Pöördumine Vabariigi Valitsusele 30. juuli määruse osas
Eesti Üliõpilaskondade Liidu reaktsioon 30. juuli Vabariigi Valitsuse määruse muudatusele ,,VV sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas”
Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed
Eesti Üliõpilaskondade Liit on tutvunud Vabariigi Valitsuse 30. juuli määruse muudatusega, mille tagajärjel piiratakse täiendavalt Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi tudengkonna võimalusi Eesti Vabariigis kõrgharidust omandada. Sellest johtuvalt edastame oma reaktsiooni ja arvamuse ning kutsume üles muudetud määrust korrigeerima selliselt, et juba Eestis viibivad ja õppivad tudengid saaksid võimaluse oma õpingud Eesti Vabariigis lõpetada.
Eesti Üliõpilaskondade Liit soovib rõhutada, et käesoleva pöördumisega ei soovita pisendada Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooni Ukrainas. On selge, et tegemist on lähiajaloo suurima sõjakuriteoga Euroopas ning sestap on vajalik ja arusaadav, et ka Eesti Vabariigi valitsus rakendab täiendavaid sanktsioone, mis agressorriike mõjutaksid.
Käesoleva määruse muudatusele on aga eelnenud kaks kõrgharidusvaldkonda mõjutavat otsust: esiteks on Vabariigi Valitsus juba varasemate otsustega oluliselt raskendanud pikaajaliste viisade väljastamist Venemaa ja Valgevene kodanikele. Lisaks on Eesti kõrgkoolid võtnud vastu otsuse mitte uusi tudengeid Venemaa Föderatsioonist ja Valgevene Vabariigist kõrgharidust omandama kutsuda. Seega puudutab käesolev muudetud määrus eelkõige nende tudengite käekäiku, kes juba täna Eestis kõrgharidust omandavad.
Kuivõrd muudetud määruse alusel ei väljastata alates 30. juulist kahe riigi kodanikele viisat õppimise eesmärgil, siis tähendab taoline jäik lähenemine seda, et nii mõnelgi tudengil jääb Eestis juba alustatud kõrghariduse omandamine pooleli. Kui võtta arvesse, et veel eelmisel õppeaastal võeti Eesti kõrgkoolidesse vastu kahe riigi kodanikke, siis puudutab määruse muudatus enamikke hetkel õppivaid Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodakondsusega tudengeid (ainuüksi Tartu Ülikoolis on VF kodakondsusega tudengeid 218). Kui võtta arvesse asjaolu, et Eestis on tavapärane, et tudeng ei lõpeta mingil põhjusel nominaalajaga õpinguid, siis mõjutab see enim just neid tudengeid, kellel on nominaalajaga õpingute lõpetamine takistuseks saanud, kuid kes siiski haridust lõpuni omandada soovivad.
Eesti Üliõpilaskondade Liidule jääb arusaamatuks millist positiivset mõju omab juba kõrgharidust omandavate tudengite väljasaatmine riigist. Tõenäoline on, et antud sanktsioon ei mõjuta eriliselt Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi käekäiku, küll aga väga oluliselt konkreetsete tudengite omi. Eesti Üliõpilaskondade Liidul on agressiooni vältel olnud võimalus olla ühenduses ja kontaktis nii Eestis õppivate kahe riigi kodanikega kui ka Valgevene Vabariigi üliõpilaskondade liiduga. Need kohtumised on võimaldanud tulla järeldusele, et siin õppivad Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi tudengid on vastu Ukrainas toimuvale sõjale aga ka antud riikide režiimidele. Kuigi on selge, et ka vastavates seltskondades leidub erandeid, siis tuleb oluliseks pidada, et just noored on olnud mõlemas riigis need, kes on üritanud esile kutsuda võimul püsivate režiimide kukutamist ja pööret demokraatlikemate riikide suunas (parim näide sellest on noorte inimeste reaktsioon Valgevene Vabariigis pärast ebaausal teel valitud presidendi ametisse nimetamist). Samale järeldusele on jõudnud oma märtsikuu usutluses Põhjarannikule ka Vabariigi president Alar Karis.
Seega võiksime näha Venemaa ja Valgevene tudengite Eestis õppimist kui võimalust panustada veelgi enam sellesse, et noored saaksid kogeda seda erinevust, mis eristab demokraatlikku ja autoritaarset riigivõimu. Juba siin õppivaid tudengeid ei ole proportsioonis palju, mistõttu ei ole võimalik neist rääkida ka kui konkreetsest julgeolekuohust. Käesoleva määruse muudatusele on reageerinud ka juba tudengid ise: näiteks toob Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudeng Daniil Martikainen-Jarlukovski välja, et Venemaale naastes on tal hirm enda turvalisuse ja elu pärast, sest Venemaal viibides on ta aktiivselt panustanud võimuvastasesse tegevusse. Lisaks tekitab tudengite seas arusaamatust see, miks eelistatakse sanktsioneerida esmajärgus neid, kes juba mingil määral on end riigiga sidunud (ning kelle käitumist on seetõttu võimalik ka rohkem ennustada), kuid samal ajal toimub Eesti-Vene piiril tihe inimeste liikumine, kelle reaalsed kavatsused võivad olla riigivastased.
Eeltoodut arvesse võttes palume Vabariigi Valitsusel kaaluda võimalust viia määrusesse sisse erandid, mis puudutavad juba Eestis õppivaid tudengeid olenemata kõrghariduse omandamise tasemest ja koormusest.