Tegelikkuses peaks üürikorteri võtmine olema valik mitte sund ühiselamu kohtade nappuse tõttu

Olgugi et sellest sügisest kahekordistuvad tudengitoetused, on 440 euroga korteri üürimine ning kõhu täis saamine pea võimatu, sõnab Katariina Järve.

Tegelikult peaks igal tudengil olema võimalik oma kõrgkooli lähedal taskukohases ühiselamus elada. See tähendab seda, et tegelikkuses peaks üürikorteri võtmine olema valik mitte sund ühiselamu kohtade nappuse tõttu. Ka sotsiaalmeedias on näha sügisel kõrgkooliteed alustavaid tudengeid, kes otsivad endale enamasti ülikoolilinna korterit sõnastusega “Ühiselamu kohad said kiiresti täis ning vajan endale katust pea kohale üürikorteri näol”. 

Kahjuks on nende tudengite jutul tõsi taga, sest Tartu Ülikooli ühiselamutes oli uue õppeaasta eel 200 kohta esmakursuslastele. Kui kell 9.00 registreerimine avati, siis kaheksakümne sekundiga ehk 9.01.20 olid kõik kohad juba täis. 

Positiivne on see, et sügisest kahekordistuvad tudengitoetused. Uute toetusmäärade kohaselt on kõrgeim toetus ​​440 eurot kuus. Kui vaadata üüriturule, siis ega 440 euro eest kuus korterit üürida on pea võimatu, sest millestki peab tudeng ka toituma. Samuti on toetuste süsteem endiselt selline, et väga keeruline on abivajaval üliõpilasel toetusele üldse kvalifitseeruda, sest tingimused on seotud vanemate sissetulekuga (ehk tudeng on osa vanemate leibkonnast kuni 24-aastaseni k.a) ka juhul, kui vanemad tudengit üldse ei aita. 

Ma arvan, et ei ole kellelegi uudis, et paljud Eesti tudengid töötavad. See ei oleks probleem, kui üliõpilane töötaks erialase kogemuse pärast ning kooli kõrvalt. Enamasti on aga olukord vastupidine, kus tudeng õpib töö kõrvalt selleks, et ära elada, ning töö ei ole erialane. Viimane Eurostudenti uuring toob välja, et Eesti üliõpilaste keskmised väljaminekud on kasvanud kiiremini kui sissetulekud ning lausa 70% Eesti tudengkonnast käib tööl. Töötavatest üliõpilastest pea pooled töötavad rohkem kui 20 tundi nädalas. 

Rahamured ja töötamine mõjutavad loomulikult ka tudengite vaimset tervist. Vaimse tervise probleeme tajuvate üliõpilaste osakaal on märgatavalt tõusnud viimaste aastate jooksul ning seda näitab ka Eurostudenti viimane uuring. Seepärast on oluline nõustamisteenuste kättesaadavus kõrgkoolis. 

Meie peamine soovitus on tegeleda ühiselamute süsteemiga: on oluline, et tudengitele oleks piisavalt kohti. Igal üliõpilasel peab olema võimalus kõrgkooli lähedal taskukohases ühiselamus elada. Samuti peaksime liikuma selle suunas, et ühiselamud oleksid energiatõhusad ning füüsiliselt ligipääsetavad ka erivajadustega õppuritele.

Katariina JärveJuht
Your Content Goes Here