Õppijakeskne haridus, mis maksab õppejõududele korralikku palka ja jätab tudengi rahakoti rahule

Õppejõudude palka tuleb tõsta tudengite arvelt, tasuta koolitoidust võiks loobuda, kraadi omandanud tudengid on eluvõõrad ja puudulike teadmistega, õppejõud saavad näljapalka ja amet mainekahju – just nii väitis Rein Lang 26.09 avaldatud arvamusloos “Mida teha tasuta asjadega?”

Endine justiitsminister Rein Lang avaldas hiljuti oma arvamusloos muret tasuta teenuste ja võimaluste üle. Sealhulgas sai ära mainitud praeguse põhi- ja kõrgharidsussüsteemi murekohad. Õigusteaduskonna õppejõudude madalad ja konkurentsivõimetud palgad, tasuta koolitoit – need on vaid mõned murekohad, mille Rein Lang oma kirjutises välja toob.

Kuigi osaliselt tuleb härra Langiga nõustuda, mis puudutab näiteks õppejõudude konkurentsitut palgataset, on endine justiitsminister pakkunud välja lahenduse, kus astume pigem sammu arengus tagasi, mitte edasi. Tudengite häälekandja Eesti Üliõpilaskondade Liit ja õpilaste esindajana Eesti Õpilasesinduste Liit on veendunud, et sääraste meetmete kasutusele võtt on pigem liiga radikaalne ja otstarbetu, mis võib lõppeda sotsiaalselt lõhustatud ühiskonnaga.

Tasuta kõrgharidus pole probleemide allikas

Kuigi mitmed Langi välja toodud probleemid eksisteerivad ja näiliselt tundub olevat lihtne kehtiv süsteem seljatada uuega, tuleb teemasse rohkem süveneda ja võtta olukord lahti faktide haaval. Meenutame hetkeks ajalugu.

2007. aastal, mil oli veel “õnnis” tasulise kõrghariduse periood, esinesid samad probleemid: kõrgkoolide võrk oli killustunud ja ebaühtlane, eksisteeris põhjendamatult palju erialade dubleerimist ja tarbetut riigisisest konkurentsi kõrgkoolide vahel ning ülikoole ei suunatud piisavalt tegelema kvaliteedi kindlustamisega. Sel teemal kirjutati aastatel 2007-2011 korduvalt (näites 2008. aastal Aune Valk ja Eineke Pilli) ja lisaks toimusid mitmed üliõpilasesindajate protestid.

Ülikoolide eelarvete suurendamine läbi üliõpilaste rahakoti, nagu pakkus välja Rein Lang, ei tähenda paraku kvaliteetsema kõrghariduse saavutamist. Kvaliteet nõuab investeeringuid, kuid tõeline väärtus saavutatakse ressursside paremal planeerimisel, mitte probleemi rahaga üle kallamisel. Täna tuleks kvaliteetsema kõrghariduse saavutamiseks pigem kriitiliselt otsa vaadata Eesti kõrgharidusvõrgustikule.

Konsolideerimine on vajalik

Hetkel toimub Eesti kõrghariduse maastikul dubleerimine ja ressurside tuulde viskamine. 2016/2017. õppeaastal sai Eestis (rahvastiku arv 2016. aastal 1.318 mln) kõrgharidust omandada kokku 24 õppeasutuses, üliõpilasi on kokku umbes 51 000 (ja endiselt pidevas languses) (HTM 2017), mis teeb 2120 üliõpilast ühe kõrgharidusasutuse kohta. Samaaegselt oli Taanis (rahvastiku arv 2016. aastal 5.731 mln) ligikaudu 8 ülikooli, kus õpib kokku ca 160 000 üliõpilast. See on 20 000 tudengit ühe ülikooli kohta. Probleemi algallikas pole mitte tasuta kõrgharidus, vaid valdkonnaülene ebamõistlik ressurside paigutus.

Näitena ressursside mittemõistliku paigutuse kohta saabki tuua õigusteaduste õppekavadelt. Praegu on võimalik õigusteadusi õppida neljas erinevas asutuses (Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tartu Ülikooli Tallinna filiaalis ja Tallinna Tehnikaülikoolis), millest 3 asuvad Tallinnas. Duubeldamist esineb ka teistel erialadel ja kõrgkoolides.

Parimate õppejõudude, ressursside ja haridusasutuste koondamine ehk konsolideerimine annab soovitud tulemuse, kus on õppejõududele võimalus rohkem palka maksta. Oluline on tagada kõrghariduses kvaliteet, mis ei tuleks tudengite arvelt. Siinkohal ei saa lootma jääda kõrgharidusasutuste enda initsiatiivile ühinemisprotsess läbi viia, vaid see vajab riigipoolseid suuniseid.

Kuidas nüüd oligi – talendid riigist välja või koju?
Kuigi härra Lang toob välja, et tasuta hüvede teed ei käi maailma rikkamad ja õnnelikumad norralased, taanlased ega islandlased, on siiski nendes riikides võimalik omandada tasuta kõrgharidus. Sama nn hüve pakuvad ka Soome, Rootsi kui ka Saksamaa.

Spekuleerides olukorra üle, kus kõrghariduse omandamine Eestis muutub tasuliseks, on võimalik olukord, kus niigi hoogustunud välismaale õppima asumine muutub noorte seas veelgi populaarsemaks. Noored, kel keeled suus liiguvad mujale, kus kõrgharidus on tasuta ja parem elujärg kõrgema sissetuleku näol. Samal ajal väheneb eestikeelse kõrghariduse omandavate inimeste arv, mis viib olukorrani, kus on vajalik üle minna inglisekeelsele õppele ja teadusele. See seab ohtu põhiseaduses määratletud eesmärgi täitmise: tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Õppemaks suurendab sotsiaalset ebavõrdsust takistades kõigile võimekatel võrdset ligipääsu kõrgharidusele ning raskendab seeläbi kõrghariduse eesmärkide täitmist. Kõrgharidusse ei ole õige tuua lisaraha tudengite majandusliku koormuse suurendamise arvelt. Kui Eesti eesmärk on suurendada elanike hariduslikku kvalifikatsiooni, tõsta nende võimalusi iseseisvalt hakkamasaamiseks – tasuta kõrgharidus on selle üks eeldusi.

Seega ei ole motiveeritud õppejõudude ja kvaliteetse kõrghariduse tagamaks õppemaks, vaid parem olemasolevate ressursside planeerimine. Riigisisese erialade vahelise konkurentsi ja erialade dubleerimise vähendamisega, koostöö arendamise ettevõtlussektoriga ning kõrgharidusasutuste efektiivsema juhtimise tagamisega on meil võimalus leida raha ka konkurentsivõimelisemateks õppejõudude palkadeks.

Kas tasuta koolitoit on vajalik? Jah!
Kas gümnasistide ja kutsekoolide õppurite tasuta toitmine aastal 2017 on tõepoolest vajalik? Õpilased arvavad, et on, sest see tagab sooja toidu kõigile lastele koolipäeva jooksul. 18,6% alla 18-aastastest õpilastest jäävad kokkulepitud elatusmiinimumi piirist allapoole. See tähendab, et nende õpilaste ja ka teiste vaesemate perekondade laste seas võib olla neid, kelle jaoks on koolist saadav lõunasöök ainus soe toidukord päevas.

Koolitoidu kvaliteedi tõstmine on kahtlemata vajalik, kuid see ei tähenda, et toit peaks haridusasutuses olema õpilasele tasuline, pigem propageerida selle tasuta olekut kõikides kooliastmetes üle Eesti. Lisaks sellele, et tasuta soe lõunasöök võib olla suureks abiks teatud hulgale perekondadele, hoiab see mõneti ära koolis sotsiaalsete kihtide loomist, kus lõunasööki lubada saavad õpilased on ühes seltskonnas ning mitte lubada saavad õpilased teises.

Selle asemel, et nii olulise teema, nagu selleks on koolitoit, pealt kärpida, tuleks hoopistükkis suunata täna pilgud koolide juhtimise temaatikale ning hinnata, kui efektiivselt seda täna koolides tehakse ja kuidas oleks võimalik seda tulevikus vähema ressursiga teostada.

 

Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit kutsuvad üles otsima juurpõhjuseid ja leidma uusi lahendusi. Raha on oluline vahend probleemide lahendamisel, kuid veelgi enam tuleb rakendada mõistlikku ja nutikat planeerimist.

Vastulause avaldati Postimehe Arvamusportaalis 28.09.17.

Leave a reply