01.10-04.10 toimus Soomes NOM 89. EÜL-i esindasid juht Robin Liiber ja asejuht Ronja Ansmann. Kohtumise teemaks oli rahvusvahelistumine ning selle raames koostati soovitused otsustajatele ja kõrgkoolidele Põhja- ja Baltimaades. Järgnevalt on võimalik nendega tutvuda.

Geopoliitilise ebakindluse tingimustes muutub üha olulisemaks vajadus tugevama rahvusvahelise koostöö, liikuvuse ja ühtse identiteedi järele. Neid eesmärke ei saa saavutada üksnes ülevalt alla suunatud tegevustega, vaid selleks on vaja ka igapäevaseid rohujuuretasandi algatusi, mis mõjutavad inimesi, kes jäävad tähelepanu keskpunktist väljapoole. Seetõttu on üliõpilaste liikuvusel ja õpingute rahvusvahelistumisel nendes aruteludes oluline roll. Võimalus saada õpingute ajal uusi vaatenurki ja tutvuda teiste kultuuridega innustab innovatsiooni ja uute ideede teket ning aitab kujundada tugevamat ja ühtsemat piiriülest koostööd.
Seetõttu soovib NOM (Nordiskt Ordförandemöte) Põhjamaade ja Balti riikide kõrgkoolide üliõpilasi esindava organisatsioonina tagada, et kõigil üliõpilastel oleksid võrdsed võimalused rahvusvahelistumiseks. See hõlmab nii rahvusvahelist õpirännet ja rahvusvahelist õppekeskkonda kui ka piiriüleseid praktika-, töö- ja õppimisvõimalusi.

1. Igal üliõpilasel on õigus õpirändele

Euroopa Liidu piires toimuvate õpirännete nurgakiviks on Erasmus+ programm. Programmis osalejate arv on Põhjamaades ja Balti riikides pidevalt kasvanud. Selleks et pakkumine vastaks nõudlusele, peab vahetusüliõpilastele olema õpirändes piisavalt õppekohti ning rahastust. Erasmus+ programmi tulevik on praegu Euroopa Liidus arutelude ja otsuste tegemise keskmes ning NOM nõuab, et programmile tagataks piisavad vahendid, millest märkimisväärne osa suunataks spetsiaalselt õpirännetele. Lisaks soovib NOM kaasata Fääri saared Erasmus+ programmi, et ka viimased Põhjamaade ja Balti riikide esindajad oleksid sellega seotud.
Valitsustel on keskne roll oma riigi üliõpilaste õpirände tagamisel. Paljude riikide valitsused on seadnud ambitsioonirohked eesmärgid üliõpilaste liikuvuse suurendamiseks, kuid konkreetsed meetmed ja nende elluviimiseks vajalikud vahendid on jäänud ebapiisavaks.
Nordplus Kõrghariduse programm edendab osalevate kõrgkoolide koostööd üliõpilasvahetuste ning heade tavade ja innovatsiooni jagamise kaudu. Praegu ei kasutata Nordplusi programmi aga nii laialdaselt, kui oleks võimalik, ning paljud üliõpilased ei ole sellest teadlikud. NOM nõuab Nordplusi programmile piisavaid ressursse ja aktiivsemat turundamist, et selle võimalused jõuaksid rohkemate üliõpilasteni.
Lisaks nimetatud programmidele lasub valitsustel eriline vastutus tagada, et igal üliõpilasel oleks võimalus kogeda rahvusvahelist õpikeskkonda. Märkimisväärseks takistuseks võib olla rahvusvahelistumisega kaasnev rahaline kulu. Suure õppelaenu võtmise risk, suhteliselt väikesed stipendiumid ning osalemisega seotud tegelikud kulud mõjutavad otseselt seda, kellel on võimalik neis programmides osaleda. Olulist rolli mängivad ka elukalliduse tõus, inflatsioon ning eluasemepuudus nii kodu- kui ka vastuvõtvas riigis. Liikuvus ja rahvusvahelistumine peavad olema kõigile kättesaadavad, mistõttu on aeg kriitiliselt hinnata nende ees seisvaid takistusi ja olukorda muuta.
Põhjamaade ja Balti riikide kõrgkoolid vastutavad selle eest, et vahetusõpingud ja rahvusvahelised praktikad oleksid võimalikud kõigis õppekavades. Samuti peavad nad tagama, et rahvusvahelise õppeperioodi jooksul kogutud ainepunktid arvestataks täies mahus üliõpilase õppekava osana. Kõrgkoolid ja üliõpilasorganisatsioonid on üheskoos kesksel kohal nende võimaluste tutvustamisell ning võimaluste üliõpilasteni viimisel.

