Elukoha leidmine oleneb kõrgkooli linnast ja üliõpilasküla võimalustest ning tudengi soovist, vajadustest ja võimalustest. Tudengil tuleb kindlasti arvestada, et odavat ja kvaliteetset elukohta otsivad ka teised üliõpilased ning head pakkumised lähevad kiiresti.

Üürikorteri võib leida kinnisvaraportaalide, maaklerite, ajalehe/tabloidkuulutuste või tuttavate kaudu. Kõige odavam on võtta korter mitme peale, kuid valik oleneb siiski individuaalsetest vajadustest, soovidest, eelistustest ja võimalustest. Üldjuhul jäävad üliõpilaste korterite üürihinnad 250-600 euro piiridesse. Üürilepingu sõlmimisel maakleri või kinnisvarabüroo kaudu tuleks sissemaksul arvestada kolmekordse kuu üürihinnaga (üür, tagatisraha ja vahendustasu). Sissemakse võib olla odavam, kui korter üüritakse otse omanikult.

Korteri üürimisel tuleb uurida, et kas üürnikule tagatakse mööbel (voodi, kapp, kirjutuslaud), kodumasinad (pesumasin, veekeedukann jne) kui ka köögitarbed (potid, pannid, nõud). Lisaks tuleb kokku leppida, et kas üürihind sisaldab ka kommunaal- ja kõrvalmakseid, internetiteenust ja kindlustust.

Kindlasti peab üürilepingu sõlmimisel lugema tähelepanelikult lepingut, et tulevikus vältida arusaamatusi. Kindlasti on oluline lepingus fikseerida korteris olev inventar, seisukord (piltidena), tasutava üüri suurus ja periood ning mõlema osapoole õigused ja kohustused.

Ühiselamu koha saamiseks tuleb vaadata aga konkreetse linna või ülikooli üliõpilasküla võimalusi ning kontakteeruda nendega võimalikult varakult. Üldjuhul on võimalik üürida ühe, kahe või kolme inimese tuba. Mitmed ühiselamud on kujundatud boksidena, mis matkivad korterite plaani ehk igas boksis on olemas ka oma kööginurk, pesuruum ja tualett.

Üldiselt on ühiselamus olemas mööbel, internet ja isegi pesu pesemise võimalis (mille eest enamasti tuleb juurde maksta). Meeles tuleb hoida, et igas üliõpilaskülas on omad eeskirjad ja tingimused, millega tudeng peab arvestama.