Soolisest ja seksuaalsest ahistamisest Eesti kõrghariduses

Ehti Järv
Liisa Martma
Madli Raudkivi
Eva Kliiman

Kevadsemestril viis RAKE läbi Eesti Üliõpilaskondade Liidu tellitud uuringu “Sooline ja seksuaalne ahistamine Eesti kõrghariduses” veebiküsitlust. Kuues Eesti avalik-õiguslikus kõrgkoolis korraldatud küsitluses uuriti, mida tudengid soolisest ja seksuaalsest ahistamisest kõrghariduses arvavad, kas ja kuidas sellega on kokku puutunud. Septembris algas ka uuringu teine faas, mille käigus korraldatakse nii individuaal- kui grupiintervjuusid. Veel on võimalik uuringus osaleda ja oma kogemusi, mõtteid jagada!

Kokku saime veebiküsitlusele 1832 vastust  EKA, EMÜ, EMTA, TalTechi, TÜ ja TLÜ tudengitelt, kuid pärast andmete puhastamist, milles käigus eemaldati näiteks poolikud vastused, jäi küsitlusandmestikuks 1501 vastust. Tulenevalt veebiküsitluse korralduse keerulistest nüanssidest ei ole tegu kahjuks esindusliku valimiga, mis jälgiks kõrgkoolide proportsionaalseid jaotusi nii näiteks valdkondade-, õppeastmete või ka tudengite soolise identiteedi pinnalt. Seetõttu ei esita me võrdlusi ülikoolide lõikes. Küsitluse  eesmärgiks uuringus oli kõrgharidusvaldkonnas hetkeolukorra kaardistamine ja intervjuude ning uurimisküsimuste ettevalmistuseks materjali kogumine. Arvame, et seda tegi see küsitlus siiski edukalt ning nüüd oleks aeg tulemusi pisut avada.

Hoolimata sellest, et veebiküsitluses ja selle kaaskirjas oli defineeritud sooline ja seksuaalne ahistamine Soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevalt, põrkus siiski palju küsitluse vastajaid mõistete ebaselguse ja piiride hajususega:

Raske teema. Piirid on väga hägused ja ka inimeste taju nii erinev. Samas sellest rääkimine kindlasti vajalik.”

“Sageli on inimestel erinevad piirid. Mõned inimesed on oma käitumises väga vabameelsed ning ei soovi halba oma tegudega. Nii ka minuga juhtunud olukordades. Inimesed, kes minuga liialt vabad oma käitumises olid, ei soovinud halba oma tegudega, kuid mina tundsin end ahistatuna. […]”

Küsitluse vabavastuste analüüsis selgub, et vastajad rõhutavad, et millegi ahistamiseks nimetamise puhul tuleb arvestada konteksti. Üldiselt selgub, et vastajate jaoks on üheselt ahistamisena mõistetavamad olukorrad, mis sisaldavad isiku jaoks ebameeldivat ja ebamugavat füüsilist kontakti. Seevastu näiteks soostereotüüpsete naljade ja kommentaaride puhul lähevad arvamused lahku – arvatakse, et need on kas “normaalne” osa kommunikatsioonist, millega tuleb hakkama saada, aga leitakse ka, et suhtumine sellistesse naljadesse ja kommentaaridesse on subjektiivne, kontekstist sõltuv.

