Students’ leaders for human rights, peace and democracy – Katrina mõtted

17-22. Novembril olime Renatega Budapestis Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) poolt korraldatud koolitusel. Kogu nädalase koolituse teemaks oli “Students’ leaders for human rights, peace and democracy”. Üritus toimus Budapesti noortekeskuses, mis on Euroopa Nõukogu poolt ehitatud ja juhitud keskus.

Üle nädala toimus rohkelt team-buildingut, üksteise riikide, kõrgkoolide ja esinduste olukordadest ülevaadete tegemist. Enne kui liikuda ideelistest teadmistest kirjutamiseni, pean ütlema, et kuigi mulle isiklikult team-building, icebreakerid ja muu sellelaadne üldse ei istu, siis sellel üritusel oli see kõik tehtud nii hästi ja mitte-pealesurutult, et see oli lausa nauditav. Ideid, kuidas neid ise EÜLis kasutada, tekkis rohkelt.

Sisulisemalt saime Renatega teadmisi sellest, milline on inimõiguste, kaasamise ja demokraatlike väärtuste olukord teistes riikides, kõrgkoolides ja üliõpilasesindustes.Pingerida pole mõtet siin looma hakata, kuna kõigil on oma head ja vead. Kohal olid enamuses Ida-Euroopa riikide esindused (kuigi oli ka rohkelt ka teiste riikide esindusi). Üheks üldisemaks tähelepanekuks on, et kõik üliõpilasesindused, vaatamata nende päritolumaale, peavad lugu inimõigustest ja pühendavad oma riigis aega, et inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi esindada, kuigi olukorrad riikides kardinaalselt erinevad on.

Teiseks üldisemaks tähelepanekuks võib olla, et kuigi neid õigusi levitatakse, on paljudel esindustel endil probleeme ligipääsetavusega ja see kehtib ka Eesti kohta.Üheks eesmärgiks, mille täitmiseks sealt indu juurde saime, on EÜLi ja Eesti tudengiesinduste välistudengitele ja puuetega tudengitele ligipääsetavaks tegemine. Selle peaksime eesmärgiks võtma juba järgmise aasta tegevuskavaga. Pärast study sessionit tahaksime luua head tavad, mis puudutavad välistudengite ja puuetega tudengite kaasamist esinduse töösse ja nendega arvestamist ürituste korraldamisel. Ligipääsu puudumine tuleneb tihti mitte tahtmatusest, vaid sellest, et neile aspektidele ei osata lihtsalt õigel ajal mõelda. Hea tava või nimekiri, mida saaks igaüks korraldaja või vastutajana ise üle käia võiks seda probleemi parandada.

Läbi nädalase koolituse tekksid ka riikidevahelised koostöökohad, näiteks üle-Euroopaline “kvaliteedimärk”, mis tõstaks esile neid kõrgkoole, kes panustavad oma õppekavade ja tööga kodanikuharidusse, demokraatlikesse väärtustesse ja inimõigustesse. Kuidas seda märki tegelikult looma ja kasutama hakata, selgub ehk juba selle aasta lõpus. Plaanin selle teema üles võtta detsembris Poolas, kui toimub ESU talvine üldkoosolek.

Study sessioni käidus anti ülevaade ka No Hate Speechi organisatsioonist Euroopas (kes veel ei teadnud, siis see on Euroopa Nõukogu algatatud projekt). Nüüd lähiajal on mul plaanis saada kokku No Hate Speech movementi Eestisse kunagi toonud inimesega, kellel on olemas ka kunagi kirjutatud tegevuskava. Ideaalis saaks üheskoos selle liikumise ka Eestis aktiivselt tööle panna, kuigi ilmselt mitte läbi EÜLi, kuna projekte, millega me juba praegu tegeleme, on niigi palju.

Kokkuvõtvalt oli nädal Ungaris kindlasti kasulik nii minule, Renatele kui EÜLile. Kelles see aruanne küsimusi juurde tekitas, võib julgelt küsida, kirjalikult, helistades või näost-näkku.

Leave a reply