Mis värvi on kõrgharidus koalitsioonileppes?

Kõrgharidust puudutab koalitsioonileppes punkt 4.2 ning sealsed 9 punkti. Need on sisulised ning annavad signaali, et läbirääkimiste käigus teemat tõepoolest põhjalikult arutati. Millele annavad tudengid rohelise tule, mille puhul tingimuslik kollane ja kas midagi on punases tsoonis?

Kõige esimene roheline tuli läheb vajaduspõhiste õppetoetuste kahekordistamisele. Peale 10 aastat samu toetussummasid on lõpuks lootust kasvule. Küll aga tuleb vilkuma panna siiski ka oranžid ohutuled, sest täpsematest tingimustest ning ajaraamist lepe juttu ei tee. Tudengitele on oluline, et pöörataks tähelepanu õppetoetuste olulisele probleemile, et selle saamine oleneb leibkonna sissetulekust kuni 24-aastaseks saamiseni.

Samasuguse rohelise tule koos ohutuledega võiks anda ka õppelaenu reformi punktile – ainuüksi summa suurendamisest ja pikemast tagasimakse perioodist ei piisa, et õppelaen tudengisõbralikuks muuta. Oluline osa on ka intressil ja käendajatel.

Kollane tuli läheb mitmetele punktidele, millega soovitakse suurendada tasulise õppe mahtu. Kõige huvitavam neist on võimalus erandjuhtudel küsida õppemaksu doktoriõppes – seda olukorras, kus teadlaste järelkasv Eestis on üsna keerulises seisus. Eesti üliõpilaste doktorantuuri astumine on viimase kümne aasta jooksul vähenenud kolmandiku võrra. Meie doktorantidel on aga oluline osa eestikeelse teaduse (sh teaduskirjanduse) jätkusuutlikkusel ja arendamisel.

Samuti tuleks kollane märguandetuli anda üheaastaste magistriõppe kavade valiku laiendamisele. See võib avada Pandora laeka, kus suundutaksegi rohkem üheaastastele õppekavadele, kus võivad õppematerjali kärped üsna suureks minna ning protsess üldiselt ei lähe kokku Euroopa suundumustega ühtlustada kõrgharidus 3+2 Bologna süsteemi (bakalaureus+magister).

Punaseid tulesid justkui ei paista – see võib aga kiirelt ja kergelt muutuda, kui töö käigus hakkavad selguma ühe ja teise punkti tingimused. Seega ei saa tudengid ja tudengiesindajad südamerahuga võtta ka rohelisi tulesid, vaid peavad nende praktikasse rakendamisel olema väga tähelepanelikud ning protsessidega kaasas.

Kristin PintsonEÜL-i asejuht