Kas tudengid peavadki hakkama maksma aastas 500 eurot lisaraha?
Käimas on sisseastumiskatsete periood ning hooned täituvad erialakatsete ajal uute ülikooli pürgijatega. Selle kõige valguses oli üllatav kuulda TÜ rektori Toomas Asseri sõnavõttu plaanitava tasulise kõrghariduse kohta, sõnab Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Lennart Mathias Männik.
TÜ rektor Toomas Asser ütles 4. juulil Vikerraadios, et tasuline kõrgharidus peaks kindlasti olema meie kaitsekulutuste ja majanduse kordategemise juures ja seda tuleks ühiskonnas laiemalt arutada.
Lõpuaktused on kõrgkoolides peetud ja värsked vilistlased liiguvad edasi tööturule. Samal ajal käib jõudsalt sisseastumiskatsete periood ning hooned täituvad erialakatsete ajal uute ülikooli pürgijatega. Selle kõige valguses oli tudengitele üllatav kuulda rektori sõnavõttu tasulise kõrghariduse kohta.
Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) sõnastas koalitsiooniläbirääkimiste eel poliitikutele tudengite seitse kordamisküsimust, millele tuginedes saab kokkuleppeks mõistlikke otsuseid teha. Eesti kõrgkoolide üliõpilasesindused ja tudengid on veendumusel, et eestikeelsetel täiskoormusega õppekavadel peab kõrgharidus olema tasuta.
Asseri väljaöeldud idee kehtestada niinimetatud administreerimistasu õppuri kohta tekitab tudengites segadust. Üldiselt on ühiskonnas näha, kuidas püütakse laialdasi majandusprobleeme lahendada väikeste rahasummade kärpimise ja kokkuhoiuga.
Üks kord aastas tudengilt 500 eurot küsida on justkui soov haarata viimasest võimalusest lisaraha küsida. Need samad noored, kes praegu sisseastumiskatseid teevad, peavad võib-olla arvestama, et ülikooli sisse saades ei pruugi paljud finantsiliselt toime tulla olukorras, kus soovitakse kehtestada õppimise eest tasu.
See summa võib tunduda otsustajatele väiksena, kuid esimest korda iseseisvat elu alustavale tudengile on see märkimisväärne kulutus. Selline ootamatu lisakulu paneb tudengid ebavõrdsesse olukorda, kus eestikeelsele kõrgharidusele ligipääsetavus ei ole enam võrdne.
Viimase Eurostudenti raporti andmetel on tudengite väljaminekud juba praegu kasvanud kiiremini kui nende sissetulekud. Uue finantskohustuse lisamine seab ebavõrdsesse olukorda need tudengid, keda ei ole näiteks perekonnal võimalik finantsiliselt toetada. Üliõpilased töötavad juba praegu keskmiselt 22 tundi nädalas, õppides samal ajal ka täiskoormuses.
Õppemaksu kehtestamine sunniks tudengeid tegema valiku, kas pühenduda õpingutele või liikuda ainult tööturule. Juba praegu näeme, et madalama haridusliku taustaga noored ei jõua kõrgharidusse. Sellises olukorras võib tulevikus jääda vajaka spetsialistidest ja teadlastest, mis mõjutab otseselt riigi majandust ja toimimist.
Kõrghariduse rahastamine vajab pidevat ühiskondlikku debatti ning selles osas olen ka Asseriga nõus, et nendest teemadest peab avalikult rääkima. Teisalt ei saa lubada koalitsioonikõneluste eel, et lisaks maksumuudatustele hakkame koos nendega rääkima tasulisest kõrgharidusest. Haritud rahvas on Eesti julgeoleku tagamiseks kriitilise tähtsusega!
Mõistame, et jätkusuutlik tasuta kõrgharidus on riigile kulukas mudel, mille juures on lihtsam kaaluda teiste rahastusmudelite võimalikkust. Teisalt ei ole riigi toetused ja laenud tudengitele sealmaal, et saaksime rääkida tasulisest kõrgharidusest.
Tudengilt 500 eurot aastas küsida ei lahenda kõrghariduse rahastuse vajakajäämisi, vaid suurendab ebavõrdsust. Tasuta kõrgharidus on oluline, sest see tagab kõigile noortele võrdsed võimalused, sõltumata nende majanduslikust taustast. Tasuta haridus aitab kaasa sotsiaalsele mobiilsusele ja vähendab ebavõrdsust.
Näiteks Põhjamaades, kus kõrgharidus on tasuta, on nähtud positiivset mõju majandusele ja ühiskondlikule sidususele. Samuti suurendab see riigi konkurentsivõimet, kuna rohkem haritud inimesi toob kaasa innovatsiooni ja majanduskasvu.
Tasuta kõrgharidus on investeering tulevikku, tagades, et kõik noored saavad võimaluse oma potentsiaali täielikult realiseerida, mis omakorda tugevdab kogu ühiskonda.
Lõpetuseks, üliõpilasdemokraatia on viis tudengite kaasamiseks ülikoolides ja riigi tasandil, et arutada kõrgharidusalaseid otsuseid ja eesmärke. Kutsun üles tudengeid ja esindusi suvel mõtlema uue õppeaasta eesmärkidele, ühes sellega küsima kriitilisi küsimusi.