• Vajaduspõhine toetus

    Riik toetab vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhine õppetoetus on kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega.

    Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:
    – kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
    – kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 394 eurot.

    Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohtakuni 98,50 eurot98,51–197,0 eurot197,01–394 eurot
    Õppetoetuse suurus220 eurot135 eurot75 eurot

    Taotlemise meelespea

    – Taotlus tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee ja seda saab esitada kogu semestri vältel.
    – Doktorantidele vajaduspõhine õppetoetus ei laiene, nemad saavad taotleda doktoranditoetust.
    – Akadeemilisel õppepuhkusel viibiv tudeng ei saa taotleda õppetoetust.
    – Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel.
    – Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi.
    – Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna.
    – 25-aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.
    – Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatudasenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka tema vanemaid, õdesid, vendi, poolõdesid ja poolvendi.

    Loe lähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

  • Vajaduspõhine eritoetus

    Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud. Vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot kuus.

    Vajaduspõhist eritoetust määravad ja maksavad õppeasutused, kes küsivad taotlejatelt vajadusel lisadokumente. Vajaduspõhine eriõppetoetus on küll kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega, ent erinevad kõrgkoolid sätestavad oma tingimused, mille alusel vajaduspõhist eritoetust taotletakse. Seetõttu on vajalik tutvuda oma kõrgkooli kodulehel oleva infoga. Küsimuste korral võtke ühendist õppenõustajaga.

    Üliõpilasel ei ole õigust saada samaaegselt vajaduspõhist õppetoetust ja vajaduspõhist eritoetust.

    Loe rohkem Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljelt.

  • Doktoranditoetus

    Doktoranditoetus on doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant) õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

    Doktoranditoetust on õigus saada doktorandil:
    – kes on läbinud atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras või kes on esimese aasta doktorant;
    – kui ta õpib doktoriõppes kas täiskoormusega või osakoormusega juhul, kui temalt ei nõuta õppekulude hüvitamist;
    – kes ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

    Doktorandi toetuse suurus on 422 eurot kuus, mida makstakse 12 kuu jooksul aastas. Toetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles.

    Loe lähemalt Harius- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

  • Stipendiumid

    Üliõpilasel on võimalus taotleda nii riiklikke, kõrgkooli kui ka erastipendiume, mis toetavad teadus- ja haridustegevust ning õppetööd. Alates 2013/14. õppeaastast on võimalik üliõpilastel taotleda riiklikke stipendiume, mida reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused.

    Riiklikud stipendiumid

    Riiklike stipendiumite maksmine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise tingimused” kehtestatud tingimustel. Stipendiumid, mida on võimalik taodelda:
    – Tulemusstipendium – suurepäraste õpitulemuste eest maksavad tulemusstipendiumit õppeasutused, kellele eraldatakse riigi poolt tegevustoetust. Tulemusstipendiumit on üliõpilasel õigus taotleda alates esimese õppeaasta teisest semestrist ning stipendiumi suuruseks on 100 eurot kuus. Taotlemiseks on vajalik ühendust võtta oma kõrgkooliga.
    – Erialastipendiumi – eraldi fondid on loodud riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatele. Lisaks on võimalik taotleda erialastipendiumi nutika spetsialiseerumise kasvualadega (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside väärindamine) seotud õppekavadel. Stipendiumite määruse kohaselt on erialastipendiumi suuruseks kõrghariduse I ja II astmel 160 eurot kuus.
    – Doktorandistipendiumi suurus on võrdne õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstava doktoranditoetuse suurusega, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.
    – Erivajadustega üliõpilaste stipendium on mõeldud neile, kelle puue takistab võrdselt teistega kõrghariduse omandamist. Stipendiumi suurus on olenevalt puude liigist ja raskusastmest 60–510 eurot kuus.
    – Asenduskodus või -peres hooldusel kasvanud noori toetatakse kõrghariduse omandamist toetava stipendiumiga, mille suurus on 160 eurot kuus.

    Teiste võimalike stipendiumide kohta leiate informatsiooni oma kõrgkooli koduleheküljelt ja Rajaleidja veebist.

