Külli Kruuspak: Kuhu küll need stipid jäid?

Algavast õppeaastast on kõrgharidust võimalik omandada ilma õppeteenustasu maksmata. Samuti on loodud vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem, et toetada majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevate üliõpilaste õpinguid. Rahastamisreform toob kaasa ülikoolide autonoomsuse suurenemise ning hariduse kvaliteedi tõusu. Kõik need hästikõlavad sõnad ei tee aga heaks täitmata lubadusi ning puudujääke uues süsteemis.

Meenutagem eelmisel nädalal Eesti Päevalehes ilmunud artiklit, milles Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja Helen Põllo ütles väljas, et algaval õppeaastal sisseastuvad tudengid võivad tulemusstipendiumitest suu puhtaks pühkida. Nimelt olevat kõrgharidusreformi põhifookus just vajaduspõhistel toetustel ning stipendiumide eelnõu kavandatigi hilisemale ajale ning seetõttu ei peagi stipendiumide süsteem 2013.aasta vastuvõtust jõustuma. Väidetavalt  planeeriti juba alguses stipendiumide süsteem aasta hiljem käivitada, sest stipendiumid on ministeeriumi hinnangul pigem boonussüsteem – paraku aga ei seleta see kuidagi asjaolu, miks peaks terve aastakäik edukaid tudengeid stipendiumitest ilma jääma? Ootus ja lootus, et kõiki tudengeid koheldaks seaduste ees võrdselt, ei näi kehtivat kõrgharidusreformi rakendamisel.

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) ei saa aga nõustuda väitega, et stipendiumite süsteem oligi planeeritud rakenduma hiljem. 2012. aasta mais väljendas riigikogu liige Urmas Klaas koalitsiooni kuuluva reformierakonna veendumust, et kõrgharidusreformiga peavad kaasas käima nii vajaduspõhised õppetoetused kui tulemusstipendiumid. Haridusminister omakorda lubas, et vahendid leitakse. Nüüd, vaid loetud kuud enne kõrgkoolidesse sisseastumisi selgub, et EL-i tõukefondidest stipendiumide jaoks planeeritud raha ei jõua tudengiteni õigeks ajaks ja mujalt raha leida on keeruline. Tõlkes tähendab see seda, et terve aastakäik tublisid üliõpilasi jääb ilma stipendiumitest.

Haridusministeeriumi väitel tehakse kõik, et süsteemiga sügiseks valmis jõutaks ja veebruarist stipendiume maksma hakataks, kuid samas lisati, et väga tõenäoline see ei ole. Sellega antakse selge impulss, et tublide õppurite premeerimine on teisejärguline. Toetused ja stipendiumid on siiski kaks erinevat asja ning kannavad eri eesmärke –  üks ei tohiks välistada teist. Kõrgharidusreform ei täida oma eesmärke kui süsteem on killustunud ning selle osad rakenduvad eri aegadel.

EÜL on seisukohal, ühtse kõrgharidusreformi toimimiseks on oluline, et riik suudaks tagada ka stipendiumite süsteemi õigeaegse rakendumise. Selleks, et kõrgharidussüsteem oleks terviklik, peab uus stipendiumite süsteem rakenduma 2014.aasta veebruarist ning selleks tuleb leida vahendid riigieelarvest.  Aitab soolapuhumisest!

Leave a reply