Katariina Järve: kõrgharidus külmub ja üle jõu käivad ka kiirnuudlid
Selleks, et meil oleks tulevikus haritud inimesi, on vaja toetada tudengeid, kes selle poole püüdlevad, kirjutab Katariina Järve.
Kui ilmateade lubab üha suuremaid miinuskraade, siis on inimesed mures oma autode pärast, mis külma tõttu ei käivitu. Samal ajal jääb märkamata, et külmunud on ka kõrgharidus ja eelkõige tudengid.
Tudengite armastatud kiirnuudlite hind on tõusnud kolmekümnelt sendilt vähemalt seitsmekümnele. Seega peab nii mõnegi tudengi jaoks ühest pakist jaguma kahe toidukorra jaoks. Toitaineterikkast toidust ei tasu üldse rääkida, sest selle soetamine käib paljudele tudengitele üle jõu ning selle saamiseks tuleb koju või vanaema juurde suunduda. Energiakriis on purustanud hinnalagesid, seda teab igaüks ise kodustelt kommunaalarvetelt väga hästi.
Vaatame otsa aga tudengite sotsiaalsetele garantiidele. Tulemusstipendium on sada eurot kuus ning see summa pandi paika aastal 2013, kui esimene sellekohane õigusakt jõustus. Tuletame meelde, et aastal 2013 oli inflatsioonimäär 2,78 protsenti ning möödunud aastal oli see 17,6 protsenti. Lisaks käib tulemusstipendiumiga kaasas tõsiasi, et tihti ei piisa isegi keskmisest hindest 4.9, et tulemusstipendium saada.
Probleemi selles kõiges näevad riigid üle kogu Euroopa ning päris paljud on erinevaid toetusmehanisme tudengitele loonud. Näiteks Saksamaa, kus aasta inflatsioonimäär oli 8,6 protsenti, toetas tudengeid energiakriisist ja inflatsioonist tekkinud kulude katmiseks 200 euroga. Kiirnuudlite hind seal ei ole tõusnud nii palju kui Eestis.
Kui tudeng on kodus raha säästmiseks radiaatorid võimalikult madalale temperatuurile reguleerinud ning käib kodus mitmekihiliselt riides, siis parem olukord ei vaata meile vastu ka kõrgkoolide hoonetes. Meediast oleme saanud lugeda, kuidas tudengid pidid loengutes talvejopesid kandma, et soe oleks. Samuti on paljudes instituutides ringelnud mõtted distantsõppele üleminekule külmal perioodil.
Kõrghariduse alarahastamine on olnud probleem ka varasematel aastatel, kuid see näpistab meid sel aastal eriti valusalt, sest energiakriisi tõttu on kulud meeletult suurenenud. Seepärast on oluline, et riik eraldaks raha lisaks tudengitele ka haridusasutustele, et neil oleks võimalik pakkuda kohapealset õpet, mille järele on tudengitel pärast pandeemiat suur nälg.
Kiirnuudlite soetamiseks ning eksamisessioonil vajamineva sülearvuti laadimiseks peavad paljud tudengid tööl käima. Just energiakriisi ja inflatsiooni tõttu on abi vaja ka neil, kes seda varem ei vajanud. Seega on oluline, et tudengid saaksid väärilist tasu ka praktikal. On vaja lõpetada tudengite kasutamine tasuta tööjõuna.
Kõike eelnevat arvesse võttes on ilmselge, et tudengite tervis ei pruugi neile raskustele vastu pidada: lisaks külmetusele esineb probleeme ka vaimse tervisega. Seepärast on äärmiselt oluline, et tudengitel oleks ligipääs tasuta psühholoogilisele abile.
Indekseeritud toetusi, külmutatud õppelaenu tagasimakseid, toetuste kättesaadavuse suurendamist ja kõike eelnevat nõuavad tudengid üle Euroopa. Seda väljendab Euroopa Üliõpilasliidu (ESU) vastu võetud seisukoht tudengite vaesusest, millega ühines ka Eesti Üliõpilaskondade Liit.
Nüüd mõtleme tudengile, kelle jaoks on ka kiirnuudlite hind kõrge. Selleks, et meil oleks tulevikus haritud inimesi, on vaja toetada tudengeid, kes selle poole püüdlevad. Ei ole võimalik edukalt õppida ilma toitaineterikka toidu, sooja kodu ja koolihoone ning mitme töökoha kõrvalt.
Sellel talvel muutusi oodata oleks naiivne, kuid panen kõigile riigikogu pürgijatele südamele, et järgmine talv on samuti külm ning selleks ajaks peab riik leidma lahenduse tudengite olukorra parandamiseks. Haridus on meie riigi ja rahva tulevik ning kui see jäätub, juhtub sama ka meie tulevikuga.
Artikkel ilmus originaalis ERR-i arvamusportaalis: https://www.err.ee/1608859670/katariina-jarve-korgharidus-kulmub-ja-ule-jou-kaivad-ka-kiirnuudlid