    Stipendiumid välismaal õppimiseks

    Lisaks pakutakse eraldi stipendiume üliõpilastele, kes soovivad  õppida väliskõrgkoolis lühiajaliselt või omandada täismahus bakalaureuse, magistri- või doktorikraad mõnes välisriigi tunnustatud kõrgkoolis.

    Kristjan Jaagu stipendiumid
    Eesti riik toetab doktorantide ja magistrantide välisriigis õppimist Kristjan Jaagu stipendiumidega, mida on võimalik taotleda erineva kestusega õppeks:
    – doktorantuur – välisõpingud õppe nominaalkestuse ulatuses;
    – tasemeõpe – välisõpingud kuni üks õppeaasta;
    – osaline õpe – välisõpingud 1-5 kuud;
    – välislähetused – välislähetus 3-21 päeva.

    Noore õpetlase stipendium
    Noore õpetlase stipendiumi eesmärgiks on toetada andekaid Eesti keskkoolilõpetajaid bakalaureusekraadi omandamisel tunnustatud välisülikoolides. Stipendiumiprogramm on loodud eraettevõtjate, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning sihtasutuse Archimedes koostöös.

    Välisriikide stipendiumid
    SA Archimedes korraldab Eesti riigi poolt välisriikidega sõlmitud koostöölepingute alusel üliõpilas- ja teadlasvahetust. Samuti vahendab SA Archimedes informatsiooni erinevate välisriikide poolt ühepoolselt pakutavate õppimis- ja stipendiumivõimaluste kohta.

    Täpsema informatsiooni nii Eesti kui ka välisriikide poolt Eesti üliõpilastele pakutavate stipendiumide kohta leiab SA Archimedese kodulehelt.

    Stipendium väliseestlastele

    Rahvuskaaslaste programmi stipendiumi eesmärgiks on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riiklikes rakenduskõrgkoolides. Toetatakse õpinguid eestikeelse õppekavaga erialadel.

    Kõikidel üliõpilastel on õigus taotleda lisaks veel toimetulekutoetust.

  • Õppelaen

    Tingimused õppelaenu taotlemiseks

    2017/2018. õppeaastal on õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot. Õppelaenu on õigus saada igal haridustasemel ja –astmel üks kord õppeaasta jooksul.

    Õppelaenu on võimalik taotleda kui taotleja:
    – on eesti kodanik või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibiv isik;
    – õpingute kestus õppekava järgi on kuus kalendrikuud või enam;
    – on täis- või osakoormusega õppiv üliõpilane Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses või;
    – on kutseõppe tasemeõppes õppiv, keskharidust omav õpilane Eesti kutseõppeasutuses või rakenduskõrgkoolis või;
    – õpib välisriigis Eesti kõrgkooli või kutseõppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis.

    Tingimused, mil õppelaenu tagasimaksmine peatub
    Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal:
    – ajateenistuses viibimise ajaks;
    – ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni;
    – arst-residendil residentuuri lõpetamiseni.

    Õppelaenu kustutamine
    Õppelaen kustutakse laenusaaja surma või 80-100 % töövõimetuks tunnistamise korral. Neil puhkudel ei nõuta ka laenusaajalt ega tema käendajatelt õppelaenuga seotud kohustuste täitmist. Laenu andnud krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja õppelaenuga seotud kohustuste täitmist riigitagatise ulatuses.

    Pank loobub laenusaalat õppelaenuga seotud kohustuste täitmise nõudmisest juhul, kui laenusaaja alaealisel lapsel tuvastatakse sügav puue. Sel juhul täidab laenusaaja eest kohustused kohustused eest Haridus- ja Teadusministeerium. Kohustuste täitmise võtab Haridus- ja Teadusministeerium üle sügava puudega last pidevalt hooldava ühe vanema õppelaenu puhul.

    Riigiga õppelaenu maksegraafiku sõlmimine
    Riigiga õppelaenu maksegraafiku sõlmimiseks tuleb täita avaldusMaksegraafiku minimaalseks kuusummaks on 50 eurot ning maksimaalseks perioodiks 7 aastat. Kohtuasjade puhul on minimaalne kuusumma 65 eurot, maksimaalne periood samuti 7 aastat.

    Loe pikemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Võta meiega ühendust

MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit