Maris Järvsoo: tagasiside “Placing Stundents at the heart of learning”

28.10-30.10 Brüsselis

Kongressi läbiv teema oli: „Placing Students at the heart of learning,“ kus kolme päeva jooksul räägiti õppijakesksest õppest, põgenike integreerimisest ühiskonda läbi hariduse, social benchmarkingust ja Euroopa liidu tegevustest hariduse toetuseks. Kohal olid tudengi- ja noorte aktivistid erinevatest Euroopa riikidest.

Põhifookus oli suunatud õppijakesksele õppele ning selle arendamisele ja levitamisele. PASCL projekti raames toimub oktoobris Maltal tudengikeskse õppe koolitus, mille käigus koolitatakse 40 valdkondlikku eksperti, kes omakorda viivad informatsiooni edasi.

Vaatamata õppijakeskse õppe lähenemisele ei saanud mööda vaadata ka õppejõudude õpetamisoskusest ning selle teema raames põhiline püstitatud küsimus oli: Kuidas käitutakse, kui tegemist on halva õppejõuga? Kas antakse aega enese arendamiseks, ignoreeritakse või lastakse koheselt lahti? Sellelt küsimuselt jõuti seoseni õppijakeskse õppe ja õpetamise vahel, et õppejõudude õpetamist tuleb ka väärtustada, mitte ainult nende teadustööd. Selleks tuleb seada paika vastavad kriteeriumid, kuidas arendada ja hinnata head õpetamist ning ülikooli juhtkonna ülesanne on luua nii õppejõududele, kui ka tudengitele keskkond, milles nad saavad praktiseerida õppijakeskset õppimist. Seal juures peab tudeng võtma ka ise suure vastutuse selles osas, et meetod toimiks.

Ühe lühikese teemana käsitleti ka naiste osakaalu kõrgetel positisoonidel ning seda, kuidas neisse seal suhtutakse. Jõuti järeldusele, et võimuka naise ja mehe võrdluses, peetakse naist pigem ülbeks kamandajaks, kui samal positisoonil olevat meest pigem heaks liidriks. Lisaks sellele iseloomustatakse kõrgetel positsioonidel olevaid naisi pigem mehiste karakteristukutega, kuid sama ei kehti sotsiaalsete küsimustega tegelevate naiste kohta. Lisaks sellele presidentide abikaasade võrdluses  – esileedi mängib rolli peamiselt sotsiaalsetes aruteludes ning teda vaadatakse tihti kui ka aksessuaari, samas aga naispresidente vaadeldakse tihti iseseisvalt ning pööramata tähelepanu tema abikaasale.

2. päev

Teine päev algas ESU ja NUISi (Iisraeli üliõpilasesindus) koostööprojekti Espiriti social benchmarkingu tutvustamisega. Projekti eesmärk on propageerida läbipaistvust ning eetilisust sotsiaalses suhtluses ning arendada tudengitest aktiivseid kodanikke, kes võtavad osa ka kodanikualagatusest ning erinevatest aruteludest. Selleks luuakse õppekavade juurde ka sotsiaalse sidususe komponent. Selleks luuakse ka SBT – social benchmarking tool.

Teise päeva teine suurem arutelupunkt kandis pealkirja “Päev pärast Pariisi deklaratsiooni,” kus arutleti kodanikuõpetuse ja majanduse õpetamise üle nii kesk-, kui ka kõrghariduse tasemel. Jõuti järeldusele, et ei saa õpetada demokraatlikku maailmavaadet, klassikalise õpetamismeetoditega, seistes klassi ees ning informatsiooni ette lugedes ning hiljem standardiseeritud teste tehes vaid seda saab õpetada vaid inimese arenemise vältel. Kodanikuõpetuse, erinevate kultuuride ja rahvuste õpe peab olema põimitud teiste ainetega, kuid tuleb järgida, et õppejõud ei oleks oma vaadetelt liigselt kallutatud. Kultuuride tundma õppimiseks on parim viis soodustada mobiilsust.

