Millest räägiti EÜL-i Suveülikoolis:
Intervjuu Study in Estonia juhi Eero Loonurmega
21.-22. augustil toimus EÜL-i Suveülikool Jõgevamaal Voore puhkemajas. Suveülikool oli esmakordselt täies mahus inglise keeles, et programmist saaksid ühes EÜL-i liikmeskonnaga osa võtta ka Eestis õppivad välistudengid. Kahe päeva jooksul viisime läbi erinevaid töötubasid ja kutsusime ka valdkonna eksperte olulistel teemadel rääkima.
Üheks külalisesinejaks oli Haridus- ja Noorteametisse kuuluva Study in Estonia juht Eero Loonurm. Eero on olnud kõrgharidusmaastikul tegev juba ligi paar aastakümmet, seda nii EÜL-i meeskonnas kui ka SA Archimedes ridades, ning praegu suunab ta Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise teekonda strateegilise turundamise kaudu. Uurisime Eerolt veidi, kuidas Eesti kui rahvusvahelise kõrghariduse pakkuja teekond alguse sai, kuidas meil praegu läheb ning millised võiksid tulevikuplaanid olla.
Eero, millal ja kuidas algas teadlik Eesti kõrghariduse väljapoole turundamine riiklikul tasandil?
“Study in Estonia” alustas tegevust 2008. aastal. Tollal õppis Eestis umbes 900 tasemeõppe välistudengit, mis on tänasega võrreldes üle viie korra väiksem arv. Meie tegevused on mõeldud eelkõige välismaa noortele, kes otsivad õppimisvõimalusi kodumaast kaugemal. Alguse sai aga süsteemne kõrghariduse turundus juba ligi 15 aastat tagasi, kui haridus- ja teadusministeeriumil valmis Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia 2006-2015. Selle visiooni eesmärk oligi parandada Eesti kõrghariduse kvaliteedi konkurentsivõimet, muuta Eesti kõrgkoolid nähtavamaks ning luua õiguslik keskkond, mis toetaks rahvusvahelistumist. Strateegias olid ka mõõdikud, mis tõid välja selle, et Eesti võiks end positsioneerida kui atraktiivne kõrghariduse omandamise sihtriik. Tänaseks on Maailmapank toonud välja, et antud strateegia oli kui õpikunäide sellest, kuidas selliseid suuremaid muudatusi tegema peaks. Eesti edu võtmesõnaks ongi olnud koostöö. Täna oleme jõudnud koos ülikoolidega oma valdkonnas maailma tippu. Briti uuringukeskus I-Graduate tõi 2020. aastal välja ülemaailmes riikide võrdluses, et “Study in Estonia” on maailma suurima mõjuga riiklik tugi ülikoolidele välistudengite värbamisel.
Riiklik algatus “Study in Estonia” on koostöös ülikoolidega seadnud suuremad eesmärgid ning tänaseks Eestisse jõudnud välistudengid on pikaajalise töö vili.
Milline seis meile hetkel otsa vaatab?
Eks pandeemia on õpirännet mõjutanud mitte ainult laias maailmas, aga ka Eestis. Peame ära ootama ametlikud 2021/2022 õppeaasta vastuvõtunumbrid, kuid sisetunne ütleb, et motiveeritud välistudengid Eestisse siiski jõuavad ning meie välistudengite arv võib olla sama hea kui rekordaastatel. Eesti on atraktiivne sihtriik rahvusvahelisele tudengile ja seda kinnitab ka statistika: 91 protsenti rahvusvahelistest tudengitest on oma eluga Eestis rahul ning 97 protsenti tunnevad end siin turvaliselt. Hetkeseisuga jäävad umbes pooled magistri- ja doktoriõppe üliõpilased ka pärast õpinguid Eestisse elama ja töötama.
Mida toob Eesti rahvusvahelise kõrghariduse tulevik?
Meie kõrgkoolid ja ülikoolid on väga heal tasemel ning sõnum Eesti kvaliteetsest kõrgharidusest jõuab veelgi kaugemale. Meie koolides töötavad maailmatasemel rahvusvahelised turunduseksperdid ning rahvusvahelise koostöö spetsialistid, kellega koos “Study in Estonia” egiidi all suudaksime alanud kümnendil ka kõrghariduse uuele tasemele viia. Olgu selleks tasemeks siis uued sihtriigid, kus näeme võimalusi saatkonnavõrgustiku laienemisega või siis ka välise teenuse osutaja rakendamisest, et valitud piirkondade völistudengid lihtsamalt Eestisse jõuaks. Veel on oluliseks uute õppekavade üleilmne tutvustamine või ka teemad, mis seotud nii kvaliteediga, tööturuga kui ka terve Eesti mainekujundusega. Üks suurtest küsimustest aga on seotud tänasel päeval sellega, milline on välistudengite roll juba vilistlasena.
Millised oleks rahvusvaheliste tudengite võimalused pärast Eestis õpingute lõpetamist?
Haridusekspordi vaates oleks meil kindlasti hea meel, kui välistudengid pärast lõpetamist oleksid edukad kas oma koduriigis või ükskõik, millises maailmas nurgas. Kuid äkki me soovime, et nad jääksid pikemaks ajaks ka meie tööturule? Näiteks RITA-RÄNNE aruanne ütleb, et selleks, et Eesti riik õpirändelt tulu teeniks, peavad õpirändurid oma teadmisi ka Eesti tööturul rakendama. Valdav osa rahvusvahelistest vilistlastest asuvad Eestis tööle iduettevõtetes või rahvusvahelistes ettevõtetes, mille üle on ainult hea meel. Paljud välistudengid rääkisid juba kümme aastat tagasi, et sooviks ka diplomeerituna Eestis töötada, kuid siis meie tööpõld väga lai ei olnud. Täna on pilt juba palju parem.
