole teadusmaailmas konkurentsivõimelised. Müür pidas mõtet üpriski ootamatuks ja märkis, et seda tuleks kindlasti kõigi huvirühmadega arutada. „Õppe võõrkeelseks muutmist tuleb alustada õppejõudude võõrkeeleoskuse parendamisest, mis lubaks neil kursuseid inglise keeles anda. Praegu see kindlasti igal pool 100% võimalik ei ole,” põhjendas ta.

HTM-i kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Indrek Reimandi sõnul võib iga kool ingliskeelseid õppekavasid avada, aga samal ajal tuleb paljutki silmas pidada. Näiteks Tartu ülikool peab eesti keele ja kultuuri säilimise ja arengu nimel arendama Eestit ja tema rahvast uurivaid teadusi ning eestikeelset haridust, et säilitada rahvuslikku kultuuripärandit.

Riiklik fond välismaa tippteadlaste jaoks

Raportis märgitakse, et kõrgkoolide õppe kvaliteeti aitaksid parandada välisspetsialistid ja -õppejõud, keda oleks Eestisse hädasti vaja. See peaks positiivselt mõjutama ülikooli õpetamistaset ja samal ajal motiveerima kohalikku personali oma töö kvaliteeti parandama. Millise teadmiste- ja kogemustebaasi ning kvalifikatsiooniga välisõppejõude suudab aga Eesti ülikool palgata? Raporti järgi oleks lahendus riiklik fond, mis rahastab individuaalsete toetusprogrammidega maailma tippõppejõudude Eesti ülikoolidesse toomist. Samast fondist tuleks regulaarselt toetada ka spetsialistide külaskäike ja Eestis loengute pidamist.

Praegu on välisõppejõudude palkamine kallis, sest Eesti ja välismaa töötasude vahel on väga suured käärid. Eriti just majanduse ja IT-erialade puhul. Tartu ülikooli majandusteaduskonna dekaani Raul Eametsa hinnangul tuleks ehk alustada hoopis uut, akadeemilise fookusega „Talendid koju” kampaaniat, mis üritaks siia meelitada välismaal õppinud ja teaduskarjääri teinud eestlasi. „Neile tuleb aga kindlasti pakkuda tervet komplekti, sest asi pole ainult rahas. Tuleb mõelda, kuhu nad oma lapsed kooli panevad ja mida nende abikaasad saavad siin tegema hakata,” selgitas Eamets.

Eesti Päevaleht 26.08

Leave a reply