Lisaks sellele arutleti ka sama teema all ka diskrimineerimist ning selle vähendamist. Selleks leiti, et üksteise toetamine tudengite hulgas aitab seda probleemi vähendada. Kui tudeng märkab teist tudengit ning toetab, siis ei ole enam ka ruumi diskrimineerimisele. Siinkohal on sobiv näide USAs mitte väga ammu toimunud insidendist, kus koolipoiss ehitas kella ning tembeldati koheselt terroristiks. Selle vastu oleks aidanud ka kaaslaste mõistmine ning kaaslaste tugi, tuues välja, et see, mis poiss tegi on uhke asi ning olles toetavad selles osas, kuid kahjuks pidasid ka kaasõpilased poissi terroristiks.

Järgmises päevakorrapunktis toodi välja, et põgenike integreerimiseks ühiskonda on parimaks vahendiks haridus ning sport. Lisaks sellele pandi kõikide riikide esindajatele ka südamele, et me survestaksime oma riike sellel teemal ning oleksime vastuvõtlikumad põgenike osas. Hariduse olulisusest põgenikele rääkis ka üks Süüria põgenik, kes põgenest riigist sõjaolukorra ajal, selleks, et jätkata hariduse omandamist.

2. päeval toimusid ka rühmaarutelud. Seal võtsin osa kahest erinevast arutelust, millest esimene puudutas õppija- ja õpetajakeskset õpet ning teine oli seotud e-õppelahendustega. Peamised mõtted, mis aruteludest sündisid: 1) õppijakeskne õpe ei tähenda koheselt õpetajavastast õpet ning õppijakeskse õppe nime all võib teha ka palju kahju meetodi mainele, kus antud meetodi nime alt tehakse hoopis miskit muud. Lisaks sellele on oluline roll tudengi enda tagasisidel, et hoida silm peal ka õppejõu tegevusel. 2) e-õpe ei ole omaette süsteem, vaid on pigem toetav mehhanism traditsioonilisele õppele ja aitab seda muuta natukene paindlikumaks.

3. päev

Bolognia peab olema vastus muutuvale demograafilisele koosseisule, majanduslangusele, töökohtade kaole jne.

Käsitleti tagasiside, kaasamise, elukestva õppe, õpiväljundite järgimise süsteemi ning jõuti järeldusele, et elukestev õpe mängib aina enam rolli vananeva elanikkonna tõttu. Lisaks sellele toodi välja ka see, et vaatamata majanduskriisile ja töökohtade kaole on kõrgharidusega inimesed siiski eelisseisus võrreldes kõrghariduseta inimestega. Bolognia protsessi nähakse kui keskeakriisis olevat. Ülikoolid on tänaseks teenusepakkujad tööandjatele ja riigile tootes neile tööjõudu, kuid ülikoole ei nähta seal koostööpartneritena, kes võivad pakkuda ka teadmist ning ootavad ka tööandjatelt ja riigilt sisendit näiteks praktikute näol, kes võiksid tuua oma teadmisi ka ülikooli ja tudengiteni.

Hariduse 2030 agenda ülevaade – Tegemist on revolutsioonilise agendaga, sest katab samaaegselt väga mitut valdkonda, kuid samal ajal võib see ka probleeme tekitada ja küsimus tekib prioriteetide seadmises. Kokkuleppeid pole saavutatud ka indikaatorite osas, mille järgi selle agenda tulemuslikkust mõõte. Tudengite osas tuleb meeles pidada, et ei räägita ainult noortest. Praeguses ühiskonnas, elukestva õppe valguses on palju üle 30 aastaseid tudengeid, kes definitsioonilt ei lähe noorte arvesse.

Üritus üldises plaanis jättis pigem vanade sõprade kohtumise mulje, kui rahvusvahelise kongressi, sest suur osa kontingendist külastab ESU üritusi juba mitmeid aastaid. Ka osad teemad olid püstitatud huvitavamalt paberil, kui reaalsuses – teema ja esitlus ei olnud oma vahel vastavuses või räägiti suures osas Eesti kontekstis juba loomulikest või vähemalt läbi arutatud teemadest. Lisaks sellele jäi sisu osa väga ühekülgseks arvestamata erinevate kultuuride erinevusi, tundus, et kogu sisu oli pigem sobilik Kesk- ja Lääne-Euroopale, kuid vähem sobilikud meie ühiskonda – nt ülim võrdõiguslikkus.

Teemad, mida võiks käsitleda järgmisel korral grupiaruteludes jagamaks parimaid praktikaid: sotsiaalsed aspektid, õppetoetused, stipendiumid.

Leave a reply