Eile, 24. septembril kogunesid üliõpilased nii Tallinnas kui Tartus, et tuua tähelepanu vajaduspõhisele süsteemile-süsteemile mis on katki.
Aitäh kõigile, kes tulid kohale, võtsid sõna, jagasid sõnumit ning seisid nende tudengite eest, kes ise kohal olla ei saanud.
Avalikkuses on kõlanud arusaam, justkui oleks meeleavalduse eesmärk olnud lihtsalt “rohkem raha kõigile”. See ei olnud meeleavalduse sõnum.
Me rääkisime süsteemist, mis võib jätta toetuseta abivajava tudengi, sest toetuse saamisel võetakse arvesse tema leibkonna sissetulekuid, mis ei pruugi reaalse olukorraga kooskõlas olla. Perekonnaseaduse järgi on vanemal kohustus oma last ülalpidada kuni 21. aastaseks saamiseni, samas käsitletakse last vajaduspõhise õppetoetuse puhul leibkonna liikmena kuni 24. eluaastani. Tulemuseks võib olla olukord, kus tudeng ei saa riigilt toetust, kuid ei saa loota ka pere rahalisele abile.
Jah- rääkisime ka toetuste suurusest. Praegu on vajaduspõhise õppetoetuse määrad – 150€, 270€ ja 440€. Need määrad pandi paika 2023. aastal, lähtudes 2022. aasta suhtelise vaesuse piirist- 756.38€ puhul saad kõige madalama toetuse määra 150€. Sellest ajast on elukallidus aga märgatavalt muutunud. Juba 2024. aastal oli suhtelise vaesuse piir 858€. Lisaks võrreldes 2022. aastaga on üliõpilaste väljaminekud kasvanud kaks korda kiiremini kui sissetulekud.
Me ei ütle, et iga tudeng peab saama riigilt rohkem raha. Me ütleme, et toetus peab jõudma nendeni, kes seda päriselt vajavad.
Tudengi esmane töö on õppimine. Aga kui õppimiseks peab töötama, siis kas see on enam valik?
See ei tähenda, et tudengid oleksid laisad või ei tahaks tööd teha. Paljudel lihtsalt ei ole valikut. 62% Eesti üliõpilastest töötab kooli kõrvalt. 2026. aastal ütles 51% üliõpilastest, et nad töötavad selleks, et õppida. 2022. aastal oli neid 43%.
Me ei räägi sellest, et tudengid ei peaks töötama. Me räägime sellest, et töötamine ei tohiks olla tingimus, mille täitmata jätmisel ei ole võimalik ülikoolis õppida. Õppelaen siinjuures ei ole lahendus.
Aitäh veelkord kõigile, kes olid kohal, aitasid korraldada ja seisid koos meiega. Te olete vägevad!🫶
Andmed pärinevad EuroStudent 9.

 

Oleme Teile kokku kogunud kõik materjalid, mis antud teemat käsitlevad, et saaksite ülevaate erinevatest nurkadest ning saaksite käesoleva teemaga olla kursis. 

 

KUULATA JA VAADATA

 

Kuku hommikuraadio- saates räägib EÜL-i juht Robin Liiber

https://kuku.postimees.ee/podcast/hommikuraadio/316379

 

Vikerraadio – saates räägib EÜL-i asejuht Ronja Ansmann

https://vikerraadio.err.ee/1610135243/uudis-lauri-varik/0476cee31b7cf65434b12580a0ddcba5

 

Terevisioon – saates räägib EÜL-i juht Robin Liiber

https://jupiter.err.ee/1610134385/terevisioon

 

LUGEMISEKS

“Miks need tudengid ikkagi meelt avaldama läksid?”

Robin Liiber. 10. oktoober 2026. ERR.

Meeleavalduse kokkuvõte, mis toob esile meeleavalduse eesmärgid.

https://www.err.ee/1610160310/robin-liiber-miks-need-tudengid-ikkagi-meelt-avaldama-laksid

 

“Üliõpilastel sai mõõt täis: „Nälgiv tudeng on justkui normaalne!“

Maribel Uusmaa. 22. september 2026. Õhtuleht.

Tudengite kogemuslood. Lisaks EÜL-i sisend antud teemale. Põhjalikum lahtikirjeldus. 

https://www.ohtuleht.ee/1167442/uliopilastel-sai-moot-tais-nalgiv-tudeng-on-justkui-normaalne 

 

„Mis sa teed, kui sul on pahatahtlik isa?“ Tudengid jäävad rongaisade tõttu õppetoetusest ilma” 

Anna Teele Orav.  24. september 2026. Eesti Ekspress.

Kogemuslood otse tudengitelt. Puudutab fiktiivabielusid, vanemate kohustust, OÜ-tamise eeliseid. 

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120611719/mis-sa-teed-kui-sul-on-pahatahtlik-isa-tudengid-jaavad-rongaisade-tottu-oppetoetusest-ilma

 

“Virelev Eesti tudeng. Läbi tühja rahakoti ja koriseva kõhu tarkuse poole”

Pekka Erelt, 23. September 2026. Postimees.

Tudengielu läbi ajaloolise vaate. 

https://www.postimees.ee/8547166/virelev-eesti-tudeng-labi-tuhja-rahakoti-ja-koriseva-kohu-tarkuse-poole 

 

“Õppetoetusi tuleks kujundada kõige nõrgema lüli järgi” 

Eneli Kindsiko. 24. september 2026. ERR. 

Artiklis rõhutab Eneli Kindsiko, et õppetoetuste süsteemi tuleks kujundada kõige haavatavama õppija vajadustest lähtudes, mitte keskmise tudengi järgi. Probleem ei seisne ainult toetuste suuruses, vaid ka selles, millal raha kätte saab – näiteks võivad esimesed eluaseme- ja muud kulud tekkida enne, kui toetused või õppelaen üldse laekuvad. 

https://novaator.err.ee/1610146606/kindsiko-oppetoetusi-tuleks-kujundada-koige-norgema-luli-jargi

 

“Üliõpilasele, kes loengusse ei jõudnud.”

Aune Valk. 22. september 2026. ERR

Arvamusartikkel, mis käsitleb endas nii soovitusi otsustajatele kui ka rõhutab, et kõrghariduse tegelik kättesaadavus ei tähenda ainult võimalust ülikooli astuda, vaid ka seda, et tudengil oleks võimalik seal päriselt õppida ilma töötamiseta ellujäämise nimel. 

https://www.err.ee/1610144929/aune-valk-uliopilasele-kes-loengusse-ei-joudnud