ESU 85. üldkoosolek Tallinnas

20.-26. novembrini toimus Tallinnas Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) 85. üldkoosolek. See on üks aasta kahest suurest sündmusest Euroopa tudengiesindajatele, kus tehakse otsuseid, mis mõjutavad Euroopa tudengite käekäiku ning kõrghariduspoliitika tulevikku laiemalt.

EÜL-i esindas 85. üldkoosolekul juht Katariina ja poliitika nõunik Mikael. Meie töö oli sisuliselt osaleda diskussioonis, mis kujundas väga erinevad resolutsioone, organisatsiooni sisemisi ümberstruktureerimisi ja ka muid laiemaid poliitikapabereid ja strateegiad. Osalejaid oli üle saja – igast riigist vähemalt kaks delegaati. Arusaadavalt on ESU puhul tegemist väga suure organisatsiooniga, mis hõlmab endas 45 liikmesorganisatsiooni 40-st erinevast riigist, kelle puhul on igas riigis omad kõrghariduslikud iseärasused ja ka omad sisemised poliitilised võitlused.

Seekordselt võeti üldkoosolekul vastu 17 erinevat resolutsiooni. Kui mõni meeldejäävam nimetada, siis koostasid Fääri saarte delegatsioon resolutsiooni, mis keskendus oma tudengite vaimse tervise toetamisele ja tasuta menstruatsiooni vahendite tagamisele. Natuke laiema ja põhimõttelisema haardega olid näiteks resolutsioonid nii Šveitsist kui ka Bulgaariast ja Rumeeniast. Esimese puhul kutsus Šveitsi Üliõpilasliit oma resolutsiooniga survestama Šveitsi valitsust taasalustamaks läbirääkimisi ERASMUS+ programmiga liitumise teemal, kuna nad näevad, et rahvusvahelise tudengkonna puudumisest kannatab nende endi kõrghariduse kvaliteet. Teine aga keskendus hoopiski Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni ala taotlust vetostanud Austriat ja Hollandit oma seisukohti üle kaaluma eesmärgiga paranda tudengite liikuvust (selgitus: Bulgaaria ja Rumeenia ei kuulu siiani Schengeni alasse, hoolimata sellest, et nad on Euroopa Liidu liikmed).

Rohkem tulevikule suunatud resolutsioonid olid näiteks Prantsusmaalt, mis pööras tähelepanu 2024. aasta olümpia- ja paraolümpiamängudele, kus riigi tehtud otsus oma sportlasi majutada tudengite ühiselamudesse paneb suure hulga tudengeid väga keerulisse olukorda.

Lisaks resolutsioonidele võeti vastu ka suuremamahulisi dokumente, mis olid seotud tehisintellektiga, sotsiaalse poliitikaga, soopõhise vägivalla ning kaasatuse ja võrdsuse teemadega – need on ESU leheküljel kõigile huvilistele kättesaadavad.

Seekordne hästi populaarne teema oli tehisintellekti seisukoht, mis sätestas, milliste piiridineni peaks tehisintellekti kõrghariduses kasutama ning mille poole püüdlema selle arendamisel. EÜL-il oli seal mõistagi väga palju sisendit ka anda, kus näiteks äramainimist leidis tõik, et tehisintellekt ei ole tööriist mitte ainult tudengitele, vaid ka õppejõudedele. Lisaks seisime ka üldisemalt tugevamate tehisintellekti tööriistade reguleerimise ja kontrollimise eest, mis aitaks näiteks ära hoida lisaks kirjatööde võltsimisele ka akadeemiliste kraadide võltsimist.

Kui tehisintellekti poliitikapaber oli täiesti uus, siis sotsiaalpoliitika-alane seisukoht selle kõrval on hoopis palju vanem. Seda uuendatakse perioodiliselt iga paari aasta tagant. Lisaks klassikalistele tudengeid puudutavatele teemadele, nagu õppelaenud, tudengimajutus ja tudengipalgad, lisandusid mitmete liikmesorganisatsioonide poolt viimastel aastatel aktuaalseks saanud muudatusettepanekud elukestva õppe, Euroopa kraadi, paindlike õpivõimaluste ja muude teemade kohta. Enne dokumenti paranduste sisse viimist oli tegemist üsnagi küpse poliitika seisukohaga, kuid lisasime mõned punktid, mis puudutasid just rõhuasetust võrdväärse ja kaasava ühiskonna arendamisele teaduspõhiste otsuste alusel.

