Eesti Üliõpilaskondade Liidu ootused koalitsiooniläbirääkimisteks

Teemasid, mis tudengeid ja nende toimetulekut puudutavad on palju, tegu on inimgrupiga kes on oma elus ülemineku perioodis ning seetõttu on paljud neist majanduslikult haavatavas seisundis. Eurostudent 8 andmetel ligi 75% tudengkonnast töötab õpingute kõrvalt, et ära elada. Eesti Üliõpilaskondade Liit mõistab riigi eelarvelisi keerukusi, kuid näeb ka, et tudengeid ei tohiks jätta üksi ja toetuseta keerulises majanduslikus olukorras, iga kõrgharidusse investeeritud euro toob riigile tagasi seitse, tehes tudengitesse investeerimise riigile ekstreemselt kasulikuks.

  1. Esimene eestikeelne kõrgharidus peab jääma tasuta.

Tudengi võimalus omandada kõrgharidus ei tohiks sõltuda tema perekonna rahakoti paksusest, ainult nii saab riik tagada võrdsed võimalused, sotsiaalse mobiilsuse ja eestikeelse teaduse jätkusuutlikkuse. Vastasel korral riskime märkimisväärse ajude väljavooluga Rootsi, Soome, Taani ja Norra–riikidesse kus kõigis on lisaks tasuta kõrgharidusele ka suurepärased toetussüsteemid. Riiklik kõrghariduse rahastus on jäänud alla 1% SKP-st. Järgnevatele aastatele planeeritud 11% rahastuse tõus ei ole piisav jätkamaks eestikeelse teadus ja õppetöö läbiviimiseks. Kõrgharidus rahastus on oluline, sest ainult tark ja kriitiliselt mõtlev ühiskond suudab paremini kohaneda muutuvate julgeoleku ohtudega, arendada innovatsiooni ning elavdada majandust.

  1. Praegune õppelaenude süsteem vajab reformi.

3000€ suurune õppelaen aastas võimaldab tudengile kuus 333€, mille eest tuleb tasuda üür, maksta kommunaalid, süüa ja end riietada–see ei ole realistlik, mis tõttu leiame, et antud summat tuleb suurendada. Lisaks eksisteeriv käendaja kohustus teeb laenu kättesaamatuks tudengitele, kelle perekonnal pole võimalik käendaja rolli täita, jättes ühiskondlikult kõige nõrgema osapoole kõige kehvemasse seisu. 

  1. Muutuvas majanduses peavad muutuma ka õppetoetused.

Eelmisel aastal nägid õppetoetused esimest korda uuendust üle 10 aasta, kuid tudengite arv, kes toetust vajavad vaatamata 10-aastasele pausile, pidevalt kasvanud. On oluline kindlustada, et majandusliku olukorra muutudes–inflatsiooni kasvuga, üldise elukalliduse tõusuga–muutuvad ka õppetoetuste määrad proportsionaalselt.