Käimasolevad projektid

Siin saate tutvuda Eesti Üliõpilaskondade Liidu praeguste projektidega.

  • Üliõpilasesinduste eestkostevõimekuse koolitusprogramm EÜLi kaasamisprojekt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toetusel

    Projekti kirjeldus:

    Projekti eesmärgiks on arendada üliõpilasesinduste eestkostevõimekust riiklikul ja kõrgkooli tasandil ning parendada nende organisatsioonilist võimekust. Selleks kavatseb EÜL luua koolitusprogrammi, mis on suunatud üliõpilasesindajatele. Koolitusprogrammi raames toimuvad aasta jooksul baasseminarid ja koolitused, millest osavõtjatel on parem arusaam kõrghariduse korraldusest Eestis, kõrghariduspoliitika kujunemisest, üliõpilaste õigustest, üliõpilasesinduse töö korraldamise võimalustest, kommunikatsiooni paremast korraldamisest tudengitele info levitamiseks etc. Planeeritud koolituste materjalid kogutakse kokku ühtseks käsiraamatuks, mida saab kasutada järgnevate aastate koolituste alusena. Lisaks soovime eraldi tähelepanu pöörata üliõpilasesinduste pädevuse tõstmisele kõrghariduse kvaliteedihindamisega seoses. Eeskujuks on Saksamaal toimiv Studentischer Akkreditierungspool. Koostöös EKKA-ga koolitame välja üliõpilasesindajad kvaliteedihindamist läbi viima, mille tulemusel tekib kvaliteedivõrgustik, mille liikmed saavad käia kõrgkoole ja õppekavasid hindamas ning kes saavad ka oma esinduses üliõpilasesindajaid kvaliteediküsimustes koolitada. Projekti tulemusena paraneb üliõpilasesindajate teadlikkus ja suureneb nende aktiivsus seoses riikliku tasandi kõrgharidusküsimustega, paraneb üliõpilasesinduste organisatsiooniline võimekus ning on olemas toimiv kõrghariduse kvaliteedivõrgustik.

    Projekti eesmärgid:

    1. Liikmete arendamine läbi huvikaitsealase võimekuse tõstmise

    Üheks olulisemaks arenguvajaduseks on EÜL-i liikmeskonna huvikaitsealase võimekuse tõstmine, mis võimaldab liikmeskoolidel iseseisvalt oma kooli tasandil üliõpilaste õiguste kaitsmise eest seista ning EÜL-i kaudu kaasa rääkida üleriigilise kõrghariduspoliitika kujundamises. Konkreetsemalt kätkeb see endas üliõpilasesindajate teadlikkuse tõstmist üliõpilaste õiguste suhtes ja sellest, kuidas on need õigused reguleeritud. Edasi tuleb anda teadmised, kuidas toimub kõrghariduspoliitika kujundamine, kuidas on kõrgharidus Eestis korraldatud (nt olulised osapooled ja nende pädevused, kõrgkoolide rahastamine ja neile seatud eesmärgid) ning millised on hetkel olulised arengud Eesti kõrghariduses.

    Eraldi soovime arendada üliõpilasesindajate võimekust rääkida kaasa kõrghariduse kvaliteedis ülikooli ja teaduskonna tasandil. Üliõpilasesindajate suurem teadlikkus üliõpilaste õigustest, kõrghariduse korraldusest kui ka kõrghariduspoliitika kujundamisest aitab neil paremini mõista, millised võimalused on tudengitel kaasa rääkimiseks ja kuidas seda täpsemalt teha. Selleks tahame luua üliõpilaste kvaliteedivõrgustiku, mille liikmed läbivad kõrghariduse kvaliteedihindamise alased koolitused, mille tulemusel on võrgustiku liikmeid võimalik kasutada nii kõrgkoolide välishindamistel kui ka nende üliõpilasesindajate koolitamisel, kes esindavad üliõpilasi teaduskondade kui ka ülikoolide nõukogudes.

    2. Liikmete organisatsioonilise võimekuse tõstmine

    Antud võimekuse arendamine tuleneb suuresti asjaolust, et mitmetel meie väiksematel liikmetel on olnud aja jooksul probleeme oma esinduse tööprotsesside paikasaamisega, mis võimaldaks neil tõhusamalt nii kõrgkooli sees kui ka EÜL-i tasandil aktiivsed olla. See on tingitud nii ressursside kui ka teadmiste puudumisest. Organisatsioonilise võimekuse tõstmine hõlmab endas koolitusmaterjale ja koolitusi, kuidas korraldada üliõpilasesinduse igapäevast tööd, kuidas üles ehitada kommunikatsioon, kuidas motiveerida liikmeid jne. Organisatsioonilise võimekuse arendamine on oluline selleks, et üliõpilasesindused suudaksid oma tegevusi paremini planeerida, jõuda tudengiteni, keda nad esindavad, ning neid senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt esindada.

    Projekti tulemusel oleme loonud koolitusprogrammi eelpool väljatoodud võimekuste arendamiseks, mille abil saame järjepidevalt ka tulevikus koolitada liikmeskonna esindajaid ning ühtlustada üliõpilasesindajate teadmisi huvikaitsest, EÜLi olemusest ning üliõpilasesinduste ja esindajate rollist kõrghariduspoliitika kujundamisel. Samuti oleme loonud vajaliku taustmaterjali ning läbi viinud koolitused ja baasseminarid, mis käsitlevad erinevaid üliõpilasesindusi arendavaid ja nende võimekust tõstvaid teemasid. Koolituste tulemusel kasvab liikmete aktiivsus riikliku tasandi teemadel kaasarääkimisel seoses nende teadlikkuse kasvuga kõrghariduse korralduse ja kõrghariduspoliitika kujunemise teemadel. Samuti on üliõpilasesindajad rohkem teadlikud üliõpilaste õigustest. Koolitustelt saadud teadmiste kaudu paraneb ka liikmete organisatsiooniline võimekus läbi selle, et üliõpilasesindajad rakendavad saadud teadmisi oma igapäevases töös.

    Mõõtmine:

    1) Valminud on koolitusprogramm, mis arvestab nii pädevuste tõstmise vajadusega kui ka üliõpilasesindajate valimistsükliga.