Väga palju tähelepanu pälvisid ka soopõhise vägivalla ja õiglase kaasatuse strateegia paberid, kus esimene keskendus soopõhise vägivalla ja (olgu see nii füüsiline kui vaimne) vastu võitlemisele kõrgharidusinstitutsioonides ja teine keskendus ESU enda töökultuuri muutmist rohkem kaasavamaks nii LGBT+ liikmete, etniliste vähemuste ja erivajadustega inimeste suhtes. Esimese dokumendi puhul olid EÜL-il olulisemateks seisukohtadeks näiteks diskrimineerimisvastaste käitumisjuhistega nõustumine tingimuseks, et tudengikandidaati ülikooli üldse vastu võetaks – see on sätestatud ka EÜL-i seisukohtades. Lisaks panime ka rõhku sellele, et ebakohase käitumise puhul rakenduks ka vastav proportsionaalne karistus ülikooli enda poolt – diskrimineerimise ja kiusamise vastu ei pruugi ülikoolidel mingisuguseid vastumeetmeid olla, jättes ohvri oma probleemiga üksi.

Mikaeli silmis oli üllatav, et igas riigis on omad konkreetsed probleemid, mis puudutavad tudengite õigusi – keegi ei tunne nagu neil läheks kõige paremini. “Näiteks kuulsin Iiri delegatsioonilt, kuidas nad on eestlasi nii palju kadestanud selle tõttu, et meil on doktorandid nüüd ülikoolide lepingulised töötajad. Taani delegatsiooni liikmed olid näiteks üllatanud, et minul, kui Tartu Ülikooli tudengil on Moodle’i keskkonnas meeldetuletussüsteem, mis annab ööpäev enne kodutöö tähtaega teada, et seda on vaja esitada – isegi selline heaoluriik, keda tihtipeale seatakse eeskujuks, mis puudutab tudengipalku, õpib meilt, eestlaselt, midagi,” muljetas ta.

Kokkuvõttes oli tegemist väga uhke nädalaga konkreetselt just Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja ka Eesti enda vaatest. Eestlaste ja täpsemalt EÜL-i sõna maksab rahvusvahelisel tasemel – meid tuntakse ja meiega arvestatakse ning mängime ka Euroopa tudengite õiguste eest seismisel proaktiivset rolli. Oleme näide kuidas ühe väikese riigi katusorganisatsioon 40 000 tudengiga Euroopa ühes kauges nurgas suudab mõjutada miljoneid tudengeid üle Euroopa.

Projektijuht Anna meenutab sündmust nii: “Mul oli väga suur au korraldada koos Eesti Üliõpilaskondade Liiduga nii olulist ja suurt sündmust nagu BM85, mis oli minu jaoks tegelikult ka esimene nii suurejooneline üritus. Eriti rõõmustav oli näha sündmuse positiivset mõju, kuna tänu BM85-le saime koos üle 120 üliõpilasesindajaga anda olulise panuse kõrghariduse tulevikku ja olla ka ise aktiivselt osaline selles protsessis.”

Järgmine ESU üldkoosolek toimub tuleva aasta mais Šveitsis.

Sündmust finantseerisid Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Tallinn ning Study in Estonia. Täname ka meie toetajaid, kelle panuseta ei oleks meil olnud võimalik seda sündmust nii suurejooneliselt korraldada!

Sponsorid: Jägermeister, Tere, Kleepsud123, Tallinn Viimsi Spa, Eomap, Alpro, Timer, Taffel, Värska, Jungent, Kadarbiku, Lux Express, A. Le Coq, Copy Pro, La Tabla, Suveterrass, Tupla.