Kuidas teha efektiivset kampaaniat? Robbiie Young annab nõu!

Jaanuari viimasel laupäeval toimus taaskord Eesti Üliõpilaskondade Liidu baasseminar,  mille seekordseks teemaks oli üliõpilaskondade esinduskogude valimised. Väliskogemust käis jagamas Robbiie Young Ühendkuningriikidest, kes on National Union of Students  (NUS) asepresident.

NUS on formaalselt Eesti Üliõpilaskondade Liidu ekvivalent Ühendkuningriikides, kuid mastaabid on oluliselt suuremad ja sellest tulenevalt kogu organisatsiooni ülesehitus märkimisväärselt keerulisem. NUS-il on liikmesesindusi üle 800 ja sellest tulenevalt teostab riiklikul tasandil eeskostet pea 7 miljonile tudengile. Näiteks osaleb iga-aastasel üldkoosolekul ligi 1000 delegaati. Lisaks on mõningased erinevused valimissüsteemis –  Suurbritannias kasutatakse esinduste valimisel üksiku ülekantava hääle süsteemi, kus valijal on mitu häält, et kandidaadid paremusjärjestusse asetada. Kui valija esimene eelistus langeb konkurentsist, saab tema hääle teine eelistus ja kui teine eelistus langeb konkurentsist, siis kolmas jne. Huvitava täiendusena on võimalik hääletada ka RON-i ehk uute valimiste korraldamise poolt. Ühendkuningriikides on olnud juhtumeid, kus RON on võitnud, mille tulemusel pidi esindus korraldama uued valimised.

Kodumaale naastes on Eesti üliõpilasesindustel valimistega seoses kaks põhilist murekohta. Esiteks madal valimisaktiivsus ja teiseks madal kandideerimisaktiivsus. Kui Eesti kontekstis on keskmine valimisaktiivsus umbes 10%, siis Ühendkuningriikides on sama näitaja ligi kaks korda kõrgem. Ka kandideerimisaktiivsuse protsent on Ühendkuningriikides märkimisväärselt suurem.

Erinevust numbrites mõjutavad mitmed faktorid. Ühendkuningriikides on valimised politiseeritumad ehk valimistesse on kaasatud poliitilised jõud. See, et Eestis on esindused poliitiliselt neutraalsed on põhimõtteline otsus, mis on ennast ka praktikas õigustanud.

Suurbritannias omavad ülikoolilinnakud tudengitele suuremat tähendust kui ainult paik, kus tegeleda õppetööga. Ülikoolilinnak on ka sotsialiseerumise ja vabaja veetmise kohaks, mis muudab kampaania tegemise produktiivsemaks. Veel on Eesti üliõpilaskondade üheks oluliseks probleemiks vähene rahastus. Suurbritannias on kõrgkoolide poolne rahastus märkimisväärselt suurem, samuti omavad üliõpilaskonnad ka ärilisi ettevõtmisi (nt baarid ja poeketid), mis annavad üliõpilasliikumisele suurema majandusliku vabaduse.

Mõned soovitused kuidas esindustes parandada nii valimis- kui kandideerimisaktiivsust:

  1. Esinduskogudesse kuulumine, tuleb seostada positiivsega. (Kasulike kontaktide kogumise võimalus, kogemuste saamine, positiivsed eeskujud edukate vilistlaste näol jne.)
  2. Kandidaatidega tuleb hakata tegelema kohe pärast kandidaatide esitamise perioodi lõppu. (Kampaania läbiviimise koolitused, kandidaatide tutvustamine sotsiaalmeedias, tutvumisõhtud jne.)
  3. Kandidaatidele tuleks võimaldada väikene eelarve kampaaniakulude katmiseks. Silmapaistev kampaania on heaks reklaamkanaliks ka esindusele.
  4. Pärast vaimisi kampaania sisule tagasiside kogumine on tähtis, et analüüsida kampaania edu ja ka kitsaskohti, milles tulevikus lähtuda. Parimaid kampaania korraldajaid tuleb tunnustada.
  5. Kaasake aktiivselt tegemistesse ka neid kandidaate, kes ei osutunud valituks.

Soovitused kandidaadile:

  1.  Alusta planeerimist varakult. 
  2. Ära karda paluda abi. Hea meeskond on oluline.
  3.  Muuda oma kampaania silmapaistvaks. Kasuta erinevaid formaate ja rakenda sotsiaalmeediat. Kõige paremini levib sõnum, mis teistest eristub.
  4.   Jää endale ja oma olemusele kindlaks, ei ole tark püüda hääli tegude või lubadustega, mis pole sulle olulised.
  5.  Uuri eelmiste valimiste tulemusi ja võta õppust varasematest kampaaniatest.
  6.  Too välja vähemalt kolm aga mitte rohkem kui seitse ideed, mida sa sooviksid muuta.
  7. Lisa kampaaniale veidi vürtsi meemidega, et kõnetada ka neid, kelle esimeseks südameasjaks pole haridusküsimused.

Lõpetuseks mõned kaasahaaravad kampaaniavideod Ühendkuningriikide kohalike üliõpilasesinduste valimistelt.

https://www.youtube.com/watch?v=_yFlHesv5js

https://www.youtube.com/watch?v=4yoXEOAxcVM

https://www.youtube.com/watch?v=finc4SFNICg

Robbiie Youngi reisikulud kattis Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Leave a reply