Warning: Undefined array key "file" in /data01/virt66548/domeenid/www.eyl.ee/htdocs/wp-includes/media.php on line 1734

Warning: Undefined array key "file" in /data01/virt66548/domeenid/www.eyl.ee/htdocs/wp-includes/media.php on line 1734

Õppevisiit Soome

21.–22. augustil külastasid juhatus, poliitika nõunik Mikael ja volikogu liige Karl Lembit Soomes sealset ülikoolide tudengite esindusorganisatsiooni Suomen ylioppilaskuntien liitto (SYL). Visiidi eesmärk oli tutvuda nende huvikaitse tegevustega ning vahetada mõtteid koostöö osas. 

Kohtumist alustasime sellega, et tutvusime Soome kõrgharidussüsteemi ja praeguste aktuaalsete teemadega. Loomulikult ei saanud me ei üle ega ümber poliitilisest olukorrast Soomes, kus parempoolne valitsus soovib palju riigikulusid kärpida ning see mõjutab ka kõrgharidust ja tudengeid. 

Seejärel tutvusime lähemalt SYLi enda struktuuri ja ajalooga. Nimelt on SYL üle saja aasta vana ning esindab kõiki Soome ülikoole, sest sealses kõrgharidusseaduses on kirjas, et kõik tudengid peavad olema oma ülikooli üliõpilasesinduse liikmed, makstes liikmemaksu. See on väga oluline ka nende huvikaitses, sest paljud poliitikud on SYLi vilistlased ning pea kõik vähemalt teavad, mis SYL on.

Nende avaliku poliitika seisukohtade dokument on pikk ja lonkav, mistõttu kirjutab 7-liikmeline juhatus selle põhjal konkreetseid ja temaatilisi seisukohti, mida kasutatakse tegelikus huvikaitses. 

Lisaks kohtusime Soome suurima ülikooli, Helsingi Ülikooli üliõpilasesindusega. Nemad teevad samuti koostööd SYLiga, kuid nende fookus on peamiselt suunatud just Helsingile ning seepärast tehakse tihedat koostööd Helsingi linnavalitsusega. Ühtlasi on tudengiesindajad kõigis otsuseid tegevates organites ülikoolisiseselt. 

Rääkisime ka poliitikute lobitööst ning sellest, kuidas SYL parlamendivalimistele lähenes. Väga põnev lahendus selle-aastastel valimistel oli poliitikutele helistamine. Nimelt võttis SYL eesmärgiks koos oma liikmesesindustega ühendust võtta kõigi parlamendivalimistel kandideerinutega, et küsida paar lihtsat ja konkreetset küsimust. Näiteks küsiti, kas ülikoolis õppimine peaks olema tasuline. Seejärel said nad kõrgharidusele meediakajastust ja oma kampaaniale laiemat kajastust nende vastuste abil. Ühtlasi leidsid nad, et hästi töötas see, et oma platvormi fookusesse võeti mitme teema asemel ainult üks. 

Rääkisime ka sellest, kuidas SYL oma sotsiaalpoliitikat teeb. Oluline märksõna nende jaoks oli tervishoid, sest SYL on Soomes see, kes tudengitele ravikindlustust vahendab. Ühtlasi on suur murekoht ka Soomes tudengite elukohad ning riiklik elukohatoetus. Lisaks tegeleb SYL palju ka võrdõiguslikkusega.

Viimase teemana rääkisime Soomes projektist nimega Students at Risk. Nimelt sai SYL koos rakenduskõrgkoolide esindusorganisatsiooni SAMOKiga selleks aastaks rahastuse, et alustada projektiga, mis võimaldab kodumaal ohus olevatel tudengitel tulla Soome õppima õppetasuta ning eritoetustega. 

EÜL-i juht Katariina jäi külastusega rahule, sest võrreldes Taaniga teevad soomlased oma poliitilist tööd täiesti teisiti ning seepärast oli kasulik näha ka teist versiooni. “Samuti oli väga kasulik luua kontakt sealse Students at Risk koordinaatoriga, sest see programm on miski, millest ka meie Eestis puudust tunneme,” sõnas ta.

EÜL-i asejuht Lennart leidis samuti, et kohtumine oli vajalik. “Kindlasti tasub ära mainida Helsingi ülikooli üliõpilasesindusega kohtumine, kus saime teada sellest, kuidas üliõpilastel on võimalik lisaks hariduspoliitikale kaasa rääkida ka näiteks Helsingi linna arengus ja poliitilistes otsustusprotsessides,” ütles ta.

EÜL-i poliitika nõunik Mikael oli enim üllatunud sellest, et sealne organisatsioon tegeleb palju rohkemaga kui tudengite arv viitab. “Eriti meeldejääv näide sellest on tõik, et SYL tegeleb ka arengukoostööga arenguriikides – oma kaubamärgina levitab SYL Aafrikas soolise võrdõiguslikkuse, õppemaksuvaba hariduse ja kõrghariduse kättesaadavuse väärtusi,” sõnas ta.

EÜL-i volikogu liige Karl Lembit võttis visiidist kaasa mõtte, et huvikaitse edukaks toimimiseks on vaja, et kaasa teeksid kõik liikmesesindused. “Soomlaste politiseeritus on midagi, mis ehk sobib paremini Soome konteksti kui Eesti omasse, aga esinduslikkus on midagi, millest võiksime kergemini õppust võtta,” kommenteeris ta.

Projekti toetaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu