Projektid

Projektid

Siin saate tutvuda Eesti Üliõpilaskondade Liidu projektidega.

Projekti kestus: 20. november – 26. november

Projekti kirjeldus

Euroopa Üliõpilasliidu konverents toimus 20.-26 novembrini Tallinnas, üldkoosolek toimus tänavu 85. korda, mis andis korraldajatele võimaluse tähistada seda väärikalt Euroopa rohepealinnas. Üritus koondas kokku üliõpilasesindajad ja aktivistid 38st erinevast riigist. Paljude osalejate jaoks oli tegemist esmakordse reisiga Tallinnasse, mis andis EÜLile võimaluse tutvustada pealinna ning Tallinna erinevaid paiku ja võimalusi. Selle raames peatus 35 osalejat Eestis kauem, tutvumaks paremini Tallinnaga ning suurendamaks koostööd erinevate üliõpilasliitude vahel.

Projekti eesmärgid

  1. Pakkuda platvormi nii Eesti kõrgkoolide esindajatele kui ka rahvusvahelistele üliõpilasaktivistidele, tõstatamaks Eesti kõrghariduse vaates olulisi teemasid, tuues fookusesse Eesti kõrghariduse digitaliseerituse eripärad ja tudengisõbraliku õppekeskkonna;
  2. Tutvustada Eesti kõrgharidusmaastikku seminaripäevadel kõikidele osalejatele teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest;
  3. Eesti kultuuri tutvustamine üleüldiselt rahvusvahelises mastaabis;
  4. Turismi edendamine madalhooajal, toetamaks kohalikke ettevõtteid Tallinnas.

Projekti tegevused

  1. Meie kõrgharidusmaastikku ning eesti kultuuri tutvustavad seminaripäevad Vabamu muuseumis;
  2. Bussituur Tallinna vaatamisväärsustega tutvumiseks;
  3. Aruteluringid teemadel nagu kõrghariduse jätkusuutlikkus ja Euroopa Parlamendi valimised;
  4. Ülevaade rohepealinna sündmustest ja ühistranspordi toimimisest Tallinnas;
  5. Eesti maine tõstmine rahvusvahelisel kõrgharidusmaastikul ja Euroopa Üliõpilasliidu koostöövõrgustikes laiemalt.

Sündmust finantseerisid Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tallinn ning Study in Estonia.

Projekti kestus: jaanuar 2022 – detsember 2023

Projekti kirjeldus

Eesti Üliõpilaskondade Liit on 30. tegevusaasta jooksul saavutanud taseme, kus kõrgkoolide üliõpilasesindused on teadlikud ning oskavad huvikaitsetööd teha ja tudengite õiguste eest seista. Küll aga ei saa seda sama öelda tudengite endi kohta: leidub endiselt rohkelt neid, kes ei ole tegelikult teadlikud enda õigustest ja kohustustest, samuti jäävad kaugeks kõrghariduses kasutatavad terminid ja seeläbi kaob tudengi huvi kõrgkoolis toimuva vastu. Et seda olukorda parandada on EÜL üheks oma arengukavaliseks eesmärgiks seadnud suurendada nende tudengite hulka, kes on võimelised kõrgharidusteemadel kaasa rääkida. Käesolev tegevustoetus taotletigi selleks, et aidata seatud eesmärke paremini realiseerida.

Projekti eesmärgid

  1. Suurendada kõrgharidusteemadest teadlike tudengiesindajate hulka;
  2. Suurendada üliõpilaste teadlikkust oma õigustest ja kohustustest;
  3. Tagada liikmeskonna kaasatus ja areng hariduse ja huvikaitse valdkonnas

Projekti tegevused

  1. Fookusgrupi intervjuude ja internetiküsitluse läbiviimine sisendikorje eesmärgil;
  2. Portaali ,,Tark tudeng” loomine;
  3. Podcasti ,,Tark üliõpilane” käivitamine;
  4. Kõrghariduse messidel ja üritustel osalemine
  5. Kõrgharidusterminite selgitamine.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu tegevust toetab 2022. – 2023. aastal Norra toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Projekti kestus: november 2020 – august 2021

Projekti kirjeldus

Viimase kümnendi jooksul on rahvusvaheliste tudengite arv Eestis hüppeliselt kasvanud. See on tekitanud väljakutseid üliõpilasesindustele rahvusvaheliste tudengite esindamisel ja ka laiemat vastuolu, mis seostub ühiskonnas levivate üldisemate ärevustega migratsiooni üle. Keeleoskuse ning sotsiaalse kapitali puudumine on takistanud rahvusvaheliste tudengite osalemist aruteludes, mis neid otseselt puudutavad. Tekkinud probleemide leevendamiseks pakub projekt “Üliõpilasdemokraatia hargmaisel ajastul” (ÜHA) platvormi dialoogiks, võrgustumisvõimalusi ning eestkostekoolitust rahvusvahelistele tudengitele. Soovime edendada hargmaist demokraatlikku ruumi kõrghariduse rahvusvahelistumise edukaks valitsetuseks, mis leevendaks migratsiooni teemalisi murekohti ja looks nii päritolu kui ka sihtriigile kasulikke hargmaiseid võrgustikke.

Projekti eesmärgid

  1.     Tekitada avalikkuses mõistvat ning toetavat suhtumist rahvusvahelistesse üliõpilastesse;
  2.      Võimestada rahvusvahelisi üliõpilasi osalema üliõpilasesinduste tegevuses ning võtma sõna avalikus ruumis;
  3.      Parandada üliõpilasesinduste võimekust rahvusvaheliste üliõpilaste kaasamisel ja esindamisel.

Projekti tegevused

  1.     Huvikaitsekoolitus rahvusvahelistele üliõpilastele;
  2.     Avalik seminar hargmaise kõrghariduse teemal;
  3.     Rahvusvahelistele üliõpilastele suunatud praktika- ning töötamisvõimaluste töötuba;
  4.     Õpirände ja kõrghariduse rahvusvahelistumise teemaline Suveülikool;
  5.     Rahvusvaheliste üliõpilaste sõnavõtud avalikus meedias.

Projekti “Üliõpilasdemokraatia hargmaisel ajastul” elluviimist toetab MTÜ Mondo Euroopa Komisjoni, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest kaasrahastatud projektist „Jagatud teekonnad“.

ESINDAMISE JUHISRAAMAT

Projekti kestus on märts 2020 – juuli 2021.

Projekti kirjeldus:

Projekti eesmärgiks on arendada Eesti ülikoolide üliõpilasesinduste võimekust täita oma põhilist eesmärki –  esindada demokraatlikult ning läbipaistvalt üliõpilaste huve ja kaasata üliõpilasi kõrgkoolide otsustusprotsessidesse.

Eesmärgi täitmiseks korraldab Eesti Üliõpilaskondade Liit kõikidele üliõpilasesindustele koolitusprogrammi, mis hõlmab huvikaitse arendamiseks vajalike oskuseid või teadmust – kommunikatsioon, juhtimine, huvikaitse kõrghariduses, erinevate üliõpilaste kaasamine, strateegiline planeerimine, juhtimise üleandmine ja meediaga suhtlus.

Projekti eesmärgid: 

  1. huvikaitsest piisava teadmuse loomine esindustes,
  2. esinduste toetamine tudengkonna mobiliseerimises ja suuremates määrades kaasamises,
  3. väiksemate esinduste toetamine huvikaitse valdkonda sisenemisel ja seal edukal toimimisel.

Teadmiste talletamiseks koostatakse koolitustest kokku juhismaterjal tudengite huvikaitseks, mis oleks oluline lisa põhitõdedest juba organisatsiooni poolt loodud kaasava organisatsiooni materjalile. Juhismaterjali eesmärk on säilitada teadmus üliõpilasesinduste koosseisust olenemata ning aidates kaasa heale üleandmistavale.

Projekti mõõdetavad tulemused:

Huvikaitsest piisava teadmuse loomise esindustes ja väiksemate esinduste toetamine huvikaitse valdkonnaga alustamises:

  • EÜLi liikmesorganisatsioonide (üliõpilasesinduste) koolitustel osalenute koguarv
  • huvikaitse tegevustega alustanud üliõpilasesinduste arv

Esinduste toetamine tudengkonna mobiliseerimises ja suuremates määrades kaasamises:

  • üliõpilasesinduste korraldatud üliõpilaste kaasamistegevuste, -arutelude vm projektide arv
  • konkurentsi kasv üliõpilasesindajate valimistel ülikoolides

Projekti rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Projekti kirjeldus:

Eesti Üliõpilaskondade Liit pidi korraldama 2020. aasta sügisel Põhjamaade üliõpilaskondade liitude võrgustiku kohtumist Eestis (Nordic Organisational Meeting – NOM). COVID-19 viiruse leviku tõttu lükkus kohtumine edasi 2021. aasta aprillikuusse. EÜL tõi virtuaalselt kokku Balti- ja Põhjamaade tudengite esindajad, et arendada organisatsioonidevahelist koostööd ning edendada keskkonnateemade teadvustamist ja keskkonnaalaselt vastutuse võtmist kõrgkoolides, sealhulgas tudengite ja töötajate seas.

Kohtumine toimus pandeemiaolukorrast tingituna veebis ning osalejateks olid Skandinaavia ja Baltikumi riiklike tudengiorganisatsioonide katusorganisatsioonide esindajad.

Projekti eesmärgid:

  • Organiseerida ja viia läbi Põhjamaade üliõpilaskondade liitude võrgustiku kohtumine
  • Arutada ühiselt keskkonnateemasid, et koguda sisendit EÜL-i keskkonnapoliitika seisukohtade väljatöötamiseks

Projekti tulemused:

  • EÜL omab paremat ülevaadet Skandinaavia ja Balti riikide üliõpilasesinduste keskkonnapoliitikast
  • EÜL omab paremat ülevaadet keskkonnaalastest probleemidest, millega Skandinaavia ja Balti riikide üliõpilasesindused tegelevad

Mõõdetavad tulemused:

  • EÜL on võtnud vastu keskkonnapoliitika seisukohad
  • NOM-il osaleb 30 esindajat kümnest riigist
  • Projekti on kaasatud kolm keskkonnateemade eksperti

Projekti toetas Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

Eesti Üliõpilaskondade Liit viis vahemikus aprill 2019 – veebruar 2020 läbi uuringut “Sooline ja seksuaalne ahistamine kõrghariduses”. Projekti eesmärk oli uurida soolist ja seksuaalset ahistamist kuues Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis. Lisaks käsitles uuring varasemaid kohalikke ja rahvusvahelisi praktikaid ülikoolides turvalise õpi- ja töökeskkonna loomiseks ning hoidmiseks. Uuringu lõppraport valmis veebruaris 2020 ning 4. veebruaril toimus ka uuringutulemuste esitlusüritus, mis on järelvaadatav Delfi TV-st. Uuringu lõppraporti leiab meie trükiste ja raportite alalehelt.

2019. aasta kevadsemestril viidi läbi küsitlus avalik-õiguslike ülikoolide üliõpilaste seas (EMÜ, EKA, EMTA, TLÜ, TTÜ, TÜ), et kaardistada tudengite kogemusi, hoiakuid ja teadlikkust soolisest ja seksuaalsest ahistamisest.  Küsitlust aitas läbi viia TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) ja selle edukat läbiviimist toetasid Tartu Uus Teater ja Paide teater. Oktoobrist novembrini viis uuringumeeskond läbi nii individuaal- kui fookusgrupi intervjuusid.

Uuringut juhtis Ehti Järv (ehti.jarv@gmail.com) ja projekti juhtis EÜLi avaliku poliitika spetsialist Eva Kliiman (evaliinakliiman@eyl.ee). Uuringu läbiviimise meeskonda kuulusid veel: Kadri Aavik, Aro Velmet, Keiu Telve, Liisa Martma, Madli Raudkivi, Kata Maria Metsar, Rain Järv ja Piret Karro.

Projekti toetasid Haridus- ja teadusministeerium, Tartu Uus Teater, Paide Teater, EMÜE, Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, Taltech üliõpilasesindus, EKA üliõpilasesindus, EMTA üliõpilasesindus, Tallinna Ülikooli üliõpilaskond, Tallinna Ülikool.