“Ma arvan, et iga juhuslikku puudutust või togimist vm füüsilist kontakti ei saa pidada ahistamiseks. Iga räägitud üldtuntud kahemõttelist anekdooti ei saa pidada ahistamiseks. Tuleb arvestada konteksti ja seda, kuidas nn “ahistatu” end tundis – kui see oli tõesti tema jaoks liiast, siis tuleb tal endal sellest teada anda ja teised püüavad olukorra kordumist siis vältida. […]”

Küsitlusankeedis kasutasime Praxise 2014. aasta Sooline ja seksuaalne ahistamine töökohal uuringu küsitluse tarbeks välja töötatud situtatsioonikirjeldusi, mida kohendasime kõrgkoolidele sobivamaks (Karu et al 2014. lk 162-167). Esitatud 21 soolist või seksuaalset ahistamist kirjeldavat situatatsiooni võimaldas uurida tudengite kokkupuuteid ahistamisega. Analüüsis loodi kokkuvõtlik loendusindeks igale vastajale, et uurida mitme erineva situatsiooniga ta on kokku puutunud (minimaalne 0 ja maksimaale 21).  Ebamugavust tekitavaid kokkupuuteid situatsioonidega ei omanud 28, 4% (N=427) vastanutest. 17,7 % (N=265) vastanuist oli kogenud ühte situatsiooni ja 15,5 % (N=233) vastanuist kaht erinevat situatsiooni. Järgmisena grupeeriti ahistamisega seotud situatsioonid järgnevalt: 1. grupp – ei ole kogenud ühtegi kokkupuudet kirjeldatud sitiatsioonidega; 2. grupp – on kogenud 1-2 kirjeldatud situatsiooni; 3. grupp – on kogenud 3-4 kirjeldatud situtsiooni; ja 4.grupp – on kogenud 5 ja enam kirjeldatud situatsioonidest.

Joonis. Ahistamisega seotud situatsioonid grupiti (N=1501)

Viimasesse gruppi – viie ja enama situatsioonikogemusega – vastajad peaksid olema inimesed, keda need toimunud juhtumid pikemas perspektiivis võivad sagedamini negatiivselt mõjutada. Kui vaadata vastajate jagunemist nimetatud gruppide lõikes, siis viimases grupis oli esindatud 20% kõigist vastanud naistest, 20% kõigist 26.-30.aastastest ja 33% kõigist vastanud biseksuaalsetest vastajatest. Haridusvaldkondade ja õppetasemete lõikes kuulusid viimasesse gruppi  23,4% loodusteadustes, matemaatika ja statistika valdkonna õppuritest ja 25% doktorantidest. Samas tuleks uuesti meelde tuletada, et valim ei ostunud esinduslikuks ning need tulemused ei esinda hetke olukorda, vaid annavad aimu võimalikest trendidest, mida peaks edasi uurima. 

Küsitluses huvitas meid ka, kes on ahistajaks – kas tegu on vertikaalsel tasandil tudeng-õppejõud suhtes, kus ebavõrdsel positsioonil olekut ära kasutatakse või toimub ahistamist horisontaalsel tasandil,  tudengite omavaheliste suhete pinnal. Analüüsis selgus, et ahistajateks on nii õppejõude kui kaastudengeid. Kuid teatud mustreid hakkab siiski siin välja joonistuma – nimelt leidsime, et situatsioonides, kus on tegemist soolise diskrimineerimisega on toimepanijaks sagedamini õppejõud. Seevastu seksuaalse alatooniga, füüsilist kontakti või puudutusi hõlmavates situatsioonides on toimepanijaks enamasti kaastudeng.

Järgnevates soolise diskrimineerimisega seonduvates situatsioonides on toimepanijaks sagedamini õppejõud:

  1. üldistavad ja stereotüüpsed märkused 
  2. soolise identiteedi tõttu ebamugavasse olukorda sattumine
  3. soolise identiteedi tõttu vastuse mittesaamine või tööülesannete andmata jätmine
  4. soolise identiteedi tõttu arvamuse tähelepanuta jätmine
  5. soolise identiteedi tõttu halvustavalt suhtumine

Kaastudengi toimepandud seksuaalse alatooniga, füüsilist kontakti või puudutusi hõlmavateks situatsioonideks on:

  1. välimuse või figuuri kommenteerimine
  2. üldistavad ja stereotüüpsed kommentaarid (sarnane jaotus õppejõuga)
  3. nimetamine soole viitava või seksuaalse alatooniga hüüdnimedega
  4. seksuaalse orientatsiooni või seksuaalelu kommenteerimine
  5. siivutu või seksuaalsusele viitava hääletooniga suhtlemine
  6. seksuaalse alatooniga või kahemõtteliste naljade tegemine ja kirjade saatmine
  7. varasemast keeldumisest hoolimata vihjete tegemine vabaaja veetmiseks
  8. vastutahtmist kallistamine ning suudlemine;  intiimpiirkonna katsumine; katsumine olukordades, kus puudutused ei olnud vajalikud; survestamine seksuaalvahekorda astumiseks

Eestis varasemalt kõrghariduses soolist ja seksuaalset ahistamist uuritud ei ole. Uurimistöö eeskujudeks on mõningad välismaised raportid Ameerika, Austraalia ja Inglismaa kõrgkoolide kohta. Neist esimese uuringuprojekti, Report on the AAU Campus Climate Survey on Sexual Assault and Sexual Misconduct (2015) raames viidi läbi küsitlus 27 USA kõrgkoolis 2015. aasta kevadsemestril. Andmeid analüüsiti kvantitatiivsete andmeanalüüsimeetoditega. Tegu oli teedrajava uuringuga, mille jaoks töötati välja sobiv metodoloogia. 27 küsitletud kõrgkoolist vastas küsitlusele 150 072 inimest, kelle hulgast 11,7% oli kogenud seksuaalset ahistamist oma ülikooliõpingute jooksul. Samuti rõhutatakse uuringus , et naissoost, trans- või muud sookategooriad, aga ka madalamal üliõpilasstaatuses olevad tudengid (hiljuti sisseastunud tudengid, õpingutee alguses olevad tudengid jt) on suuremas riskigrupis kogemaks seksuaalset ahistamist (ibid. lk 13-14).

Inglismaa kõrgkoolides korraldatud uuring Power in the Academy: Report on Staff Student Sexual Misconduct (2017) on esimeseks, mis annab ülevaate kui kõrgel määral on kõrgharidus seksualiseeritud keskkond Inglismaal. Selles uuringus selgus lisaks ahistavate situatsioonidega kokkupuutumisele, et reeglina ohvrid ei raporteeri juhtumeid ülikoolile – 81%  neist tudengitest, kes olid kogenud ahistamist ei raporteerinud juhtumist ja ainult 9,6% olid sellest üldse kellelegi teatanud. Uuringus analüüsiti ka põhjuseid, miks ei raporteerita – peamiselt põhjendatakse seda sellega, et tegu ei peetud piisavalt tõsiseks või ei mõeldud sellest kui ahistamisest. See omakorda näitab, et teadlikkus ahistamisest kõrgkoolis on väga madal ja et seksualiseeritud käitumine on normaliseeritud ja kõrghariduse valdkonnas aktsepteeritud  (ibid. lk 31).

Ka Eesti kõrgkoolide küsitlusandmestliku analüüs lubab öelda, et palju soolist ja seksuaalset ahistamist on ühiskonnas ja ülikoolides normaliseeritud. Nii näiteks kirjeldatakse küsitluse vabavastustes hulganisti olukordi stereotüüpsetest kommentaaridest ja soopõhistest naljadest: 

“Õppejõud loengus, rääkis ühiskonna ülesehitusest ja suhtus kõiki naistesse, stiilis nagu “naine kuulubki ju ainult kööki”. ÄÄRMISELT pettumust valmistav on istuda tudengina loengus, kus mina peaks õppima seksistlike hoiakutega õppejõu jutust. Pani kahtluse alla kõik tema teadmised ja kogu tema edasiantava aine sisu.”