    2) Koostatud ning vajadusel trükitud on kogu seonduv koolitusmaterjal ja muu taustmaterjal, mida saab kasutada koolituste ja baasseminaride läbiviimisel.

    3) Koolitused ja baasseminarid on välja töötatud ja läbi viidud.

    4) Baasseminaridel osalevad kõigi liikmete ja vaatlejaliikmete värskelt valitud üliõpilasesindajad.

    5) Üliõpilasesindused kasutavad koolitustelt saadud teadmisi ja meetodeid oma igapäevases töös.

    6) Suureneb liikmete, eriti just väiksemate üliõpilasesinduste aktiivsus riikliku tasandi teemadel kaasarääkimisel ja pareneb eestkoste kõrgkooli tasandil.

    7) Kõrghariduse kvaliteedihindamise koolitused on toimunud ja mille on läbinud vähemalt 20 üliõpilast.

    Projekti kestus: aprill 2017 – aprill 2018

    Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Varasemad projektid

Siin saate tutvuda Eesti Üliõpilaskondade Liidu varasemate projektidega.

  • Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides Programmi Primus toel

    Projekti eesmärk ja kirjeldus

    Projekti eesmärk on saada ülevaade Eesti erinevate kõrgkoolide tagasisidesüsteemidest. Projekti elluviimist rahastab Euroopa Sotsiaalfond programm Primuse kaudu.

    Tagasiside küsimine üliõpilastelt on saanud kõrghariduse kvaliteedi kindlustamise oluliseks osaks ning mängib üha tähtsamat rolli kõrgkooli erinevate tasandite otsustusprotsessides. Seejuures on oluline eristada nii tagasiside küsimist ja kogumist, selle analüüsimist ja avalikustamist ning kasutamist otsuste tegemisel. Samal ajal puudub terviklik ülevaade, missuguseid tagasisidesüsteeme Eesti kõrgkoolid kasutavad ning kuivõrd seda kõikjal  üldse tehakse.

    Tagasiside süsteemide kaardistamine annab hea ülevaate sellest,  missugused on tagasiside eesmärgid, vahendid, tulemuste kasutamine otsustusprotsessides, avalikustamine ja hindamine erinevates Eesti kõrgkoolides. Juhtumiuuringud kaardistuse põhjal valitud 2-3 kõrgkoolis, kus on kasutusel erinevad tagasisideprotsessid, annavad võimaluse vaadelda ja analüüsida süvitsi  erinevate lähenemiste tugevaid külgi ning arenguvajadusi.

    Käesoleva projekti raames on vaatluse all ennekõike tagasiside õppetöö korralduse, õppejõudude ja õppemetoodika ning tugisüsteemide kohta. Kuigi tagasiside korraldus sõltub suuresti iga kõrgkooli omapärast, on võimalik teiste kõrgkoolide süsteemidest ja kogemustest õppida oma tagasisidesüsteemi arendamisel, et seeläbi parimal moel tagada ja arendada kõrghariduse kvaliteeti.

    Projekti oodatavad tulemused ja jätkusuutlikkus

    Projekti tulemusel on kaardistatud võimalusel kõikide Eesti kõrgkoolide tagasisidesüsteemid ning juhtumiuuringute kaudu saadud ülevaade valitud kõrgkoolide kogemustest tagasiside kogumisel ja kasutamisel, et tuua välja peamisi häid praktikaid ning ka probleeme, millega kõrgkoolid silmitsi seisavad.

    Projekti tulemustele tuginedes on võimalik hiljem välja töötada erinevaid kontseptsioone tagasisidesüsteemide loomiseks või täiendamiseks, mis arvestaks ka kõrgkoolide võimalusi ja eripärasid.

    Samuti on projekti tulemustele tuginedes võimalik välja töötada metoodika kõrgkoolidevaheliseks kogemustevahetuseks ja tagasisidesüsteemide eksperthindamiseks, mille põhjal suureneksid kõrgkoolide teadmised ja oskused ning koostöövalmidus oma tagasisidesüsteemide arendamisel.

    Projekti tähtaeg on 31. mai. 2014

    Projektijuht: Allan Päll

  • Plastikkaartide taaskasutamise äriplaani koostamine KÜSK-i toetusel

    Kas teadsid, et Eestis tekib igal aastal kuni 70 000 tonni plastikjäätmeid? See ületab enam kui seitsmekordselt Eiffeli torni kogumassi ning on oluliselt raskem kui hiigellaev Titanic! Oma osa nendest jäätmetest moodustavad ka mitmesugused plastikkaardid.

    MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit on seadnud endale eesmärgiks tegutseda vastutustundlikult ja keskkonnasõbralikult ning propageerida sellist suhtumist ka teiste ettevõtete ning kodanike seas. Soovime suurendada inimeste teadlikkust ohtudest, mida plastikkaartide loodusesse sattumine endaga kaasa tuua võib.

    Projekti eesmärgiks on koostada põhjalik ning läbimõeldud äriplaan, mille sisuks on kasutatud ning kehtivuse kaotanud plastikkaartide tagastamise soodustamine ning nende ringlusest kokku korjamine, turvaline utiliseerimine ja materjali taaskasutusse suunamine. Antud projekti raames täiendatakse organisatsiooni ettevõtlusalaseid teadmisi ning suutlikkust neid ellu viia.

    Projekti rahastajaks on Kodanikuühiskonna Sihtkapital

    Projekti periood 01.01.2014- 30.04.2013
    Projekti maksumus 2372 €
    Projektijuht Joosep Raudsepp

  • E3 liikmed tugevaks!

    Projekti “E3 liikmed tugevaks!” taha peitub kolme noorte katusorganisatsiooni, mis koostöövormina kannab nime E3, – Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu – ühisprojekt, et tugevdada ja võimestada oma liikmesorganisatsioone. Projekti elluviimiseks on planeeritud kaks peamist tegevust. Esimesena on plaanis nõrgemate liikmesorganisatsioonide tugevdamiseks luua mentorlusüsteem, mis võimaldaks neile isiklikku lähenemist ja tuge. Isiklik kontakt motiveeriks neid ka rohkem panustama oma arengusse. Projekti raames on plaan süsteem välja töötada ning ellu kutsuda esimene lend mentoreid. Teise tegevusena on plaanis vabatahtlike süsteemi läbimõeldud käivitamine. Senise juhusliku vabatahtlike kaasamise on plaanis välja töötada juhend, mille alusel teadlikumalt värvata, kaasata, koolitada, juhendada ning tunnustada vabatahtlikke. Projekti tulemusel on katusorganisatsioonide tegevmeeskondade ja liikmete vaheline suhtlus mitmesuunalisem ja tihedam.

