Tudengid astuvad Erasmuse eelarve vähendamise vastu

Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Euroopa Üliõpilasliit (ESU) on sügavalt pettunud, et 2014-2020 Euroopa Liidu finantsraamistikus võib toimuda miljardite eurode suurune kärbe eelarves, mis on suunatud haridusele ja noortele. Seda kõike tänu kokkuhoiumeetmetele, mille võttis vastu Euroopa Ülemkogu veebruaris.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) tunneb muret võimalike arengute pärast ning ei aktsepteeri toetuste kogusumma vähendamist.
„Me loodame, et Euroopa Parlament, kes sügisel lubas päästa investeeringud haridusse ja noortesse, näitab oma poliitilist suutlikust pidada läbirääkimisi Erasmus for All (Erasmus Kõigile) programmi eelarve osas. Samas kui suuremad eelarveread, nagu põllumajandus, jäävad peaaegu puutumata, saab tugeva löögi uus hariduse ja noorte programm, kuigi see moodustab tegelikkuses ainult 1.4% Euroopa Liidu eelarvest aastani 2020,” ütles ESU esimees Karina Ufert.
„Stipendiumid peavad olema prioriteetsemad kui laenud – selle asemel, et kulutada umbes miljard eurot selleks, et olla seotud pankadega, tuleks seda kasutada stipendiumite süsteemi kaitsmiseks,“ ütles EÜLi esinaine Monika Maljukov.
„Ootame Eesti esindajatelt üliõpilaste seisukoha toetamist ning stipendiumite eest seismist,“ lisas Maljukov.
Välja on pakutud 15% kärbe
 Vastuseks Euroopa Ülemkogu otsusele, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku Erasmuse programmi eelarvet lineaarselt kärpida 15%. Kõrg- ja kutseharidus üksinda kannatavad 150-200 miljoni euro suurust kahju aastas, võrreldes 2011. aastal esitatud esialgse eelarve ettepanekuga. Sellest hoolimata räägib Euroopa Komisjon õppelaenu garantiiskeemi kehtestamisest, millele oleks eraldatud 111 miljonit eurot aastas. Erasmus Kõigile programm saab aastateks 2014-2020 kokku 13 miljardit eurot algselt välja pakutud 15.2 miljardi asemel, mille aluseks on 2011 aastal fikseeritud hinnad.
„Oleme tugevalt lineaarsete kärbete vastu kui need tähendavad vähem raha Erasmus Kõigile programmi jaoks. Selle asemel peaksime seda kapitali kasutama nende programmide jaoks, mis on oma väärtust ja tõhusust juba tõestanud, nagu näiteks õppemobiilsuse stipendiumiprogramm. Oleme üllatunud, et Komisjon kavatseb jätkata vastuolulise laenuskeemi kavaga, kuigi selle teostatavus ja tehniline kirjeldus on kahtluse all. Kriisi ajal vajavad noored Euroopa Liidu poolt rohkem toetust ja investeeringuid,” sõnas Karina Ufert.
Stipendiumid ohverdatakse laenudele
 Erasmus programm tähistas eelmisel aastal oma 25. sünnipäeva. Programm on toetanud oma algusest saati umbes 3 miljonit tudengit, et õppida või saada kogemusi teistes Euroopa Liidu riikides. Euroopa Komisjon lootis, et 2014-2020 saavad selle programmi abil 5 miljonit noort rahalist toetust, kuid selliste eelarvekärbete korral võib see number jääda pigem 4 miljoni juurde. Sellest hoolimata on Euroopa Komisjon jäänud oma esialgse plaani juurde välja tulla Euroopa Liidu õppelaenu skeemiga, mille korral erapangad annaksid laenu nendele üliõpilastele, kes soovivad läbida terve magistri kursuse mõnes teises Euroopa Liidu riigis. Samas ei tea keegi, kui paljud tudengid praeguses keerulises noorte töötuse olukorras taolise kohustuse endale kaela julgevad võtta, kuidas mõjub see lõpetajate arvule ning kas sellel on negatiivne tagajärg tudengite regionaalsele jagunemisele Euroopas.
Tudengiesindajate sõnul on palju mõistlikum tugevdada stipendiumisüsteemi. Selline lähenemine pakuks Euroopa tudengitele rohkem võimalusi saada väärtsulike kogemusi välismaal õppimisest, arendaks nende võõrkeelte- ja sotsiaalseid oskusi ning suurendaks nende kultuurilisi teadmisi.
Lisainfo:
Monika Maljukov
Juhatuse esinaine
Eesti Üliõpilaskondade Liit
Leave a reply