2. Õppimis- ja töötamisvõimaluste suurendamine Põhjamaades ja Balti riikides

Liikuvuse ja rahvusvahelistumise toetamine hõlmab palju enamat kui üksnes üliõpilasvahetusi, mistõttu eeldab seatud eesmärkide saavutamine valdkondadeülest koostööd.
Headeks näideteks on praktika- ja töövõimaluste pakkumine kogu NOMi piirkonnas, paindlikud võimalused õppida eri riikide kõrgkoolides ning bürokraatlike takistuste vähendamine. Viimaste hulka kuuluvad näiteks pangakonto avamise lihtsustamine, isikukoodi omandamine ning sotsiaalkaitsega liitumine. Need algatused aitavad muuta Põhjamaid ja Balti riike tihedamalt seotuks ning suurendada piiriülest koostööd.
Lisaks üliõpilasvahetustele on rahvusvahelised praktika- ja töövõimalused oluline viis, kuidas üliõpilased saavad rahvusvahelisi kogemusi omandada. Põhjamaade ja Balti riikide vahel on juba olemas programme, mis toetavad rahvusvahelist praktikat, kuid NOM soovib neid võimalusi veelgi laiendada.
Need programmid aitavad edendada noorte tööhõivet Põhjamaades ja Balti riikides, kuid sageli saavad neis osaleda üksnes vastavate riikide kodanikud. NOM toetab noorte rahvusvahelist töötamist edendavaid programme, näiteks Nordjobbi, ning soovib näha samalaadsete programmide loomist ka Põhjamaade ja Balti riikide vahel.
Kõrgharidusõpingud peaksid olema tihedamalt seotud teiste Põhjamaade ja Balti riikide kõrgkoolides pakutavate õpingutega, et edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni.
NOM toetab Põhjamaade Noorte Nõukogu ettepanekut (2052/UKK-komisjoni ettepanek tõhustada tööd õppeasutuste ja haridusvaldkonna sidusrühmade vahelise üliõpilasvahetuse suurendamiseks Põhjamaades, 22.06.2026) loomaks ühine raamistik, mis võimaldaks üliõpilastel läbida paindlikult õpinguid eri Põhjamaade õppeasutustes ilma spetsiaalsete lepinguteta. Samal ajal kutsub NOM üles kaasama sellesse initsiatiivi ka täiel määral Balti riikide kõrgkoole.
Samuti soovitame uurida muid võimalusi haridussüsteemide omavaheliseks sidumiseks, näiteks ülikoolide vastuvõtuprotseduuride ühtlustamist kogu piirkonnas ning õppeainete läbimiseks kasutatavate õppekeelte valiku laiendamist.