Kõik minuga juhtunud ja mulle teadaolevad juhtumid on sama käiguga – vanem härrasmees arvab, et naised peaksid õppima nö “pehmeid erialasid”, et inseneeria on meeste pärusmaa ning seejärel kas leebemate või karmimate “võtetega” (alates üksikutest poolnaljaga öeldud kommentaaridest kuni hindamisel soopõhise eristamiseni, otse “siin ei ole sinu koht” ütlemiseni) tehakse oma seisukoht teatavaks.”

Kui iga nalja tõsiselt ei võta, siis probleemi ei ole.”

“Nalju soorollide kohta on õppejõud ülikoolis teinud mitmeid kordi, kuid ma ei ütleks, et need mingilgi määral kedagi solvavad oleksid. Kuna need on naljad, siis need ongi naljana ja mitte kellegi solvanguna mõeldud.”

Laiemalt teame ajakirjanduse kaudu kahest ahistamisjuhtumist kõrgkoolis, mille lahendamine ja avalikkusesse jõudnud kajastus ei pruugi samuti julgustada võimalikke ohvreid välja astuma. Teisalt on aga juhtumist teatamine, raporteerimine ka küsimus laiemalt teadlikkusest ja sellest, keda peetakse juhtunu eest vastutavaks. Kõrvalseisja, pealtnägija rolli näevad Eesti tudengid tähelepanuväärselt tähtsana, ent iseküsimus on, kas kõrvalseisja ka juhtumi korral midagi teha oskab ja julgeb. 

 Tabel. Kes vastutab ahistamisjuhtumite korral?

Ka Austraalia kõrgkoolides läbiviidud uuring tähtsustab kõrvalseisjat – öeldakse, et kõrvalseisja on suisa võtmerollis nii juhtumite teavituse kui ka lahenduse puhul. Uuringu koostajate kõrgkoolidele suunatud poliitikasoovitustes rõhutatakse kõrvalseisja rolli  – kõrvalseisjat tuleks võimestada. See tähendab üldist teadlikkuse suurendamist ahistamisest, aga ka teatamisi juhtumite lahendamise protseduuridest kõigi ülikooliga seotud inimeste hulgas (ibid. lk 104).

Kui tundsid, et tahaksid jagada oma lugu või mõtteid, kuidas ülikoolid peaksid ja saaksid teavitus- ja ennetustööd teha, siis anna endast märku! Intervjuusid teevad uurijad nii Tallinnas kui Tartus (kokkuleppel võimalik sõita ka mujale Eesti piires või teha Skype intervjuusid) oktoobrist novembrini 2019. Rõhutame, et tagatud on anonüümsus ja konfidentsiaalsus. Tulemused esitame üldistatud kujul 2020. aasta alguses ilmuvas raportis. Uuringut on rahastanud haridus- ja teadusministeerium, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus, Eesti Maaülikooli üliõpilasesindus ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasesindus.

Uuringuga seotud küsimuste korral või osalemissooviga palun võtke ühendust uuringu juhi Ehti Järvega (ehti.jarv@gmail.com, 58047706).


  1. vaata lähemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/110012019019
  2. Karu, M., Soo, K., Biin, H., Lamesoo, K., Meiorg, M., Masso, M. ja Turk, P. 2014. Sooline ja seksuaalne ahistamine töökohal. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
  3. Cantor, D., Fisher, B., Chibnall, S. H., Townsend, R., Lee, H., Thomas, G., … & Westat, Inc. (2015). Report on the AAU campus climate survey on sexual assault and sexual misconduct.
  4. NUS & The 1752 Group (2018.) Power in the Academy: Report on Staff Student Sexual Misconduct. https://web.unican.es/unidades/igualdad/SiteAssets/guia-de-recursos/acoso/NUS_staff-student_misconduct_report.pdf
  5.  Australian Human Rights Commission (AHRC). 2017. Change the course: National Report on Sexual Assault and Sexual Harassment in Australian Universities. https://www.humanrights.gov.au/sites/default/files/document/publication/AHRC_2017_ChangeTheCourse_UniversityReport.pdf
Leave a reply