    Projekti rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel.

    Projektijuht: Maria Jõela

    Rahastaja: Avatud Eesti Fond

  • Rebasekott 2013

    MTÜ-l Eesti Üliõpilaskondade Liit on hea tava jagada iga õppeaasta alguses kõigile kõrgkooli esmakursuslastele tervituseks Rebasekotte. Sel aastal tähistame sel projektil esimest ümmargust 10ndat juubelit.

    Rebasekott on riidest poekott, millel temaatiline trükk ning mis sisaldab noore kõrgkooli õppima asunud inimese jaoks vajalikke tooteid, infomaterjale ja erinevaid kasulikke sooduskuponge Tudengi Kupongiraamatu näol.

    Kottide tiraaž on sel aastal 13 300 tk. Projektis osalevad koolid:

    • EELK Usuteaduse Instituut
    • Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
    • Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool EHTE
    • Eesti Infotehnoloogia Kolledž
    • Eesti Kunstiakadeemia
    • Eesti Lennuakadeemia
    • Eesti Maaülikool
    • Eesti Mereakadeemia
    • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
    • Estonian Business School
    • Euroakadeemia
    • Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
    • Kõrgem Usuteaduslik Seminar
    • Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
    • Sisekaitseakadeemia
    • Tallinna Majanduskool
    • Tallinna Tehnikakõrgkool
    • Tallinna Tehnikaülikool
    • Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
    • Tallinna Ülikool
    • Tartu Kõrgem Kunstikool
    • Tartu Tervishoiu Kõrgkool
    • Tartu Ülikool
    • Võrumaa Kutsehariduskeskus

    Rebasekottide esmakursuslastele kätte jagamine toimub kooliti erinevatel kuupäevadel. Üldjuhul tehakse seda kas eelnädala (suuremates koolides) või avaaktuse raames. Hiljemalt septembri teiseks nädalaks peaks kõik esmakursuslased oma kotid kätte saanud olema.

    Ettevõtte jaoks pakume Rebasekotti kui suurepärast kanalit oma toote või teenuse noortele tutvustamiseks. Sel aastal on Rebasekoti peatoetajad SEB pank ja Tele2 Smart kõnekaart. Varasemalt on peatoetajad olnud: SEB pank, EMT, Ericsson Eesti, Radiolinja, Tele Yks ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis. Väiksemate pakettidena pakume ettevõtetele projektis osalemiseks kahte võimalust:

    1. Toode või mahukam trükis Rebasekotis

    Kotti minevad materjalid peavad jõudma EÜLi lattu hiljemalt 1. augustiks. EÜL korraldab materjalide logistika üle Eesti, kottidesse komplekteerimise ja esmakursuslastele kätte jagamise. Reklaami lisamine Rebasekotti maksab 640€ + km.

    2. Tudengi Kupongiraamat

    Tudengi kupongiraamat on A7 formaadis väike raamat, mida on noorel mugav kaasas kanda. Iga leht sellest raamatust on sisemisest servast perforeeritud, mis võimaldab selle lihtsalt ja mugavalt välja rebida ning sooduskupongina klienditeenindajale esitada. Lehe teisel küljel on fakt tudengielu või EÜLi kohta Lõime Tudengi Kupongiraamatu 2 aastat tagasi alternatiiviks varasemalt igal aastal ettevõtete poolt Rebasekotti lisatavatele flaieritele. Ühelt poolt aitab see oluliselt vähendada meie tööd kottide komplekteerimisel ja teisalt on see tunduvalt mugavam ja soodsam ka ettevõtete jaoks. Raamatusse köidetuna ei kao see ka nii lihtsalt ära. Ettevõtte poolt ootame vaid sooduskupongi trükifaili (105mm x 74mm + 3mm bleed). Kogu tootmise ja logistika korraldab EÜL.

    Tudengi Kupongiraamatute tiraaž sel aastal on 13 500, millest 13 300 lisame Rebasekottidesse ja 200 jagame laiali septembri teises pooles toimuvate Tallinna Tudengite Sügispäevade raames. Leht Tudengi Kupongiraamatus maksab 240€ + km.

    Trükifail peab jõudma alltoodud e-posti aadressile hiljemalt 17. juulil.

    Projektijuht: Rita Lõomets

  • Eesti Üliõpilaskondade Liidu strateegia uuendamine (2013) KÜSK-i toetusel

    Rahastatud KÜSK vabaühenduste juhtimis- ja arengusuutlikkuse edendamise toetamise voorust.

    Projekti eesmärgiks on uuendada Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) strateegia lähtuvalt 2011-2012 läbi viidud EÜLi enesehindamise ja välishindamise tulemustest ning projekti käigus kogutavast sisendist. Projektiga suureneb EÜLi võimekus tegevusi planeerida ning mõjusalt ellu viia, lähtuvalt organisatsiooni pika-ajalistest eesmärkidest.

    Olulised projektis käsitletavad parendusvaldkonnad on:
    – ühiskondliku mõju hindamise väljatöötamine
    – koostöö arendamine EÜLi partnerite parema kaasamise kaudu
    – EÜLi juhtkonna, töötajate ning esindajate oskuste ning teadmiste arendamine juhtimise ning strateegilise planeerimise vallas.

