Riigikogu ees toimus avalik koosolek teaduse ja kõrghariduse toetuseks, kõnet pidas ka EÜL-i juht Eleri Pilliroog

Eesti Üliõpilaskondade Liit korraldas 14. septembri pärastlõunal koos Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Teaduskoja ja teiste koostööpartneritega Riigikogu ees avaliku koosoleku. Avaliku koosoleku eesmärgiks oli teadvustada avalikult kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse olukorda ning seista ühiselt kvaliteetse ja hästi rahastatud kõrghariduse ning teaduse eest. Koosolek oli seotud rahvaalgatusega kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse rahastuse korrastamiseks, mis kogus 2020. aasta kevadel 1500 häält, nendest 1000 (vajalik lävend Riigikokku saatmiseks) kahe esimese päevaga. Eriolukorrast tingituna lükkus rahvaalgatuse üleandmine septembrikuusse.

Üritus algas rahvaalgatuse tseremoniaalse üleandmisega Riigikogu esimees Henn Põlluaasale, millele järgnesid kõned:

  • Henn Põlluaas (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)
  • Eleri Pilliroog (Eesti Üliõpilaskondade Liit)
  • Maris Lauri (Reformierakond)
  • Daniele Monticelli (Tallinna Ülikool)
  • Ants Nõmper (Tartu Ülikooli nõukogu)
  • Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
  • Ants Koel (Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühing)
  • Mihhail Lotman (Isamaa erakond)
  • Andi Hektor (Eesti Teaduskoda)
  • Mario Kadastik (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia)
  • Karl Lembit Laane (Tartu Ülikooli üliõpilasesindus)
  • Zuzu Izmailova (Erakond Eestimaa Rohelised)
  • Vsevolod Jürgenson (Mustamäe linnaosakogu liige)
  • Heiki Lill (Eesti Maaülikooli Ametiühing)

Avaldame järgnevalt Eleri Pilliroo kõne täismahus:

“Lugupeetud Riigikogu esimees, teadlased, üliõpilased ning kõrghariduse ja teaduse toetajad!

Seisan siin ees, et edastada tervet üliõpilaskonda painavad mured. Mured, mis vajavad kiiremat lahendust nüüd ja praegu. On aeg heita kõrvale mõttetud vaidlused ning keskenduda kõige olulisemale. Meie riigi tulevikule!

Ristteele, kuhu oleme tänaseks jõudnud on vaid kaks lahendust – investeering ja areng või stagnatsioon ning eelarvekärped. Meile, üliõpilastele üle Eesti on saabunud oluline verstapost, kus saame vastuse küsimusele…. kas ka edaspidi on võimaldatud ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele kõrgharidusele ja jätkusuutlikule teadusele?

On kurb näha, et meie õpetajate õpetajad on ühiskonnas väärtustamata. Pole õiglane, et õpetamine on ülikoolis nagu must töö, mille teevad odava hinna eest ära teaduskraadidega lektorid, kes saavad sageli alla Eesti keskmise palga. Oleme potentsiaalsed õppejõud sundinud nende valikute ette, kus ülikoolis töötamine ei ole motiveeriv ega kutsuv. Mis juhtus? Mis juhtus meie väärtustega kõrghariduses? Peab muutuma arusaam, et õpetamine kõrgkoolis toimub ainult õppejõu heast tahtest.

Kõrge õppe kvaliteet tagab ühiskonnale kvalifitseeritud spetsialistid, teadlased, õpetajad, arstid ja insenerid.  Meil kõigil on vastutus ühiskonna harimisel ning tegemist on laiema hüvega kui ainult paberil diplomiga. Meie teadussaavutused omavad suurt rolli kõigi eluvaldkondade arendamisel, olgu selleks siis jätkusuutlik keskkond, toimiv tervishoiusüsteem, IKT sektor, ettevõtlus või mõni muu. Pannes kaalukausile aga õppe kvaliteedi, teeme karuteene kogu kõrgharidussüsteemile ja ühiskonnale laiemalt. 

Seega tuleb valitsusele uuesti meelde tuletada, et kõrgharidus ja teadus on vähemalt sama tähtsad kui kõik teised riigieelarve programmid. Leidkem üles oma väärtused, et tagada haritud ning teaduspõhine ühiskond. 

Suur tänu!

Avalik koosolek möödus Rhythms of Resistance trummipõrina saatel.

Vaata ka avaliku koosoleku pilte EÜL-i Facebooki galeriist!

Leave a reply