ESU BM 81 kokkuvõte

Novembri lõpus, EÜL-i sünnipäevanädalal, toimus Zoomi vahendusel Euroopa Üliõpilasliidu (European Student’s Union ehk ESU) üldkoosolek – järjekorranumbriga 81, kus EÜL-i esindasid asejuht Kristin ja AP nõunik Allan.

Ametlik koosolek ise kestis kolm päeva. Lisaks oli kaks n-ö sissejuhatavat päeva seminaridele, keerukamate poliitikadokumentide ning kandidaatliikmete ja liikmekandidaatide headuse hindamise eelaruteludeks. Viimane osutus tarvilikuks, sest ettepanekuid erinevate nii uute seisukohtade (nt neuroerinevustega tudengite osas) kui ka täiendatud (ESU õppekvaliteedi põhimõtted ning ESU strateegilised eesmärgid) dokumentide parendamiseks oli hulgi. Lõbustaval-frustreerival moel esitasid osa üliõpilasliite selliseid ettepanekuid mitukümmend täpselt öö enne nende arutamist, mistõttu pidi nendega end kurssi viima koosoleku ajal ja samavõrra tempokalt ka arvamuse kujundama, kui vastav muudatusettepanek kohale jõudis. Asendamatu oli meile kiire suhtlus Slacki keskkonnas, et mõtteid jagada ja ühine seisukoht võtta. Üldkoosoleku esimese päeva õhtul hääletasime rohkem kui 50 muudatusettepaneku üle kokku ligi viis tundi.

Uute kvaliteedipõhimõtetega saame olla rahul, samuti neuroerinevustega üliõpilaste dokumendiga (mis puudutab nii autismispektriga üliõpilasi, ADHD sümptomitega kui ka teisi).

EÜL-i nimel tegi Allan ka ametliku sõnavõtu juhtides ESU üldkoosoleku, juhatuse ning volikogu tähelepanu asjaolule, et personali- ja finantsküsimuste teemadel toimunud arutelud vajab selgeid järeltegevusi ning järelevalvekomisjoni aruandes välja toodud väljakutsed vajavad lahendusi. Peamised väljakutsed seisnevad ESU töötajate töökoormuses ning loodame, et eestvedajad hakkavad teemaga tegelema.

Kõige vähem saame rahul olla strateegiliste eesmärkide dokumendiga. Nagu üks sõbralik üliõpilasliit meemi kujul meile tähelepanekuid jagas: ESU strateegilised prioriteedid ei ole ei strateegilised ega isegi mitte prioriteedid. Pigem on see sõnasalat ja kompott ning üldkoosoleku eri visioonide poliitiline kompromiss ehk siis lubatakse kõigile natuke kõike. EÜL seda lähenemist mõistlikuks ei pea ning seisame ka tulevikus selgemate prioriteetide seadmise eest.

Üllatavalt paljudes riikides on üliõpilaspoliitika- ja aktivismi oluline osa toit. Nimelt seekord sattus ESU-sse mitu kandidaatriiki ning kaks olemasolevat liiget pidid enda tegemistest ülevaate tegema, mistõttu enda üllatuseks selle asjaoluga end ka kurssi viisime. ESU üldkoosolek otsustas Aserbaidžaani ja Kasahstani üliõpilasi esindavaid organisatsioone mitte (kandidaat)liikmeteks võtta, sest mõlema puhul olid üleval küsimused nende poliitilisest sõltumatusest, kuid kasahhidega püüab ESU tulevikus veel koostöövõimalusi leida. Samuti sai ESU täisliikmeks Fääri Saarte üliõpilasliit MFS, kes on EÜL-i mõttekaaslane ja liitlane Põhja- ning Baltimaid ühendavas NOM-võrgustikus.

Loodame, et juba uuel aastal lubab olukord meil kõigil kokku tulla ning järgmist üldkoosolekut pidada Pariisis (ning kui üldkoosoleku juhatajaid tsiteerida, siis see oleks ülimalt romantiline koht, kus teha ESU eelarvesse muudatusi).

Kristin PintsonEÜL-i asejuht