Projekti kestus: aprill 2017 – aprill 2018

Projekti kirjeldus:

Projekti eesmärgiks on arendada üliõpilasesinduste eestkostevõimekust riiklikul ja kõrgkooli tasandil ning parendada nende organisatsioonilist võimekust. Selleks kavatseb EÜL luua koolitusprogrammi, mis on suunatud üliõpilasesindajatele. Koolitusprogrammi raames toimuvad aasta jooksul baasseminarid ja koolitused, millest osavõtjatel on parem arusaam kõrghariduse korraldusest Eestis, kõrghariduspoliitika kujunemisest, üliõpilaste õigustest, üliõpilasesinduse töö korraldamise võimalustest, kommunikatsiooni paremast korraldamisest tudengitele info levitamiseks etc. Planeeritud koolituste materjalid kogutakse kokku ühtseks käsiraamatuks, mida saab kasutada järgnevate aastate koolituste alusena. Lisaks soovime eraldi tähelepanu pöörata üliõpilasesinduste pädevuse tõstmisele kõrghariduse kvaliteedihindamisega seoses. Eeskujuks on Saksamaal toimiv Studentischer Akkreditierungspool. Koostöös EKKA-ga koolitame välja üliõpilasesindajad kvaliteedihindamist läbi viima, mille tulemusel tekib kvaliteedivõrgustik, mille liikmed saavad käia kõrgkoole ja õppekavasid hindamas ning kes saavad ka oma esinduses üliõpilasesindajaid kvaliteediküsimustes koolitada. Projekti tulemusena paraneb üliõpilasesindajate teadlikkus ja suureneb nende aktiivsus seoses riikliku tasandi kõrgharidusküsimustega, paraneb üliõpilasesinduste organisatsiooniline võimekus ning on olemas toimiv kõrghariduse kvaliteedivõrgustik.

Projekti eesmärgid:

1. Liikmete arendamine läbi huvikaitsealase võimekuse tõstmise

Üheks olulisemaks arenguvajaduseks on EÜL-i liikmeskonna huvikaitsealase võimekuse tõstmine, mis võimaldab liikmeskoolidel iseseisvalt oma kooli tasandil üliõpilaste õiguste kaitsmise eest seista ning EÜL-i kaudu kaasa rääkida üleriigilise kõrghariduspoliitika kujundamises. Konkreetsemalt kätkeb see endas üliõpilasesindajate teadlikkuse tõstmist üliõpilaste õiguste suhtes ja sellest, kuidas on need õigused reguleeritud. Edasi tuleb anda teadmised, kuidas toimub kõrghariduspoliitika kujundamine, kuidas on kõrgharidus Eestis korraldatud (nt olulised osapooled ja nende pädevused, kõrgkoolide rahastamine ja neile seatud eesmärgid) ning millised on hetkel olulised arengud Eesti kõrghariduses.

Eraldi soovime arendada üliõpilasesindajate võimekust rääkida kaasa kõrghariduse kvaliteedis ülikooli ja teaduskonna tasandil. Üliõpilasesindajate suurem teadlikkus üliõpilaste õigustest, kõrghariduse korraldusest kui ka kõrghariduspoliitika kujundamisest aitab neil paremini mõista, millised võimalused on tudengitel kaasa rääkimiseks ja kuidas seda täpsemalt teha. Selleks tahame luua üliõpilaste kvaliteedivõrgustiku, mille liikmed läbivad kõrghariduse kvaliteedihindamise alased koolitused, mille tulemusel on võrgustiku liikmeid võimalik kasutada nii kõrgkoolide välishindamistel kui ka nende üliõpilasesindajate koolitamisel, kes esindavad üliõpilasi teaduskondade kui ka ülikoolide nõukogudes.

2. Liikmete organisatsioonilise võimekuse tõstmine

Antud võimekuse arendamine tuleneb suuresti asjaolust, et mitmetel meie väiksematel liikmetel on olnud aja jooksul probleeme oma esinduse tööprotsesside paikasaamisega, mis võimaldaks neil tõhusamalt nii kõrgkooli sees kui ka EÜL-i tasandil aktiivsed olla. See on tingitud nii ressursside kui ka teadmiste puudumisest. Organisatsioonilise võimekuse tõstmine hõlmab endas koolitusmaterjale ja koolitusi, kuidas korraldada üliõpilasesinduse igapäevast tööd, kuidas üles ehitada kommunikatsioon, kuidas motiveerida liikmeid jne. Organisatsioonilise võimekuse arendamine on oluline selleks, et üliõpilasesindused suudaksid oma tegevusi paremini planeerida, jõuda tudengiteni, keda nad esindavad, ning neid senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt esindada.

Projekti tulemusel oleme loonud koolitusprogrammi eelpool väljatoodud võimekuste arendamiseks, mille abil saame järjepidevalt ka tulevikus koolitada liikmeskonna esindajaid ning ühtlustada üliõpilasesindajate teadmisi huvikaitsest, EÜLi olemusest ning üliõpilasesinduste ja esindajate rollist kõrghariduspoliitika kujundamisel. Samuti oleme loonud vajaliku taustmaterjali ning läbi viinud koolitused ja baasseminarid, mis käsitlevad erinevaid üliõpilasesindusi arendavaid ja nende võimekust tõstvaid teemasid. Koolituste tulemusel kasvab liikmete aktiivsus riikliku tasandi teemadel kaasarääkimisel seoses nende teadlikkuse kasvuga kõrghariduse korralduse ja kõrghariduspoliitika kujunemise teemadel. Samuti on üliõpilasesindajad rohkem teadlikud üliõpilaste õigustest. Koolitustelt saadud teadmiste kaudu paraneb ka liikmete organisatsiooniline võimekus läbi selle, et üliõpilasesindajad rakendavad saadud teadmisi oma igapäevases töös.

Mõõtmine:

1) Valminud on koolitusprogramm, mis arvestab nii pädevuste tõstmise vajadusega kui ka üliõpilasesindajate valimistsükliga.

2) Koostatud ning vajadusel trükitud on kogu seonduv koolitusmaterjal ja muu taustmaterjal, mida saab kasutada koolituste ja baasseminaride läbiviimisel.

3) Koolitused ja baasseminarid on välja töötatud ja läbi viidud.

4) Baasseminaridel osalevad kõigi liikmete ja vaatlejaliikmete värskelt valitud üliõpilasesindajad.

5) Üliõpilasesindused kasutavad koolitustelt saadud teadmisi ja meetodeid oma igapäevases töös.

6) Suureneb liikmete, eriti just väiksemate üliõpilasesinduste aktiivsus riikliku tasandi teemadel kaasarääkimisel ja pareneb eestkoste kõrgkooli tasandil.

7) Kõrghariduse kvaliteedihindamise koolitused on toimunud ja mille on läbinud vähemalt 20 üliõpilast.

Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Projekti kirjeldus:

European Students’ Convention (ESC) on Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) katuseorganisatsiooni, Euroopa Üliõpilasliidu (ESU), traditsiooniline sündmus, mis toimub kaks korda aastas. ESC ühendab erinevate Euroopa riikide üliõpilaste esindajaid, et kohtuda ja arutada Euroopa kõrghariduse hiljutiste ja tulevaste arengute üle. Igal korral toimub üritus erinevas Euroopa riigis. 2018. aasta märtsis toimuva ESC korraldus on seatud EÜL-i ülesandeks. EÜL-i poolt korralatava ESC pealkirjaks on „Kaasav üliõpilasliikumine“.

Konverentsi „Kaasav üliõpilasliikumine“ keskseks teemaks on rahvusvaheliste üliõpilaste turvalisus ja heaolu ühiskonnas, ning nende kaasatus üliõpilasliikumisse. EÜL näeb antud aspektidega seoses probleeme nii Eestis kui kogu Euroopas. Seoses globaliseerumisega on kõrghariduse rahvusvahelistumine Euroopas kiirenenud. Igal aastal leidub üha rohkem üliõpilasi, kes jätkavad oma õpinguid välismaistes kõrgharidusasutustes. Samal ajal on endiselt tõusuteel nende inimeste arv, kes ei poolda immigratsiooni. See aga põhjustab välismaalaste, k.a. rahvusvaheliste üliõpilaste, diskrimineerimist kodakondsuse, rassi, nahavärvuse, usuliste veendumuste, seksuaalse orientatsiooni jm tõttu.

Mitte kõik kõrgharidusasutused ei ole valmis pakkuma vajalikku tuge ja teavet, mis on vajalikud rahvusvaheliste üliõpilaste uude ühiskonda integreerimiseks. Lisaks on järest suureneva arvukusega rahvusvahelised üliõpilased alaesindatud üliõpilasliikumises nii kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisiel  tasandil. EÜL-il on võimalik Tallinnas toimuva ESC raames antud reaalsust muuta, jõustades kohaliku ja riikliku tasandi üliõpilasesindusi ning ESU rahvusvaheliste üliõpilaste kaasamise vajalikkuses, eesmärgiga muuta nende hääled kuuldavaks ja nende aktiivne osalus üliõpilasliikumises teretulnuks.

13.-17.03.2018 toimuvast ESC-st võtab osa 105 kohaliku, riikliku ja rahvusvahelise tasandi üliõpilasesindajat kõikjalt Euroopast. Kogu sündmus on üles ehitatud mitteformaalsetele õpimeetoditele. ESC saab toimuma  Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Projekti „Kaasav üliõpilasliikumine“ rahastatatakse täiendavalt Euroopa Nõukogu Noortefondi poolt. Selleks, et sündmus oleks kaasav, on konverentsile oodatud osalema ja töötubasid läbi viima rahvusvahelised üliõpilased.

Projekti eesmärgid:

Konverentsi käigus õpivad  osalejad:

  1. Kuidas muuta kohalikud ja riiklikud üliõpilasorganisatsioonid rahvusvaheliste üliõpilaste ja nende küsimuste suhtes kaasavamaks, ning kuidas tõsta rahvusvaheliste üliõpilaste teadlikkust nende õiguste osas;
  2. Kuidas võidelda rahvusvaheliste üliõpilaste diskrimineerimise vastu nende kodakondsuse, rassi, nahavärvi, usulise veendumuse, seksuaalse orientatsiooni jm alusel.

Mõõtmine:

ESC tulemusena on rahvusvahelisest üliõpilaskonverentsist võtnud osa 10 kohalikku üliõpilasesindajat, kes oskavad oma edaspidises töös üliõpilasesindustes senisest paremini kaasata ja abistada rahvusvahelisi tudengeid.

ESC tulemusena kasvab märgatavalt EÜL-i oskus ja võimekus huvikaitseorganisatsioonina rahvusvahelisi üliõpilasi puudutavate teemade osas.

Projekti tulemuste ja tegevuste jätkusuutlikkus

Projekti tulemuste ja tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks koostavad ESC korraldajad poliitilise resolutsiooni, mille üle hääletatakse ESU juhatuse koosolekul, mis toimub 1,5 kuud pärast konverentsi. Resolutsioon põhineb parimatel rahvusvaheliste üliõpilaste kaasamise ja esindamise praktikatel, mida osalejad ürituse jooksul jagavad. Resolutsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu rahvusvaheliste üliõpilaste kaasamisele üliõpilasliikumises, ja nende heaolu parandamisele ühiskonnas. Resolutsiooni vastuvõtmine oleks tähenduslik, see tähendaks, et ESU peab rahvusvahelisi üliõpilasi kui haavatavat rühma prioriteediks, kes vajab tähelepanu ja väärib kaasamist. ESC korraldajad koos ESU juhatuse liikmetega vormistavad resolutsiooni eelnõu. Kõik sündmusel osalejad on kutsutud protsessiga liituma.

ESC viimasel päeval toimub tegevuskava koostamise töötuba, mille sisuks on rahvusvaheliste üliõpilaste kaasamine riiklike üliõpilasorganisatsioonide töösse. Tegevuskava põhineb konverentsil jagatud praktikatel ja osalejate poolt edasiarendatud ideedel. ESC-d võib näha kui ettevalmistust tegelikuks tööks. See pakub üliõpilasesindajatele platvormi teadmiste ja oskuste omandamiseks, mille järel toimub vastavasisuliste tegevuste ellukutsumine Euroopa üliõpilasesinduste poolt.

EÜL koos partneritega jälgib ESC-l koostatud tegevuskavade rakendamise protsessi. Korraldajad pakuvad organisatsioonidele vajalikku tuge, et protsess ellu kutsuda. Poliitilise resolutsiooni rakendamine aitaks riiklikel üliõpilasorganisatsioonidel vastavalt reageerida ja luua pikaajalisi strateegilisi plaane rahvusvaheliste üliõpilaste kaasamiseks ja esindamiseks.

Projekti Inclusive Student Movement rahastab osaliselt Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)

Projekti eesmärk ja kirjeldus

Projekti eesmärk on saada ülevaade Eesti erinevate kõrgkoolide tagasisidesüsteemidest. Projekti elluviimist rahastab Euroopa Sotsiaalfond programm Primuse kaudu.

Tagasiside küsimine üliõpilastelt on saanud kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise oluliseks osaks ning mängib üha tähtsamat rolli kõrgkooli erinevate tasandite otsustusprotsessides. Seejuures on oluline eristada nii tagasiside küsimist ja kogumist, selle analüüsimist ja avalikustamist ning kasutamist otsuste tegemisel. Samal ajal puudub terviklik ülevaade, missuguseid tagasisidesüsteeme Eesti kõrgkoolid kasutavad ning kuivõrd seda kõikjal  üldse tehakse.

