Toimus virtuaalne 42. Euroopa Üliõpilaskonverents (ESC)
13.-15. septembrini toimus ESC 42 ehk järjekorras 42. Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) korraldatud rahvusvaheline Euroopa Üliõpilaskonverents (European Students’ Convention). Seekord oli kaaskorraldajaks Saksamaa esindusorganisatsioon fzs. Kolme päeva sisse mahtus nii avalikke kui ka kinniseid sessioone, milles osalesid EÜL-i poolt asejuht Kristin Pintson ja avaliku poliitika nõunik Allan Aksiim.
Seekordne konverents oli eriline selle poolest, et lisaks meie uuele asejuhile on ka teistes üliõpilasorganisatsioonides väga palju inimesi vahetunud, mistõttu oli sessioon “ESU for beginners” üsnagi rahvarohke. Just selles sessioonis tutvustati ESU inimesi, struktuuri, poliitikaid ja plaane lähiajaks. Hea meel oli tõdeda, et enamik teemasid ja inimesi on EÜL-ile juba tuttavad, sest suvine suhtlus ESU-ga on olnud väga tihe.
Esimesel päeval toimunud Euroopa tuleviku teemaline sessioon arutles järgmiste küsimuste üle: millised peaksid olema prioriteedid hariduses riiklikul ja Euroopa tasandil, mis on nende prioriteetide peamised takistused ning kuidas ja kellega koos neist üle saada. Kas teadsid näiteks, et soomlastel on eesmärk aastaks 2030 pool vanusegrupist 25-34 harida (Educate at least half of the age group by 2030)?
Erilisena võiks välja tuua veel teisel päeval toimunud kinnise sessiooni, mis oli pühendatud just naistele. Tunniajase arutelu jooksul leiti oma kodudest või kontoritest, kus parasjagu viibiti, midagi, mis seostuks feminismiga. Mõned näited väljatoodud asjadest: ajakiri, blender, riidepuu, helihark, raamat. Millise neist tõi Zoomis näitamiseks EÜL-i EMTA-s koorijuhtimist õppiv asejuht Kristin, võib igaüks vast ise ära arvata. Sessiooni teises pooles arutleti 3-4-liikmelistes gruppides järgmiste küsimuste üle: milliste väljakutsetega seisavad naised kõrghariduses silmitsi, millised on väljakutsed esindustes ja riiklikes organisatsioonides. Nenditi, et mõnes riigis on keeruline sookvoote panna, sest inimesi, kes on valmis valitavatele positsioonidele kandideerima, on niigi vähe. Samuti jõuti järeldusele, et naiste kõrgharidusalaste väljakutsete tuumprobleem algab juba üldharidusest, kus poisse ja tüdrukuid eraldi lahterdatakse.
Kolmandal päeval toimusid muuhulgas ESU liikmete strateegia ning digitaalse (kõrg)hariduse teemalised sessioonid. Esimeses neist otsiti vastuseid küsimustele, mis peaks olema strateegia eesmärgid ning mis teemad selles kaetud peaksid olema. Digitaalse kõrghariduse teemal sai kuulda pooletunnist ettekannet, kus toodi välja erinevad digihariduse tüübid ning nende rakendamine vastavalt sihtgrupile ja eesmärkidele. Juttu oli ka digihariduse eeldustest, eesmärgist, väljakutsetest, selle negatiivsetest pooltest. Peale arutelu väikestes gruppides leidsime, et digitaalse hariduse peamine kasu on hariduse rahvusvahelistumine ning suuremad võimalused üliõpilastele oma aega planeerida.
42. Euroopa Üliõpilaskonverents lõppes vahva lõputseremooniaga, kus saime aimu ESU järgmisest üldkoosolekust, mis toimub juba novembrikuu lõpus.