Kuid seesama RITA-RÄNNE uuring viitab ka sellele, et oluline on tegeleda meetmetega, mis aitaksid Eestis õppivaid välistudengeid praktikale ettevõtetesse ja ka avaliku sektori töökohtadele. Rahvusvahelistes ettevõtetes ja idufirmades, kus välistudengid tööle hakkavad, on töökeeleks peamiselt inglise keel. Avaliku sektori töökohtadel saavad siiski töötada need välistudengid, kes valdavad eesti keelt. Minu head kolleegid Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurist (EKKA) on oma aruannetes toonud välja, et välisüliõpilaste jäämist Eestisse tööle soodustaks praktika sooritamine siinsete tööandjate juures, kuid sidusrühmade valmidus toetada välisüliõpilaste töölerakendumist Eestis ei ole piisav. Ja probleemina tuuakse välja, et Eestisse tööle jäämise peamise takistusena nähakse vähest eesti keele oskust.
Kuidas välistudengite eesti keele õppimisele kaasa saaks aidata?
Haridusekspordi vaates oleks meil kindlasti hea meel, kui välistudengid pärast lõpetamist oleksid edukad kas oma koduriigis või ükskõik, millises maailmas nurgas. Kuid äkki me soovime, et nad jääksid pikemaks ajaks ka meie tööturule? Näiteks RITA-RÄNNE aruanne ütleb, et selleks, et Eesti riik õpirändelt tulu teeniks, peavad õpirändurid oma teadmisi ka Eesti tööturul rakendama. Valdav osa rahvusvahelistest vilistlastest asuvad Eestis tööle iduettevõtetes või rahvusvahelistes ettevõtetes, mille üle on ainult hea meel. Paljud välistudengid rääkisid juba kümme aastat tagasi, et sooviks ka diplomeerituna Eestis töötada, kuid siis meie tööpõld väga lai ei olnud. Täna on pilt juba palju parem.
Kuid seesama RITA-RÄNNE uuring viitab ka sellele, et oluline on tegeleda meetmetega, mis aitaksid Eestis õppivaid välistudengeid praktikale ettevõtetesse ja ka avaliku sektori töökohtadele. Rahvusvahelistes ettevõtetes ja idufirmades, kus välistudengid tööle hakkavad, on töökeeleks peamiselt inglise keel. Avaliku sektori töökohtadel saavad siiski töötada need välistudengid, kes valdavad eesti keelt. Minu head kolleegid Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuurist (EKKA) on oma aruannetes toonud välja, et välisüliõpilaste jäämist Eestisse tööle soodustaks praktika sooritamine siinsete tööandjate juures, kuid sidusrühmade valmidus toetada välisüliõpilaste töölerakendumist Eestis ei ole piisav. Ja probleemina tuuakse välja, et Eestisse tööle jäämise peamise takistusena nähakse vähest eesti keele oskust.
Kas Eesti tudengitel ja rahvusvahelistel tudengitel on hetkel piisavalt omavahelisi kokkupuutepunkte?
Jah, tõsi, kindlasti tuleb võimaldada välisüliõpilastel õppida senisest enam kohalikega koos ja pakkuda sotsialiseerumisvõimalusi. Ka EKKA temaatiline hindamine on välja toonud, et välisüliõpilased on õppe kvaliteediga rahul, kuid probleemidena nähakse vähest kontakti kohalike üliõpilastega. See oleks ääretult tore, kui saaksime rahvusvahelistumisest kodus maksimumi võtta. Jällegi, siin tuleb vaadata peale terviklikult – millist rolli mängivad siin ülikoolid, millist rolli aga näiteks ka tudengiorganisatsioonid. Tudengite roll võib olla siin võtmetähtsusega, arvestades just ka seda, kui tugevalt on tudengi profill viimase kahekümne aasta jooksul muutunud.
Mis on üks viimase aja põnevamatest lugudest, mida tahaksid jagada seoses välistudengitega?
2018. aasta lõpus osalesime Euroopa Liidu hanke raames “Study in Europe” värbamis- ja koostöömessil Malaisias, Kuala Lumpuris. Osalesime messi korraldustöödes ning seega saime võimaluse olla tasuta kohal oma paviljoniga ning tutvustada ka kõrgharidust, teadust ja õppimist Eestis. Rääkisin messil umbes kaks tundi ühe ääretult huvitava Iraani noormehega, kes oli tõeliselt särav isiksus ning millegipärast meeldis talle ka see kõik, mida meie koos kolleegidega Annela Hendriksoni (Erasmus+) ja Kristina Pilistega (Study in Estonia) rääkisime. Läksid mõned kuud ning iraanlane esitas sisseastumisavalduse ja tuligi 2019. aasta sügisel õppima Tallinna Tehnikaülikooli. Ja tänase seisuga võtab ta osa Eesti tegemistest ja ettevõtluselust ning osales ka Tartu ettevõtlusfestivalil StartupDay 2021.
Seega, eestlased Malaisias tutvustasid iraanlasele Eestit ning tulemuseks on uus küberkaitsetudeng Tallinna Tehnikaülikoolis, kes proovib kursusekaaslaste ja sõpradega juba teha uut iduettevõtet.
Täna välistudeng, homme ettevõtja ning igavesti Eesti sõber.
Ja lõpetuseks: Eero, palun üks soovitus esmakursuslasele, olgu ta siis kohalik või välismaalt saabunu
Ole avatud. Mitte kunagi ei ole halbu ega häid asju, on teistsugused asjad.
Vaata Facebookist ka EÜL-i Suveülikooli fotoalbumit!