5.-8. oktoobril toimus Vilniuses Põhjamaade üliõpilasliitude ühenduse (NOM) kohtumine, kus EÜL-i esindasid juht Katariina ja poliitika nõunik Mikael. Sel korral oli kohtumise fookuses Euroopa oskusteaasta ning võrgustiku sisemine toimimine.

NOM ühendab riiklikke üliõpilasliite põhjamaades ja Baltikumis. See sai alguse juba aastal 1946, kuid Eesti liitus ühes teiste Balti riikidega aastal 2006. NOM-i kuuluvad liidud Taanist (DSF), Eestist (EÜL), Fääri Saartelt (MFS), Soomest (SAMOK & SYL), Gröönimaalt (AVALAK), Islandilt (LIS), Lätist (LSA), Leedust (LSS), Norrast (NSO) ja Rootsist (SFS). Kokku esindab võrgustik rohkem kui miljonit tudengit kogu regioonist.

Kohtumine algas neljapäeval avamisega, kus võttis sõna ka Euroopa Komisjoni esindaja Leedust, et teha sissejuhatus Euroopa oskuste aasta teemasse. Seejärel suundusid tudengiesindajad Leedu üliõpilasliidu kontorisse, et lähemalt organisatsioonide ja inimestega tuttavaks saada.

Reedel rääkisime mikrokraadidest ja distantsõppest ning mõlema puhul jõudsime järeldusele, et õigesti kasutades on mõlemast kasu, kuid traditsioonilisi õppeviise need täielikult asendada ei suuda. Samuti rääkisime paindlikkusest elukestvas õppes ning kvaliteedi tagamisest, näiteks mikrokraadide puhul.

Laupäeval keskendusime elukestva õppega kaasnevatele probleemidele, eelneva õppe arvestamisele ning kõrghariduse eripäradele Soomes. Õhtupoolikul tegid kõik üliõpilasliidud oma ettekande selle kohta, millega nad praegu tegelevad ning mida teevad seoses elukestva õppega. Õhtu lõpetas rootsi ajakirjaniku ülevaade Vene agressioonis Ukrainas toimuvast.

Pühapäeval toimus ametlik koosolek, kus peamised teemad olid, kuidas aidata Gröönimaa liidul taaskord jalad alla saada, kuidas toimime järgmisel Euroopa üldkoosolekul ning kuidas paremini koordineerida NOM-i tööd. Viimase lahendamiseks loodi EÜL-i algatusel töögrupp, et kevadiseks NOM-i koosolekuks oleks olemas põhjendatud ettepanek, kuidas edasi liikuda. Töögrupi eestvedamise võttis EÜL samuti enda kanda.

Juht Katariina sõnul oli kohtumine vajalik, sest saime võimalikke lahendusi erinevate riikide esindustega põrgatada. Samuti oli oluline rääkida sellest, kuidas võrgustik toimib, sest ainult nii saame jõuda selleni, et võrgustik esindab kõigi oma liikmete huve ning kõik on tegemistesse kaasatud. “Usun, et kohtumine lõi hea pinnase selleks, et juba vähem kui kahe kuu pärast Tallinnas toimuval Euroopa üldkoosolekul saaksime võimalikult edukalt oma seisukohti esindada,” lisas ta.

Poliitika nõunik Mikaeli jaoks oli huvitavaim teada saada, mis puudutab Soome tudengite vastuvõtmise süsteemi ülikooli ja kui keerukas ning erinev see on võrreldes Eestiga. Kumb süsteem parem või halvem on — keeruline öelda, aga tõsiasi on see, et isegi aastal 2023 on Euroopa tudengitel omajagu, mida kujundada ja mille eest veel seista.

Üllatav oli näha, kui koordineeritult on Balti ja Skandinaavia riigid võimelised koos tegutsema. Oluline ei ole mitte ainult meie ametlikud eesmärgid ja seisukohad, vaid ka lisaks kõik, mis muidu taustale jääb – suhtlemine. NOM on kogukond, mis ühendab tudengeid erinevatest vanuseastmetest, taustadelt ja vaadetelt ühe eesmärgi nimel – seista põhjamaade tudengite õiguste ja huvide eest.