ESU 84. üldkoosolek

1.–8. maini toimus Thbilisis Gruusias Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) 84. üldkoosolek. EÜL-i esindas kommunikatsioonijuht Katariina Järve.

Nädala kestnud üldkoosolek jagunes suures osas kaheks: esimestel päevadel toimusid seminarid ning viimastel päevadel üldkoosoleku ametlikud osad. Seminaripäevad keskendusid Euroopa tulevikule ja sellele, millist rolli selles mängivad kõrgkoolid ja tudengid. Seepärast oli märgiline, et üldkoosolek toimus Gruusias, mis üritab tugevdada oma sidemeid Euroopa Liiduga. Seminarides keskendusime peamiselt demokraatiale, akadeemilisele vabadusele ning tudengite vaimsele tervisele.

Üldkoosolekul toimusid valimised ESU juhtorganitesse ning lisaks oli arutluse all palju dokumente. ESU juhatusse valiti kolm andekat tudengiesindajat: president Horia-Șerban Onița (Rumeenia), asepresident Iris Kimizoglu (Saksamaa) ja Tanguy Guibert (Prantsusmaa. ESU volikogusse (executive committee) valiti seitse tudengiesindajat: Andrej Pirivec (Sloveenia), Ann Gvritishvili (Gruusia), Arno Schrooyen (Belgia), Ida Flemmich (Soome), Joanna Maruszczak (Poola), Tamara Ciobanu (Rumeenia) ja Tór Marni Weihe (Fääri saared). ESU järelevalvekomisjoni valiti Bjørn Olav Østeby (Norra).

Lisaks vaadati üle organisatsiooni rahaasjad ning alusdokumendid. Ühtlasi kinnitas üldkoosolek organisatsiooni tegevuskava tulevaks tegevusaastaks. Nagu viimastel kordadel tavaks saanud, seisis EÜL selle eest, et tegevuskava ei oleks liiga mahukas, sest see mõjub halvasti tudengiesindajatele, kelle üldkoosolek ESUt esindama on valinud. Seda näitab ka see, et sel korral polnud ühelegi positsioonile konkurentsi, sest tudengiesindajad ei taha sellise koormusega tööd teha.
Sel korral tutvusime lähemalt Belgia prantsuskeelse üliõpilasliidu ning Ungari üliõpilasliiduga. Lisaks oli taaskord arutluse all uue Ukraina üliõpilasliidu (Ukrainian Students’ League) liitumine ESUga. EÜL seisis selgelt selle eest, et uus organisatsioon võetaks vastu kandidaatliikmeks. Sel korral jäi vajaminevatest häältest pisut puudu, kuid Ukraina organisatsioon on väga motiveeritud ning loodetavasti saab kandidaatliikmeks juba järgmisel üldkoosolekul.

Üldkoosolek võttis vastu ka posu poliitikadokumente: rahvusvahelistumise ja mobiilsuse seisukoht, võrdsuse ja kaasamise strateegia aastateks 2023-2025, seisukoht Bologna protsessi tuleviku kohta ning seisukoht jätkusuutliku arengu õpetamise kohta. Lisaks esitasid paljud liikmesriigid seisukohti nende riikides toimuva kohta. Näiteks õppemaksu kehtestamise kohta Norras või tudengilõuna toetuse kaotamise kohta Sloveenias.

Järgmine ESU üldkoosolek toimub juba 20.–26. novembrini Tallinnas!