Tagasiside süsteemide kaardistamine annab hea ülevaate sellest,  missugused on tagasiside eesmärgid, vahendid, tulemuste kasutamine otsustusprotsessides, avalikustamine ja hindamine erinevates Eesti kõrgkoolides. Juhtumiuuringud kaardistuse põhjal valitud 2-3 kõrgkoolis, kus on kasutusel erinevad tagasisideprotsessid, annavad võimaluse vaadelda ja analüüsida süvitsi  erinevate lähenemiste tugevaid külgi ning arenguvajadusi.

Käesoleva projekti raames on vaatluse all ennekõike tagasiside õppetöö korralduse, õppejõudude ja õppemetoodika ning tugisüsteemide kohta. Kuigi tagasiside korraldus sõltub suuresti iga kõrgkooli omapärast, on võimalik teiste kõrgkoolide süsteemidest ja kogemustest õppida oma tagasisidesüsteemi arendamisel, et seeläbi parimal moel tagada ja arendada kõrghariduse kvaliteeti.

Projekti oodatavad tulemused ja jätkusuutlikkus

Projekti tulemusel on kaardistatud võimalusel kõikide Eesti kõrgkoolide tagasisidesüsteemid ning juhtumiuuringute kaudu saadud ülevaade valitud kõrgkoolide kogemustest tagasiside kogumisel ja kasutamisel, et tuua välja peamisi häid praktikaid ning ka probleeme, millega kõrgkoolid silmitsi seisavad.

Projekti tulemustele tuginedes on võimalik hiljem välja töötada erinevaid kontseptsioone tagasisidesüsteemide loomiseks või täiendamiseks, mis arvestaks ka kõrgkoolide võimalusi ja eripärasid.

Samuti on projekti tulemustele tuginedes võimalik välja töötada metoodika kõrgkoolidevaheliseks kogemustevahetuseks ja tagasisidesüsteemide eksperthindamiseks, mille põhjal suureneksid kõrgkoolide teadmised ja oskused ning koostöövalmidus oma tagasisidesüsteemide arendamisel.

Projekti tähtaeg on 31. mai. 2014

Projektijuht: Allan Päll

Kas teadsid, et Eestis tekib igal aastal kuni 70 000 tonni plastikjäätmeid? See ületab enam kui seitsmekordselt Eiffeli torni kogumassi ning on oluliselt raskem kui hiigellaev Titanic! Oma osa nendest jäätmetest moodustavad ka mitmesugused plastikkaardid.

MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit on seadnud endale eesmärgiks tegutseda vastutustundlikult ja keskkonnasõbralikult ning propageerida sellist suhtumist ka teiste ettevõtete ning kodanike seas. Soovime suurendada inimeste teadlikkust ohtudest, mida plastikkaartide loodusesse sattumine endaga kaasa tuua võib.

Projekti eesmärgiks on koostada põhjalik ning läbimõeldud äriplaan, mille sisuks on kasutatud ning kehtivuse kaotanud plastikkaartide tagastamise soodustamine ning nende ringlusest kokku korjamine, turvaline utiliseerimine ja materjali taaskasutusse suunamine. Antud projekti raames täiendatakse organisatsiooni ettevõtlusalaseid teadmisi ning suutlikkust neid ellu viia.

Projekti rahastajaks on Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Projekti periood 01.01.2014- 30.04.2013
Projekti maksumus 2372 €
Projektijuht Joosep Raudsepp

Projekti “E3 liikmed tugevaks!” taha peitub kolme noorte katusorganisatsiooni, mis koostöövormina kannab nime E3, – Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu – ühisprojekt, et tugevdada ja võimestada oma liikmesorganisatsioone. Projekti elluviimiseks on planeeritud kaks peamist tegevust. Esimesena on plaanis nõrgemate liikmesorganisatsioonide tugevdamiseks luua mentorlusüsteem, mis võimaldaks neile isiklikku lähenemist ja tuge. Isiklik kontakt motiveeriks neid ka rohkem panustama oma arengusse. Projekti raames on plaan süsteem välja töötada ning ellu kutsuda esimene lend mentoreid. Teise tegevusena on plaanis vabatahtlike süsteemi läbimõeldud käivitamine. Senise juhusliku vabatahtlike kaasamise on plaanis välja töötada juhend, mille alusel teadlikumalt värvata, kaasata, koolitada, juhendada ning tunnustada vabatahtlikke. Projekti tulemusel on katusorganisatsioonide tegevmeeskondade ja liikmete vaheline suhtlus mitmesuunalisem ja tihedam.

Projekti rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

Projektijuht: Maria Jõela

Rahastaja: Avatud Eesti Fond

MTÜ-l Eesti Üliõpilaskondade Liit on hea tava jagada iga õppeaasta alguses kõigile kõrgkooli esmakursuslastele tervituseks Rebasekotte. Sel aastal tähistame sel projektil esimest ümmargust 10ndat juubelit.

Rebasekott on riidest poekott, millel temaatiline trükk ning mis sisaldab noore kõrgkooli õppima asunud inimese jaoks vajalikke tooteid, infomaterjale ja erinevaid kasulikke sooduskuponge Tudengi Kupongiraamatu näol.

Kottide tiraaž on sel aastal 13 300 tk. Projektis osalevad koolid:

• EELK Usuteaduse Instituut
• Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
• Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE
• Eesti Infotehnoloogia Kolledž
• Eesti Kunstiakadeemia
• Eesti Lennuakadeemia
• Eesti Maaülikool
• Eesti Mereakadeemia
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
• Estonian Business School
• Euroakadeemia
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
• Kõrgem Usuteaduslik Seminar
• Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
• Sisekaitseakadeemia
• Tallinna Majanduskool
• Tallinna Tehnikakõrgkool
• Tallinna Tehnikaülikool
• Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
• Tallinna Ülikool
• Tartu Kõrgem Kunstikool
• Tartu Tervishoiu Kõrgkool
• Tartu Ülikool
• Võrumaa Kutsehariduskeskus

Rebasekottide esmakursuslastele kätte jagamine toimub kooliti erinevatel kuupäevadel. Üldjuhul tehakse seda kas eelnädala (suuremates koolides) või avaaktuse raames. Hiljemalt septembri teiseks nädalaks peaks kõik esmakursuslased oma kotid kätte saanud olema.

Ettevõtte jaoks pakume Rebasekotti kui suurepärast kanalit oma toote või teenuse noortele tutvustamiseks. Sel aastal on Rebasekoti peatoetajad SEB pank ja Tele2 Smart kõnekaart. Varasemalt on peatoetajad olnud: SEB pank, EMT, Ericsson Eesti, Radiolinja, Tele Yks ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis. Väiksemate pakettidena pakume ettevõtetele projektis osalemiseks kahte võimalust:

1. Toode või mahukam trükis Rebasekotis

Kotti minevad materjalid peavad jõudma EÜLi lattu hiljemalt 1. augustiks. EÜL korraldab materjalide logistika üle Eesti, kottidesse komplekteerimise ja esmakursuslastele kätte jagamise. Reklaami lisamine Rebasekotti maksab 640€ + km.

2. Tudengi Kupongiraamat

Tudengi kupongiraamat on A7 formaadis väike raamat, mida on noorel mugav kaasas kanda. Iga leht sellest raamatust on sisemisest servast perforeeritud, mis võimaldab selle lihtsalt ja mugavalt välja rebida ning sooduskupongina klienditeenindajale esitada. Lehe teisel küljel on fakt tudengielu või EÜLi kohta Lõime Tudengi Kupongiraamatu 2 aastat tagasi alternatiiviks varasemalt igal aastal ettevõtete poolt Rebasekotti lisatavatele flaieritele. Ühelt poolt aitab see oluliselt vähendada meie tööd kottide komplekteerimisel ja teisalt on see tunduvalt mugavam ja soodsam ka ettevõtete jaoks. Raamatusse köidetuna ei kao see ka nii lihtsalt ära. Ettevõtte poolt ootame vaid sooduskupongi trükifaili (105mm x 74mm + 3mm bleed). Kogu tootmise ja logistika korraldab EÜL.

Tudengi Kupongiraamatute tiraaž sel aastal on 13 500, millest 13 300 lisame Rebasekottidesse ja 200 jagame laiali septembri teises pooles toimuvate Tallinna Tudengite Sügispäevade raames. Leht Tudengi Kupongiraamatus maksab 240€ + km.

Trükifail peab jõudma alltoodud e-posti aadressile hiljemalt 17. juulil.

Projektijuht: Rita Lõomets