3. Põhjamaad ja Balti riigid kui rahvusvahelistumise sihtkohad

Põhjamaad ja Balti riigid saavad kasu rahvusvahelistest vahetus- ja kraadiõppe üliõpilastest. Seetõttu on meie ühistes huvides tagada, et siia saabuvatel üliõpilastel oleksid selged võimalused üliõpilasellu sisenemiseks, tööturule jõudmiseks ja kohanemiseks.
Rahvusvahelised üliõpilased ja vahetusüliõpilased toovad kõrgkoolidesse uusi vaatenurki ning töökohtadesse ning ühiskonda uusi ideid ja innovatsiooni. Väga oluline on, et rahvusvahelistel üliõpilastel oleks tagatud õpingute ajal juurdepääs kvaliteetsele haridusele ning sellega kaasnevatele teenustele sealhulgas eluaseme ja tervishoiuga seotud küsimustes.
Rahvusvahelised kraadiõppe üliõpilased võivad vajada kõrgkoolilt teistsuguseid teenuseid kui kohalikud üliõpilased. Seetõttu on oluline, et kõrgkoolid kaardistaksid nende vajadused ja vajalikud ressursid asjakohaselt.
Selliste teenuste hulka võivad kuuluda keeleoskuse ja keeleõppega seotud võimalused, spetsiaalne tugi karjääriteenustes ning abi kõrgkoolikogukonnaga kontaktide loomisel.
Lisaks tuleb keelustada rahvusvaheliste üliõpilaste suhtes rakendatavad ebaõiglased tavad, näiteks erinevad kohalolekunõuded. Kõrgkoolidel on ka kohustus turundada oma õppeasutusi eetiliselt ning tagada, et turundusega tegelevad bürood ja/või agendid annaksid õppimisest ja sihtriigis elamisest tõese ülevaate. Samuti tuleb tagada, et sihtrühmaks olevate üliõpilaste suhtes ei rakendataks rahalist ärakasutamist.
Oluline on pakkuda rahvusvahelistele üliõpilastele selgeid võimalusi osaleda kõrgkooli demokraatlikus juhtimises ja üliõpilaselus ning rakendada paindlikke keelenõudeid, mis võimaldavad neil osaleda.
Pereliikmete taasühinemise piirangutest ja muudest piiravast sisserändepoliitikast tulenevatest takistustest tuleb loobuda. Samuti tuleb rahvusvahelistele üliõpilastele tagada selged ja reaalselt teostatavad võimalused liikuda õpingutelt tööturule. Selleks on vaja kõrgkoolide, valitsuste, kohalike omavalitsuste ja tööandjate panust.
Rahvusvahelistumist ei saa käsitleda lahus laiematest geopoliitilistest suundumustest. Konfliktid eri maailma piirkondades sunnivad üliõpilasi kodudest lahkuma ning mõjutavad nende võimalusi õpinguid jätkata. Neid üliõpilasi saab aidata kõrgkoolide toe ning selliste programmide kaudu, mille eesmärk on muuta kõrgharidus kättesaadavaks, näiteks programmiga Students at Risk.
Sisserändevastaste hoiakute levikuga puutuvad paljud rahvusvahelised üliõpilased Põhjamaades ja Balti riikides kokku üha suurema vaenulikkusega. Seetõttu on omavahel tihedamalt seotud maailma poole liikudes hädavajalik, et üliõpilased nõuaksid kaasavamat ja rahvusvahelisemat lähenemist kõrgkoolides, üliõpilaselus ja ühiskonnas.

Järeldused

Rahvusvahelistumine ja liikuvus ei ole kaotanud oma tähtsust maailmas, kus vahemaad muutuvad üha väiksemaks. Vastupidi, nende roll sidemete loomisel ja ühise identiteedi kujundamisel on veelgi kasvanud.
Seetõttu kutsub NOM Põhjamaade Nõukogu, NB8 koostööstruktuure, Põhjamaade ja Balti riikide valitsusi ning kõrgkoole üles aktiivselt toetama rahvusvahelistumist ja sellesse investeerima.

Teeme ettepaneku rakendada järgmisi meetmeid

• Rahvusvahelistumine seatakse kõrgkoolides prioriteediks ning üliõpilasvahetused, rahvusvahelised praktikad ja muud rahvusvahelistumise võimalused tehakse kättesaadavaks igale üliõpilasele.
• Igapäevaeluga seotud bürokraatiat lihtsustatakse, näiteks vähendatakse pangakontode avamise ja isikukoodide saamisega seotud takistusi.
• Suurendatakse Erasmus+ programmi rahastust, et see vastaks kasvavale nõudlusele ja tagaks, et märkimisväärne osa rahastusest suunatakse üliõpilaste liikuvusele. Fääri saared tuleks kaasata Erasmus+ programmi.
• Suurendatakse teadlikkust Nordplusi programmist ja selle kasutamise toetamist, kuna programmi võimalusi kasutatakse praegu liiga vähe.
• Luuakse rohkem praktika-, töö- ja õppimisvõimalusi Põhjamaades ja Balti riikides.
• Tagatakse rahvusvaheliste üliõpilaste õigused ja kindlustatakse nende positsioon nii kõrgkoolides kui ka riiklikul tasandil.
• Kõrgkoolides kehtestatakse tugevad eetilised põhimõtted turundustegevuseks.
• Toetatakse näiteks programmi Students at Risk ja muid sarnaseid programme, mis tagavad konfliktipiirkondadest saabuvatele üliõpilastele võimaluse õpinguid jätkata.

NOMi liikmete allkirjastatud ühisavaldus:
Soome (SAMOK ja SYL), Taani (DSF), Fääri saared (MFS), Island (LÍS), Norra (NSO), Gröönimaa (ILI ILI ja AVALAK), Rootsi (SFS), Eesti (EÜL), Läti (LSA) ja Leedu (LSS).