    Üldeesmärk:
    EÜL rakendab selgelt mõistetavat pikaajalist strateegiat, mis tagab organisatsiooni majandusliku jätkussuutlikkuse ning üliõpilaste huvide parema esindatuse ning seeläbi kõrgharidusvaldkonna pideva parenduse kodanikuühiskonna osalusel.
    1) EÜLi strateegia uuendamine – loodud on arusaadav ning selgelt rakendatav EÜLi strateegia 2014-2017, mille loomisel on kaasatud kõiki olulisi sihtgruppe, eelkõige EÜLi liikmeid, ning see väljendab tudengite vajadusi
    2) EÜLi juhtimisvõimekuse tõus strateegilise planeerimise valdkonnas – EÜLi juhtkond ja töötajad omavad oskusi, mis on vajalikud organisatsiooni juhtimiseks pikaajalistest eesmärkidest lähtuvalt
    3) Loodud on selge ühiskondlike mõjude hindamise metoodika ning seda rakendatakse strateegia tulemuslikkuse hindamiseks
    4) EÜLi ning EÜLi liikmete vaheline planeerimine on strateegia rakendamisel ühtsem ning seetõttu üliõpilasesindajate osalus EÜLi töös ning osaluse aktiivsus ja sisukus kasvab

    Tegevused:
    Projekti viiakse ellu läbi järgmiste tegevuste ning projekti elluviimist nõustab strateegia juhtgrupp, mis on moodustatud üliõpilaskondade, EÜLi nüukogu, juhatuse, töötajate ning vilistlaste esindajatest:
    – strateegia koostamise juhtgrupi koosolekud;
    – makrokeskkonna analüüs, hõlmates nii kõrghariduspoliitikat kui ka EÜLi majanduslikke võimalusi;
    – ekspertanalüüs EÜLi mõju ning maine hindamiseks partnerite silmis;
    – mõttetalgud üliõpilaskondadega ning EÜLi partneritega;
    – ühiskondliku mõju hindamise metoodika loomine;
    – koolitus EÜLi juhtkonnale;
    – koolitus üliõpilaskondadele EÜLi Suvekooli raames.

    Projekt kestab märtsist 2013 kuni strateegia valmimiseni oktoobris 2013. KÜSK toetuse suurus on 7935 EUR.

    Antud leht on täiendamisel ning kogu avalik info projekti kohta lisatakse siia lehele ning kommunikeeritakse läbi EÜLi teiste infokanalite.

    Projektijuht: Allan Päll

    Projekti rahastaja: Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)

  • Euroopa Üliõpilasliidu projekt kõrghariduse rahastamise osas: “Financing the Students’ Future” (2010-2012)

    FinST (Financing the Students Future) projekti peamine eesmärk on tõsta üliõpilaste teadmisi erinevatest kõrghariduse rahastamise mudelitest Euroopas ja suurendada nende osalust reformides kaasarääkimisel.

    Projekti käigus loob rahvusvaheline uurimisrühm ja administratiivmeeskond üliõpilastele praktilise ülevaatliku trükise rahastamisskeemide kohta Euroopas, uurimiskompendiumi, interaktiivse wiki-stiilis kodulehe ning korraldab 18-le üliõpilasele kolmes riigis vahetuslähetusi, et tutvustada vastastikku erinevaid rahastussüsteeme, üliõpilasliitude tööd ja häid praktikaid. Projekt lõppeb kokkuvõtva konverentsiga, kus arutatakse tulemusi.

    FinSt projekti sihtrühmad on üliõpilasesindajad, üleriigilised ja kohalikud üliõpilasesindused, poliitikud ja haridusametnikud.

    Nii Euroopa Liidu kavandatav 2020. a strateegia kui ka Bologna protsessi Leuven/Louvain la Neuve ettekirjutuste järgi on kõrgahariduse rahastamine võti majanduskriisi leevendamiseks. Tudengid peaksid seejuures reformidebattides aktiivselt kaasa rääkima ja mõistma erinevate rahastusmudelite sisu ja tagamaad, seda nii avalik-õiguslikus kui ka erasektoris. Selle eesmärgi poole FinSt projekt püüdlebki.

    Projekti käigus koostatavas uurimiskompendiumis sisalduvad kolm peamist teemat:
    1) 44 Euroopas kehtiva kõrghariduse rahastusskeemi võrdlev kaardistus;
    2) artiklid, mis kajastavad riikide üliõpilasliitude ettekujutust sobivast rahastusskeemist ja selle mõjust üliõpilastele;
    3) üliõpilasliitude praktikatel põhinevad ettepanekud rahastussüsteemide muutmiseks tulevikus.

    Projekti partnerid on Euroopa Üliõpilasliit (ESU), Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), Austria Üliõpilasliit (ÖH) ja Suurbritannia Üliõpilasliit (NUS UK).

    Lisainfot projekti kohta leiab ESU koduleheküljelt

    Projekti tulemuste dokumendid:

    Financing the Students’ Future: Action Toolkit

    Final report of Financing the Students’ Future project

  • Valitsuse Valvurid

    Valitsemise valvurid jälgivad, kuidas valitsus viib ellu oma lubadusi

    Pärast valimisi kipub avalik diskussioon poliitiliste ja ametkondlike valikute üle vaibuma ning otsuste ettevalmistamine jääb kabinetivaikusse – poliitikute ja ametnike teha. Kodanikuühiskond võtab meedia kõrval järjest aktiivsemat rolli valitsuse partnerina ja kriitikuna. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.

    Miks just valitsuse tegevusprogramm?

    Tegevusprogramm koondab poliitilised suunad ning ametnike olulisemad tegevused järgmise nelja aasta jooksul. Koos riigieelarve strateegia ja iga-aastaste riigieelarvetega on see peamine töö-ülesanne, mille valijad on valitsusele andnud.

    Tegevused on tulnud 2011.aasta valimistel antud lubadustest. Seega pärinevad need kas IRL või Reformierakonna valimisplatvormist või on tekkinud valitsusliidus ühiselt.

    Kes on valitsemise valvurid?

    Valvurid on sõltumatud vaatlejad, kes annavad hinnangu selle kohta, kuidas plaanid tegelikkuses täituvad. Valvurid ei koosta valitsuse tegevuse aruannet – see on riigikantselei töö. Valvurite hinnangud käivad selle kohta, kas lubadused on mõistlikult ellu viidud ja eesmärgid saavutatud. Kogume infot tulemuste kohta ning jagame seda avalikult. ERRi veebiportaalis valvurid.ee saavad arvamust avaldada kõik huvilised. Nii saab valitsus kasulikku ja mitmekesist tagasisidet, sealhulgas nii ausat kriitikat kui tunnustust kordaminekutele.

    Veebikeskkonda haldavad ERR ja Praxis. Valvurid on Arvi Hamburg (TA Energeetikanõukogu); Eesti Juristide Liit; Eesti Maaomavalitsuste Liit; Eesti Maavarade Ühing; Eesti Patsientide Esindusühing; Eesti Üliõpilaskondade Liit; Eestimaa Looduse Fond; EMSL (Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit); EPKK (Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda); e-Riigi Akadeemia; Kadri Koreinik (Võru Instituut); Kaitseuuringute Keskus; Kaubandus-Tööstuskoda; Keskkonnaõiguse Keskus; Korruptsioonivaba Eesti; Krista Kerge (Tallinna Ülikool); Kristina Kallas (MTÜ Pagulasabi); Külaliikumine Kodukant; Lapse Huvikaitse Koda; LEADER programm; Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon; Maavarade Ühing, Marko Lõhmus (Kultuurikoja liige); MTÜ Naabrivalve; Peep Nemvalts (Tallinna Ülikool); SEI Tallinn; Sisekaitseakadeemia jt

    Kontakt: Poliitikauuringute Keskus Praxis, Hille Hinsberg, hille.hinsberg@praxis.ee

    Valvurite tegevust toetab Avatud Eesti Fond – www.oef.org.ee

  • Kodanikeühiskonna portree (KYPO) 2011-2012

    Projekti eesmärgiks on kaasa aidata teadmistepõhise ning vastutustundliku kodanikeühenduste kaasamise keskkonna loomisele nii riigi kui kohalikul tasandil. Kavas on kodanikeühenduste tegevusalade põhise klassifikaatori ja sellele tugineva ühenduste kontaktandmebaasi loomine avatud platvormina, mida on võimalik lihtsate vahenditega riigiasutuste ja ühenduste koostöös edasi arendada.

    Projekti sihtrühmadeks ning kasusaajateks on kõik Eesti kodanikeühiskonna aktiivsed osalised (sh kodanikeühenduste eestvedajad, ametnikud, poliitikud, õpetajad ja ettevõtjad, vt II-c), kes soovivad inimnäolisest kodanikeühiskonnast head statistilist ülevaadet ja tegelevad süsteemselt oma otsuste võimalike sihtrühmade otsimise ning kaasamisega.

    Projektpakub lihtsas visuaalses vormis uuenevat arvteavet kolmel tasandil: a) Eesti kodanikeühenduste aktuaalne üldinfo (ühenduste arv tegevusalade ja asukoha lõikes, eestkosteorganisatsioonid, toetused, töökohad, teenused jm); b) Kodanikeühiskonna Arengukava (KODAR) 2011-14 indikaatorid ja statistilised muutujad (baastase 2010); c) kaasamise planeerimise teabesüsteemi demoversioon kodanikeühenduste kontaktandmete jm näitajatega (sh tegevusalad, asukoht, liikmed, töötajad, projektid).

    Projekti kujundusse kaastakse andmete valdajad ja kasutajad (testrühm), et sidustada andmete esitluses riiklike registrite võimalusi ja KYPO kasutajate vajadusi kolmes sektoris. KYPO on X-tee kaudu seotud andmeallikatega (sh riigi registrid) ja teisalt sihtrühmade kodulehtedega (sh eyl.ee, ngo.ee, kysk.ee jt).

    Ülevaade projektist

    Projektijuht Aare Kasemets (aare.kasemets (ät) sisekaitse.ee)

    Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)

    Projekti kestvus on 01.2011-02.2012

    Projekti eesmärgiks on kaasa aidata teadmistepõhise ning vastutustundliku kodanikeühenduste kaasamise keskkonna loomisele nii riigi kui kohalikul tasandil. Kavas on kodanikeühenduste tegevusalade põhise klassifikaatori ja sellele tugineva ühenduste kontaktandmebaasi loomine avatud platvormina, mida on võimalik lihtsate vahenditega riigiasutuste ja ühenduste koostöös edasi arendada.

    Projekti sihtrühmadeks ning kasusaajateks on kõik Eesti kodanikeühiskonna aktiivsed osalised (sh kodanikeühenduste eestvedajad, ametnikud, poliitikud, õpetajad ja ettevõtjad, vt II-c), kes soovivad inimnäolisest kodanikeühiskonnast head statistilist ülevaadet ja tegelevad süsteemselt oma otsuste võimalike sihtrühmade otsimise ning kaasamisega.

    Projektpakub lihtsas visuaalses vormis uuenevat arvteavet kolmel tasandil: a) Eesti kodanikeühenduste aktuaalne üldinfo (ühenduste arv tegevusalade ja asukoha lõikes, eestkosteorganisatsioonid, toetused, töökohad, teenused jm); b) Kodanikeühiskonna Arengukava (KODAR) 2011-14 indikaatorid ja statistilised muutujad (baastase 2010); c) kaasamise planeerimise teabesüsteemi demoversioon kodanikeühenduste kontaktandmete jm näitajatega (sh tegevusalad, asukoht, liikmed, töötajad, projektid).

    Projekti kujundusse kaastakse andmete valdajad ja kasutajad (testrühm), et sidustada andmete esitluses riiklike registrite võimalusi ja KYPO kasutajate vajadusi kolmes sektoris. KYPO on X-tee kaudu seotud andmeallikatega (sh riigi registrid) ja teisalt sihtrühmade kodulehtedega (sh eyl.ee, ngo.ee, kysk.ee jt).

    Ülevaade projektist

    Projektijuht Aare Kasemets (aare.kasemets (ät) sisekaitse.ee)

    Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)

    Projekti kestvus on 01.2011-02.2012

  • EÜLi kaasamisprojekt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toetusel: “Teadlik kaasamine üliõpilaskonnas” (2009-2010)

    Projekti eesmärgiks on töötada EÜLis välja ning rakendada tööle kaasamise ning eestkoste teostamise põhimõtted. Kaasamisstruktuuri rakendamisel kasutatakse projektis nii seminare, kohtumisi poliitikute ja otsustajatega, kui ka viiakse läbi küsitlusi, mille tulemusi ka arutatakse läbi nii EÜLis kui ka kohtumistel. Projekti vältel viime läbi auditi, eeskoste koolituse EÜL-i meeskonnale ja poliitikakomisjonile, koostame kaasamise eestkoste põhimõtted, viime läbi küsitlusi, korraldame teavituskampaania, poliitikaseminare ja ümarlaudu. Projekti prioriteediks on EÜLi poliitilise võimekuse tõstmine, juhtimissüsteemi täiendamine, EÜLi liikmete suutlikkuse tõhustamine ja nähtavuse suurendamine.

    Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

    Projekti kestvus on aprill 2009 – aprill 2010.

    Projekti tulemused:
    EÜL-i eestkosteaudit
    Eestkosteauditi rakenduskava
    EÜL-i kaasamise hea tava

    Koolitused:
    Eestkoste ja kaasamise heade tavade koolitus üliõpilasesindajatele. Ülevaade koolitusel toimunud töörühmadest
    Eestkoste ja kaasamise heade tavade koolitus üliõpilasesindajatele Tallinnas. Ülevaade koolitusel toimunud töörühmadest
    Eestkoste ja kaasamise heade tavade koolitus üliõpilasesindajatele Tartus. Ülevaade koolitusel toimunud töörühmadest
    Eestkoste ja kaasamise heade tavade koolitus üliõpilasesindajatele Tallinnas. Ülevaade koolitusel toimunud töörühmadest

    Küsitlused:
    Üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra (november – detsember 2009) küsitluse tulemused
    Üliõpilaskondade tagasiside küsitluse tulemused
    Kõrgkoolide juhtimise küsitluse tulemused
    Üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra (aprill 2010) küsitluse tulemused

    Kohtumised poliitikakujundajatega
    Kohtumine Riigikogu üliõpilaste toetusrühmaga
    Ümarlaud kõrgkoolide juhtimise teemadel “Kuhu edasi kõrgkoolide juhtimisega?”

    Poliitikaseminarid
    Kõrgkoolide juhtimise seminar
    Üliõpilaste ootused Riigikogu valimisteks

    Üliõpilasvalimiste kampaania
    Üliõpilasvalimiste hea tava

  • Enhancing The Student Contribution To Bologna (2009-2011)

  • EÜLi uuringuprojekt õiglase ligipääsu teemadel programmi PRIMUS toetusel: “Õiglane ligipääs kõrgharidusele Eestis” (2009-2010)

    Eesti Üliõpilaskondade Liit viib 2009. – 2010. aastal läbi uuringuprojekti „Õiglane ligipääs kõrgharidusele Eestis“, mida rahastab Euroopa Liit programmi PRIMUS (http://primus.archimedes.ee/) kaudu. PRIMUS on ajavahemikus 2008-2015 struktuurivahenditest rahastatav programm, mida viib ellu sihtasutus Archimedes (http://www.archimedes.ee/). Programmi eesmärgiks on toetada kõrgkooli õppe kvaliteeti ja tõsta lõpetajate konkurentsivõimet ning PRIMUSe kogueelarve on 228 miljonit krooni, millest 95% tuleb Euroopa Sotsiaalfondist.

    Meie projekti üldiseks eesmärgiks on toetada Eesti kõrghariduspoliitika teadmispõhist kujundamist saavutamaks riiklikes dokumentides ja strateegiates seatud eesmärke. Lisaks juhib projekt poliitikakujundajate, kõrghariduse sidus- ja sihtgruppide ning avalikkuse tähelepanu õiglase juurdepääsu küsimusele laiemalt.

    Projekt koosneb neljast osast:

    1. Uuringu läbiviimine teemal „Õiglane ligipääs kõrgharidusele Eestis”, käsitledes täpsemalt järgmisi uurimisküsimusi:

    • milline on sotsiaalmajandliku tausta mõju ligipääsule (kui palju määrab taust erialavaliku, õpingute asukoha, õppimisele keskendumise võimalused, lõpetamise, õppemobiilsuse jne)?
    • kuidas mõjutab üliõpilase elukoht ligipääsu (eri piirkondade õpilaste ligipääs erinevatele erialadele, ligipääs kolledžite kontekstis)?
    • mil määral sõltub emakeelest juurdepääs (eesti keelt mitte-emakeelena rääkivate üliõpilaste ligipääs erialadele, ligipääs regioonides)?
    Läbiviidava analüüsi aluseks on EÜLi „Üliõpilaste sotsiaalmajandusliku olukorra uuringud“ (2003-2008). Seejuures saavad käesoleva projekti raames PRAXISe poolt analüüsitud ka meie viimase uuringu andmed ning need loodame avalikustada käesoleva aasta aprillis.

    2. Uuringutulemuste kommunikatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teistele kõrghariduse valdkonna peamistele sidus- ja sihtgruppidele ning avalikkusele.

    3. Töötoad poliitikakujundajatega uuringutulemuste arutamiseks, lahenduste väljatöötamiseks ning monitooringupõhimõtete väljatöötamiseks.
    Töötoad sihtgruppidega võimaldavad analüüsitulemusi neile täpsemalt tutvustada, probleeme läbi rääkida ning sisse tuua kvalitatiivset lähenemist probleemide lahendamiseks ning monitooringupõhimõtete väljatöötamiseks.

    4. Põhimõtete väljatöötamine kõrghariduspoliitika regulaarseks monitooringuks ning poliitikate mõjude hindamiseks Eestis (sh asjakohaste indikaatorite väljatöötamine, mis võimaldaks hinnata õiglase ligipääsu kujunemist).

    Meie partneriks on projektis Poliitikauuringute Keskus PRAXIS (http://www.praxis.ee/ ), kes on uuringu metoodika väljatöötaja ning uuringu läbiviija. Lisaks kaasatakse projekti rahvusvahelise uuringu EUROSTUDENT (http://eurostudent.eu/) juht ja koordinaator Dominic Orr, saamaks tuge ligipääsuprobleemi uurimisel ning eriti ligipääsuküsimuste lahendamisel Eestis kõrghariduses.

  • EÜLi ja EÕELi koolitusprojekt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toetusel: “Koolitajate koolitus” (2009-2010)

    EÜL ja EÕEL arendavad Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel aktiivselt oma liikmeid. Soovime oma liikmetele pakkuda just neile vajalikke ning sobivaid koolitusi. Samuti aitab eraldi (üli)õpilaste esindajate koolitamiseks ette valmistatud koolitajate võrgustiku loomine tagada organisatsioonide jätkusuutliku arengu just seeläbi, et suudame koolitades oma liikmesühendusi tugevdada ning seeläbi tagada (üli)õpilaste huvide ja õiguste mõjusam esindamine.

    Projekti kolm etappi:

    (1) koolitajad läbivad veebruarist aprillini 2009.a kuue koolituspäeva raames koolitajate baasoskusi arendava koolitustsükli;
    (2) koolitajate koolitamine (üli)õpilaskondade toimimise ning haridusvaldkonna teemadel. Koolitusi toestatakse olulisel määral ka iseseisva tööga ning pakutakse võimalust ka praktiliste kogemuste saamiseks.
    (3) Liikmesühenduste koolitusvajaduse kaardistamine ning EÜLi ja EÕELi vahendusel (üli)õpilaskondade koolitamine 2010.aastal.

    Projekti koordineeris: EÜL juhatuse aseesimees Eimar Veldre eimar.veldre@eyl.ee

    Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Projekti kestvus on veebruar 2009 – mai 2011.

    Hetkel tegemisel:

    Vajaduspõhiste koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine. Koolituste paber.
    Koolitajate ja koolituse hindamine pärast igat koolitust.
    Ettevalmistused lõpparuandeks.

    Koolitajate väljavalimine ja baaskoolitused:

    Baaskursuse õppekava, versioon 3. Õppekava.
    Printsiipe koolitustegevuseks, versioon 1. Tekst.
    Printsiipe koolitustegevuseks, versioon 1. Mõttekaart.

    Kõik koolitusmaterjalid kättesaadavad projektis osalenutele: http://moodle.e-ope.ee kursuste seas

    Koolitajate koolitustöö eelistused
    Üliõpilaskondade enesehindamise tulemused ja koolitusvajaduse kaardistus
    EÜL liikmesühenduste koolitusprogramm

    Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital

  • EÜLi teavitusprojekt Euroopa päeva tähistamiseks Eestis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse toetusel: “Euroopa päeva tähistamine Eestis” (2009)

    Eesti Üliõpilaskondade Liit oli 2009. aastal partneriks Euroopa Komisjoni Eesti esindusele Euroopa päeva korraldamisel Eestis.

    Euroopa päeva puhul organiseeris EÜL tudengite rattamatka Euroopa Liidu lipp ümber Eesti. Rattamatka raames kandsid 8 tudengit Euroopa Liidu lipu ratastel Tallinnast Tartu läbides seejuures 7 linna ning 550 kilomeetrit. Retke vältel kohtusid ratturid kohalike omavalitsusliidritega ning heiskasid Euroopa Liidu lipu peatuskohtades lipumastidesse.

    Rattaretke eesmärk oli teadvustada Euroopa päeva toimumist avalikkusele ning propageerida ratastel matkamist.

    Projekti raames korraldati samuti viis õpilastele ja üliõpilastele suunatud debatti üle Eesti. Debatid toimusid Pärnus, Rakveres, Haapsalus, Tartus ja Tallinnas. Debatte juhasid noortega seotud inimesed, seal hulgas Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi õpilane Sandra Sillaots Pärnus, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi õpetaja Heinar Tuulberg Haapsalus ning ajakirjanik Rein Sikk Rakveres.

    Debatid toimusid üldhariduskoolides, ülikoolides ning kohalikes raamatukogudes.

  • EÜLi demokraatiaprojekt Euroopa Noored Eesti Büroo (ENEB) toetusel: “Tulevaste otsustajate demokraatliku kogemuse edendamine” (2008-2010)

    Projekti eesmärgiks on süvendada noorte Euroopa kodanikuks olemise tunnet ning mõista oma rolli tänapäeva ja tuleviku Euroopas. Projekti raames vaadeldakse demokraatiat ja kõrgharidust Euroopa kontekstis, kaasatakse Soome üliõpilasorganisatsioone ja Euroopa Parlamendi esindajaid.

    Projekti vältel toimuvad seminarid ning ümarlauad, mille raames kaasatakse vähemate võimalustega noori. Nii on projekti aktiivselt kaasatud venekeelsed üliõpilased ja Soome üliõpilasorganisatsioonide esindajad. Samuti rajatakse projekti käigus vikipeedia-süsteemil toimiv õppematerjalide kogu, kus kajastatakse kõrghariduspoliitikat, üliõpilasorganisatsioonide tegevust ja nendega seotuid inimesi.

    Projekt toimub Euroopa Noored Eestis büroo toetusel.

    Projekti kestvus on september 2008 – veebruar 2010.

    Projekti tegevused:

    I Üliõpilasliidrite kohtumine Soomes
    II Seminar: mitmekesisus ja sallivus
    III Avalik debatt: Euroopa kõrghariduse tulevik
    IV Üliõpilasliidrite kohtumine- Üliõpilaste kaasamine
    V Kõrgharidusteemaline seminar: Kõrghariduse rahastamine ja simulatsioon
    VI Kõrgharidusteemaline seminar: Üleandmine ja uus positsioon uues organisatsioonis
    VII Kõrgharidusteemaline seminar: Üliõpilaste valikud Euroopas
    VIII Konverents: Kuidas edasi Bologna protsessiga?
    IX Projekti lõppüritus: Suvekool

    Eesti Üliõpilaslehe vaheleht üliõpilasvalimiste teemadel
    Üliõpilaskonna käsiraamat
    Üliõpilasi puudutav info Vikipeedias

     

  • EÜLi noorteseminari projekt Euroopa Noored Eesti Büroo (ENEB) toetusel: Üliõpilaste mõttetalgud “Kas sinu kõrgkoolis on?” (2010-2011)

    Eesti Üliõpilaskondade Liit MTÜ alustab sellel sügisel üle Eestilise tudengiprojektiga „Kas Sinu kõrgkoolis on…?“, mis kujutab endast üle Eestilist tudengite mõttetalguid, milles osaleb vähemalt 2000 tudengit Eesti erinevatest kõrgkoolidest.
    Projekti eesmärk on julgustada noori, sealhulgas tudengeid avaldama arvamust neid puudutavates küsimustes ning aidata neil kaasa rääkida kõrgharidussüsteemi muutmise protsessis.

    Mõttetalgutelt saadud ja järgnevates seminarides spetsialistidega analüüsitud ideid kasutatakse otseselt 2011 aasta valimisplatvormi ette valmistamiseks, selle esitamiseks 2011-2013 riigikogule ja vastu võtmiseks. Seega sisaldab 2011 aasta valimisplatvorm endas erakondade esindajate kõrval ka rektorite, ekspertide ja vähemalt 2000 tudengi ideede kogumikku.

    Projekt on samm, mis viib noored, sealhulgas tudengid lähemale otsustajatele, kaasates neid otsustusprotsessidesse ja suurendades seeläbi nende aktiivse kodaniku rolli ühiskonnas.

    Kuna projekti raames kogutakse kokku ja kuulatakse ära kodanikuühiskonna arvamused ja ettepanekud, siis saadakse nende kaudu uusi ja innovatiivseid ideid kuidas ühiskonnas oleks võimalik ka edaspidi noori oluliselt rohkem kaasata ning kaasata neid riigivalitsemisse ning tulevikuühiskonna kujundamisse.

    See projekt tõestab, et noorte arvamus on oluline (seda võetakse ühiskonnas arvesse) ja selles on ka võim, kuna see jõuab otsustajateni. Kuna projekti abil saame teada üle 2000 Eestimaa tudengi arvamuse, mis neid Eesti kõrgharidussüsteemi korralduses rõõmustab või häirib, siis ei saa see jääda ka riigikogus tähelepanuta.

    Projekti toimumise perioodiks on september 2010-mai 2011

    Projekti olulisimad sündmused ajalises järjestuses:

    Talgujuhtide koolitus (25-26.09)

    Videokonkursi väljakuulutamine (oktoober 2010)

    Tudengite piirkondlikud mõttetalgud (07.10- 25.10.2010)

    Ühisseminar (30.10.2010)

    Valimisplatvormi valmimine kui elav protsess

    Valimisplatvormi avalikustamine (20.11.2010)

    Mõttetalgute kokkuvõtted kooli tasandil (november 2010)

    Valimisplatvormi tulemuste avalikustamine (veebruar 2011)

    Järelseminarid talgujuhtidele ja üliõpilasesindustele (märts 2011)

    Üle Eestilised üliõpilaste mõttetalgud „Minu otsus” toimuvad erinevates kõrgkoolides laupäeval, 9. oktoobril 2010. Ootame mõttetalgutele osalema vähemalt 2000 tudengit. Talguid saab läbi viia nii kõrgkooli, teaduskonna- kui ka osakonnapõhiselt.

    Mõttetalgud toimuvad avatud ruumi meetodil, mis annab võimaluse arutleda just nende küsimuste üle, mis on olulised Sinu kõrgkoolis. Arutletakse nii üliõpilastele südamelähedasemate (Kuidas suurendada ühiselamu kohtade arvu? Kuidas muuta õppekeskkond paremaks?) kui ka kaugemate (Kuidas parandada kõrghariduse rahastamist? Kuidas maksta õppetoetusi?) teemade üle.

    Talgujuhtidele on suunatud EÜL-i poolne intensiivne koolitusprogramm, mis annab neile ettevalmistused talgute organiseerimiseks ja läbiviimiseks. Pakume talgujuhtidele võimalust osaleda ainulaadse ürituse organiseerimisel, palju uusi ja huvitavaid kontakte ning uusi oskuseid ja teadmisi.

    Mõttetalgute läbiviimist toetab Euroopa Noored Eesti büroo projektist „Kas sinu kõrgkoolis on…?”

  • EÜLi teavitusprojekt Euroopa dimensiooni teemal kõrghariduses Euroopa Komisjoni toetusel: “Eesti Euroopa Kõrgharidusruumis” (2007-2008)

    Bologna protsess on üks kummaline nähtus. Olles üks suurimaid Euroopa ühisprojekte, pretsedenditu nähtus kogu maailma haridussfääris, on ta ometi samaaegselt üks enim vääriti mõistetud ettevõtmisi, mis Euroopas kunagi tehtud. Bologna protsessi iseloomustab nii Euroopa, riigi, kõrgkooli kui õpilase tasemel meeletu hulk väärarusaamasid, müüte ning arvamusi, mis valdaval määral tõele ei vasta. Lissaboni strateegia on teine samasugune protsess. Seades Euroopale ülikõrge eesmärgi – muutuda maailma kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks– ajas see laiali kõik oma haarmed ning puges sisse peaaegu igasse Euroopa igapäevaelu aspekti, teiste hulgas ka kõrgharidussfääri.

    Eesti Euroopa kõrgharidusruumis on trükis, mis võtab kokku Bologna protsessi ja Lissaboni strateegia mõjud Eesti kõrgharidusele läbi üliõpilaste silmade. Tahes-tahtmata on Bologna ja Lissaboni sihtrühmad just nimelt miljonid üliõpilased Euroopas, meie oleme need, kellest loodetakse kasvavat teadlased, uurijad, sõnavõtjad ning ühiskonna edasiviijad. Me võime rääkida majandusarengust, globaalsest konkurentsivõimest, teadmistepõhisest majandusest, kuid kõige selle aluseks on alati tudeng kõigi oma igapäevaste loengute, eksamite, murede ja rõõmudega.

    Trükisest saad teada:
    • Mis on Bologna protsess ja Lissaboni strateegia ja kuidas need mõjutavad Euroopa ja Eesti kõrgharidust,
    • Mida me mõistame kõrghariduse kvaliteedi all ja miks sellest nii palju räägitakse,
    • Mida tähendab elukestev õpe ja kuidas see paigutub kõrgharidussüsteemi
    • Mis on kõrghariduse rahvusvahelistumine, akadeemiline ränne ja mida sellest kõigest võidab tudeng
    • Millised on seosed kõrghariduse ja tööturu vahel
    • Mida tähendab sotsiaalne dimensioon kõrghariduses ning miks on oluline rääkida võrdõiguslikkusest
    • Milline on üliõpilase roll Euroopa ja Eesti kõrgharidussüsteemis

    Üliõpilaselt üliõpilasele on moto, mida oleme püüdnud võimalikult palju järgida selle trükise kirjutamisel. Me pole püüdnud välja tuua eurokeeles kirjutatud lepingute punkte, fakte ja aastaarve, mida igaüks soovi korral võib vabalt internetist leida. Pigem oleme rõhunud just sisulistele teemadele, mõjudele, tagajärgedele ning põhimõtetele, mis mõjutavad nii meid kui ka laiemalt kogu Euroopa üliõpilaste igapäevaelu.

    Trükise saad elektroonilisel kujul siit

    Trükise teostus: Eesti Üliõpilaskondade Liit
    Rahastab: Euroopa Komisjon